529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-12-31
ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-12-31
ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54
2021-01-01
2021-12-31
ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:SharePremiumMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:TreasurySharesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:OtherReservesMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember
529900B52V1TUMW7FS54
2019-12-31
ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember
iso4217:EUR
iso4217:EUR
xbrli:shares
2021
Inter
aktiivne online aastaaruanne
ASi Ekspress Grupp aastaaruandega
Lisaks infor
matsioonile ettev
õtte k
ohta ja finantsadmetele sisaldab online aruanne
täiendavat funktsionaalsust, sh videoid ja erine
vaid v
eebilinke.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ÜLDANDMED
..........................................................................................................................
TEGEVUSA
RUANNE
..................................................................................................................
HEA ÜHI
NGUJUHT
IMISE TAVA AR
UANNE
.........................................................................................
TASUST
AMISARUANN
E
..............................................................................................................
KONSOL
IDEERITUD R
AAMATUPIDAMISE
AASTAARU
ANNE
.......................................................................
Juhat
use kinn
itus konso
lideeri
tud
majandu
saasta aru
andele
..............................................................
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
.............................................................................................
2021. AASTA KASU
MI JAOTAMI
SE ETTEPAN
EK
................................................................................
JUHATUSE
JA NÕ
UKOGU DEKL
ARATSIOON
....................................................................................
PEAMISED F
INANTSNÄITAJAD 20
17
-
2021
......................................................................................
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Koduleh
ekülg
www.
egrupp.
ee
Põhiteg
evusa
la
Meedia ja sellega seotud tegevus (
581
4)
Majandu
saasta aru
anne ko
osn
eb te
gevusaruan
dest,
hea ühingu
juht
imise tava ar
uand
est,
konsolide
eritud
raamat
upid
amise a
astaar
uandest
, ju
hatuse k
innituse
st aru
andele
, sõltu
matu van
deaudi
itori
aruande
st, kasu
mi jaot
amise
ett
epane
kust j
a juhatuse
ning nõu
kogu d
eklarat
sioonist
. Do
kument
koosneb
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONTSERN
I PÕHITEGEVU
S JA O
LEMUS
............................................................................................
6
JUHATUS
E ESIMEHE PÖÖRDUMINE
................................................................................................
KONTSERN
I STRATEEGIA JA EESMÄRGID
..........................................................................................
KONTSE
RNI OLUL
ISED ETTEV
ÕTTED
..............................................................................................
MEIE MEEDIABRÄND
ID
..............................................................................................................
MEEDIAKONTSERNI VASTUTUS
Ü
HISKONNAS
....................................................................................
DIGITALI
SEERUV MEEDIAETTEVÕ
TE
..............................................................................................
2021. AASTA TÄH
TSAMAD SÜND
MUSED
..........................................................................................
MEEDIA TUN
NUSTUSED J
A AUHINNAD 2021. AASTAL
..........................................................................
ÄRITEGEVU
S
.........................................................................................................................
FINANTSN
ÄITAJAD JA SUHT
ARVUD
...............................................................................................
SEGMENTIDE Ü
LEVAAD
E
...........................................................................................................
KLIENDIKOG
EMUS JA R
AHULOLU
................................................................................................
TÖÖTAJA
D
...........................................................................................................................
ÜHISKON
NA JA SEKTORI ARE
NDAMIN
E
...........................................................................................
KESKKONNAMÕJU J
UHTIMINE
.....................................................................................................
ASi EKSPRESS GR
UPP AKTSIAD
JA AKTSIONÄRI
D
................................................................................
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONTSER
NI PÕHITEGEVUS JA OL
EMUS
Ekspress
Grupp
on enam kui 30
-
aastase
ajaloog
a Baltimaad
e juh
tiv meediak
ontser
n, kuh
u kuulub viis
meediae
ttev
õtet E
estis, L
ätis j
a Leedu
s. Lisaks k
uulub
grupp
i mitmeid p
orta
ale ja d
igimee
dialahen
dusi p
ette
võtte
id. Kõikid
es Balti riik
ides k
orraldatak
se kult
uuri
-
ja spordisündmu
si ning mu
id ürit
usi ühisk
ondliku
lt olul
istel
teemad
el. P
eamine foo
kus on
pakku
da nüüd
isaegset
e dig
ilahend
uste j
a
-
tee
nuste
abil par
imaid v
õimalusi
meediat
arbijale
, rek
laamiklie
nd
ile ja k
oostööpart
nerite
le.
Põhiteg
evus
:
ajakirj
anduslik
u sisu t
ootmine
ja rekl
aami müük dig
itaalset
ele pl
atvormid
ele te
rves
Baltikum
is. Aj
alehte
de,
ajakirjade
ja raamatu
te kirj
astamin
e Eest
is.
in
fotehnoloo
gia are
ndus,
audiovi
suaalse
produk
tsioon
i lahend
used
, rek
laamipindad
e
rent, paberväljaannete k
ojukanne.
D
igitaalset
e ärisuund
ade arenda
mine:
2021.
aastal v
äljus kon
tsern t
rükiseg
mendist
, mille
ga kont
serni
tulub
aas muutu
s suures osa
s digit
aalsek
s. 2021. aast
a lõpus
andsid d
igitaalse
d toot
ed/te
enused
76% (2020:
70%) ko
ntserni k
ogukäib
est.
ja
h
aldamin
e Eestis j
a Lätis.
Digit
aalsetel väliekraanidel
re
klaami müü
k Eesti
s ja Lät
is.
K
asvab
meelel
ahutu
süritust
e
j
a temaatiliste konverentsid
e
Ekspress Grupi kliendid jagunevad kolme suuremasse grupp
i:
m
eediasi
su tarbij
ad (n
ii jae
kui ka äriklie
ndid)
,
teised grupi ette
võtete
teenus
eid ostvad era
-
ja j
uriidilise
d klien
did.
2021. aastal
tugevdas
Ekspress Gru
pp oma po
sitsioone k
õikides t
egev
usvaldk
ondades. A
ruandeaast
al jätk
unud
koroonav
iiruse l
evik mõj
utas olul
iselt g
rupi et
tevõt
ete tööd
, pannes p
roovile
eelkõig
e meed
iaväljaan
nete
töökorral
duse j
a muude t
eenuste
digit
aalseks muut
mise.
ASi Ekspress Grupp aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 5.aprillist 2007. Suuraktsionär on Hans H.
Luik, kelle kui lõpliku kasusaaja osalus läbi erinevate ettevõtete on 73,23%.
Ekspress Grupp numbrites (jätkuvad tegevusvaldkonna
d)
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
JUHATUSE ESIMEHE PÖ
ÖRDUMINE
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu,
juhatuse esim
ees
Ekspress
Grupp
on oma koduturg
udel E
estis, Lätis j
a Leedus
üks peamisi avalik
u inforu
umi kuj
undaj
aid. Usume
,
et meie
kvalit
eetne
töö aitab kaasa p
arema ü
hiskonn
a loom
isele tän
a ja homme
.
2021. a
asta oli Ek
spres
s Gru
pile ed
ukas. C
ovid
-
19 pandeemia jätkumine ja suurenenud
tähelepanu ühiskonnas
toimuva v
astu ho
idis huv
i klass
ikali
se ajakir
jandu
se vas
tu k
õrgel.
Eelnev
atel aast
atel te
htud
invest
eering
ud
ajakirj
anikesse
ja kval
itee
tse sisu t
ootmisse
on to
onud me
ile ed
u. Se
e väljen
dub ee
lkõige dig
itelli
hulga kasv
u
Aasta lõpu
ks oli Ek
spre
ss Gru
pi erine
v
atel ettevõtetel
ligi 1
35
00
0 digit
elli
. En
im on dig
itaalse s
isu tel
li
musi
Eestis,
kus suurima d
igite
lli
arvu saav
utas Eksp
ress Meedia.
Õhtuleh
t Kirjastu
se digitaalset
e tel
li
näitas 2
021. aast
al väga h
ead kasv
u. O
n näha, et tu
rul on luge
jate
huvi erinev
a sisuga väl
jaanne
te vast
u suur,
mis
lisab meile
julg
ust katset
ada erinevat
e formaat
idega,
et suurendad
a digit
elli
numbrit
ka järgne
vatel aast
atel.
Pandee
mia mõjud
olid märga
tavad
ka 2021. aast
al.
Enim kann
a
ta
sid piirang
ute al
l pile
timüügi
ettevõtted Lä
tis ja
Eestis.
Kasut
ades ära t
eadm
isi ja me
ie teh
noloogil
ist pl
atv
ormi Läti
piletiär
is, av
asime
2021.
aasta k
evadel
Piletit
asku nime
lis
platv
ormi ka E
estis. T
änu pan
deemia
le sai pile
tite mü
ük suure
ma hoo si
sse al
les sügise
l.
Eelnev
ast
hoolimata lõp
eta
sid meie
pilet
iplatvor
mid aast
a head
e tule
musteg
a tänu o
skusel
e pidev
alt muu
tuva
olukorrag
a kaas
as käia j
a are
ndades t
eatrit
ele, k
ontser
disaalid
ele ning
teist
ele ürit
uste k
orrald
ajate t
arbeks ol
ulis
i
tehno
loogilis
i lahendu
si. N
eed are
nduse
d
aitasid
piiran
gut
e ajal k
ülastaj
aid haju
tada või
näite
ks klien
tide
vaktsin
eerimi
sepasse
kontr
ollida.
Digitaalse
d välie
kraanid
on pand
eemia ajal
olnud ü
hed enim kan
natada saanu
d ett
evõt
ted reklaam
isektori
s. Aast
a
teine
pool näitas si
i
s
ki klien
tid
e huvi t
aastumist
ka välime
edias.
Oleme
nii Eestis k
ui Lät
is digit
aalsete e
kraanid
e
kasvatam
ise la
inel
–
aa
sta algu
ses osts
ime
nelj
a
digit
aalse v
äliek
raanig
a ette
võtt
e Riias. L
isaks os
alesi
me mitmel R
iia
linnaval
itsuse
korrald
atud
hankel,
millest
võitsime k
aks. T
änu hang
ete võidu
le suure
ndame oma j
alajälg
e Riia
digitaal
sete v
äliekra
anide t
urul märg
atavalt
ja suud
ame pakk
uda klie
ntide
le edasp
idi erine
vaid form
aate.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juunis t
eavitas E
kspres
s Grup
p trük
ikoja AS P
rintall mü
ügist.
Tehin
g on koo
skõlas ko
ntsern
i stratee
giaga,
mis
keske
ndub e
eskätt
digitaalse
äri kasvat
amisele
. Kuna p
abe
rajakirj
anduse
osakaal on
kont
serni käib
es järj
est
kahanev
a osatähtsu
seg
a, siis ei ole
trükik
oja omamine
pikas perspe
ktiivis g
rupile
stratee
giliselt
oluline.
Müüg
ist
vabane
nud vah
endeid
kasutab
kontse
rn dig
itaalse äri kasv
uk
s.
Detsem
bris ostis Ek
spre
ss Grupp
Eestis mee
diaett
evõtt
e Geenius Mee
dia. G
eenius Me
edia on t
ehnoloog
ia
-
, au
to
äriuudist
ele ke
skendu
d meed
iafirma,
millel on
juba t
äna märkim
isväär
ne hulk
digitaal
seid t
elli
Ühtl
asi on
tege
mist nišiga,
mida Eksp
ress Gru
pi välj
aanded r
egulaarse
lt ei kat
a. Geen
ius Meedia j
ätkab ost
u järel iseseiv
a
meediae
ttev
õtten
a. Geeniu
se vee
biportaal
idel on ig
akuiselt
umbes 300 00
0 lugej
at ning aasta lõp
uks oli üle
4 000
Kokkuv
õttes o
li 2021. aasta k
ontsern
i jaoks ed
ukas:
vaatamata j
ätkuv
ale pand
eemiale
ja koroonaviiru
sest
tingit
ud
majandu
se ebak
indlusel
e suu
tis
tug
evdad
a oma tu
rupositsi
ooni n
ing par
andad
a olul
iselt ka
sumlikk
ust. 12
kuu müü
gitul
u kasvas 202
0. aa
staga võr
reldes
20
%
53
,
5
miljo
nile e
urole j
a puhaskasu
m kas
vas
Kontsern
i digit
aalset
e tulu
de osakaal m
oodusta
s detse
mbri lõp
us 7
6
% kogu
käibest
.
Lisaks dig
itellimu
ste
kasvule
andis erak
ordse tu
lemuse sa
avut
amisele suur
e panuse
ka digit
aalse rek
laami kasv
kõikide
s riikid
es. Se
e on eel
kõige sele
tatav p
andeem
iast ting
itud ärid
e digit
ga j
a seet
õttu k
a suurema
panust
amiseg
a digitaalse
le r
eklaami
le.
Ekspress G
rupp
lõi 202
1
. aast
a
l Eestis akt
iivse
lt kaas
a Eesti M
eediae
ttev
õtet
e Liidu (
EML) tege
vuses,
mille ee
smärgiks
on suuren
dada kon
kuren
tsi Ee
sti meed
iamaast
ikul,
võideld
a turum
oonutust
e vastu
ning su
urendad
a
ajakirj
andusv
äljaanne
te kät
tesaadav
ust Eest
i inime
stele.
Sama fook
us on ka Lät
is j
a Leedu
s, kus l
ööme aktiiv
selt
kaasa tööst
usharu
proble
emide
lahend
amisel läbi me
ie koh
alike et
tev
õtete. Pik
aajalised
prob
leemid on
ettevõt
ete
võrdse k
ohtle
misega seot
ud teemad
ül
emaailmsete
platv
ormide mak
sustamise
teemad
ja autoriõig
usteg
a seotud
teemad. Kohalikel turgudel
on sarnane olukord, k
us kohalikud
rahvusrin
ghääl
ingud
panustavad
digitaalse
tesse
toodet
esse.
Konkure
ntsioluk
orrast h
innat
es pole
tege
mist t
urutõrk
ega,
mida oleks v
aja maksu
maksj
ate rah
aga
Edumee
lsena võib
välja t
uua Läti j
a Leed
u, ke
s 2021. aastal
aland
asid käib
emak
su ka dig
itaalset
ele mee
diato
odete
le
5%
-
le.
Nii on Eest
i Euroopas üks v
äheseid r
iike niivõr
d kõrge
käibemak
suga dig
itaalset
ele mee
diatoode
tele
(9%).
Madalam
käibemak
sumäär ait
ab kaasa m
eediaet
tevõ
tete
digipöörde
le ning
väärtust
ab ajakirjan
dust j
a ajakirj
a
nikke
tervik
una. T
ugev aj
akirjan
dus on tug
eva demokr
aatliku ü
hiskon
na alustal
a.
Viimase k
ahe aasta t
ulemus
ed n
äitavad,
et oleme st
rateegil
iselt õige
l tel. Et
tevõtte
käive ja kasu
mlikkus o
n
kasvanud, samas olem
e arendanud ja arenenud, juurutanud uusi tehnol
oogiaid,
lanssee
rinud u
usi toote
id ja
panust
anud sisuli
selt m
eie meed
iaette
võte
tesse.
Meile on oluline,
et ole
ksime mee
diavald
konna suu
nanäit
ajad j
a
turuliid
rid. S
ee tag
ab meile d
igitaalsete
tulud
e ja k
asumlikku
se jätk
uva kasv
u.
Täname nii meie lugej
aid
-
-
kuul
ajaid, aktsi
onäre ja kui ka kli
ente usu ning toetuse
eest meie
Lugup
idamiseg
a, Mari
-
Li
is Rüü
tsalu
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONTSER
NI STRATEEGIA JA EESM
ÄRGID
Luua auh
innatud
sisu, mid
a hind
avad nii me
ie luge
jad ku
i ka meediaek
sperd
id
O
lla Baltik
umi juh
tiv dig
ikirjast
aja (
kasut
usaj
a ja tege
like kasu
tajat
e arvu osas)
P
akkud
a jätk
uvalt meie p
aberkandj
al
kvalit
eetseid
meediav
äljaand
eid lug
ejate
le, kes väärtust
avad sed
a
T
egu
tseda sot
siaalset vast
utus
t silmas p
idades n
ing luua t
ugev
aid ja u
saldusväärse
id b
rände
S
uurend
ada ett
evõt
te väärtust
meie ak
tsionäride
jaoks
Ekspress G
rupp
kesken
dub nii olem
asolev
a digit
aalse
äri orgaan
ili
sele kasv
ule ku
i ka v
õimalust
e leidmise
le
ärimaht
ude k
asvatamisek
s uut
e omandam
iste te
el. Kon
tserni eesmärk
on suure
ndada e
ttev
õtte väärt
ust, l
uues
sünerg
iat lisandu
vate u
ute äri
teg
evust
e ja
senise meediategevuse vahel.
D
s
viime e
llu kiire
kasvu st
rateeg
iat, e
esmärkide
ks on tur
u
ne
ning
samaaegselt
turuos
a
kasvatam
ine.
T
s j
älgime
kulutõhusus
t j
a pakume t
uru kv
aliteet
semat aj
akirjand
ust
olem
asole
vaid põh
itege
vusi in
veste
eringu
tega org
aanili
sse kasv
u
ja suurenda
b
lisak
s
digit
aalse
te tul
ude osak
aalu
meediag
a poten
tsiaalse
lt hea
d sün
ergiat p
akkuv
ate te
iste digit
aalsete är
ide
Nii meed
ia ku
i toetav
ate dig
itaalset
e
äride k
opt
imaalne inv
estee
ringut
e jaot
us, fin
antsvõime
nduse mõõ
dukas ka
sutamin
e
ning
kasvue
esmärke arv
estav d
ivid
endip
oliitika
Kontsern
i strat
eegia e
lluviim
isel
on jätk
uvalt
meie eesmär
k luu
a auhinnat
ud si
su, mida
hindav
ad nii me
ie lug
ejad
kui ka me
ediaeksp
erdid
, olle
s sam
as Baltik
umi j
uhtiv
digikir
jastaj
a nii
kulu
tatud
aja kui k
a tege
like
kasutaj
ate arv
u poolest
. Soovime edasp
idigi p
akkuda
imat
trük
imeediat lug
ejask
onnale
väärtust
ab seda f
ormaat
i.
Ekspress G
rupp
on 2021. aast
a jooksul
läbi tein
ud olulise
muutuse
, kon
tsern
ning k
eskend
ub jätkuv
alt väga tuge
valt digit
aalse äri
kasvule
nii orgaanil
iselt ku
i ka uute omand
amiste
kaudu.
Nõukog
u poolt seat
ud kontse
rni pikaaj
alised st
rateeg
ilised fin
antsee
smärgid
on seotud är
itege
vuse kasv
u,
digite
erimise,
kasum
likkuse
ja divid
endid
e maksev
õimega
.
Eesmärg
i
d põhinevad muutustel tegevuskeskkonnas,
konku
rentsimaa
stikul
ja ümbe
rkuj
undamis
e
st
rateeg
ia eden
emisel.
Ekspress Grupi pik
aajalised stratee
gilised finantseesm
ärgid
Eesmärk 2026.
aasta lõpuks
Dividendi v
äljamakse määr
vähemalt
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONTSERN
I OLU
LISED
ETTEV
ÕTT
ED
Ekspr
ess Meedi
a ha
ldab Ees
ti kõ
ig
e mitmek
ülgs
emat ja lo
etavama
t intern
etiporta
ali
Delf
i, mi
da
küla
sta
b
iga nädal üle 600 000 i
nimese. Samuti annab Ekspress Meedia väl
ja Eesti meediamaastiku ajalehtede
(Eesti Ekspress,
Maale
ht, Eesti P
äevaleh
t) ja ajakir
jade (Ma
akod
u, Eesti
Nain
e, Tervis+
, Oma Mait
se,
Anne&S
tiil, Per
e&Kodu, Kr
ooni
ka) l
ipula
evu.
2021. aastal avas ettevõte uue ärisuunana innovatiivse
piletimüügikeskkonna Piletitasku.
Delfi
L
eedu on ligi 1,4
miljoni iga
kuise ja ena
m kui 700 tuha
nde igapä
evase ka
suta
jaga inter
netip
ortaal.
Delfi Lä
ti on tunnis
tatud
kõi
ge usal
dusvä
ärs
e
maks
ja armasta
tuma
ks meed
iabränd
iks Lätis. D
e
Ifi o
n ena
m
kui 800 000 igakuise
kasuta
jaga L
äti j
uhtiv
uudi
step
ortaal
nii läti k
ui ka vene k
eeles.
Geenius Meedia on kiiresti kasvav ettevõte, m
is ehitab täpselt sihitud meediakanaleid, mille sisu on
faktipõhine, aru
saadav ja kasulik. Oleme
müravabaks ja sõltum
atuks platvormiks andekatele auto
ritele,
hinnat
ud eksper
tidele nin
g ideedel
e, mis
teaduse ja
teh
noloo
gia ab
il el
u paremaks
mu
udava
d.
Biļeš
u
Par
adī
ze
halda
b
elek
troonil
ist
piletim
üügip
latv
ormi
(bil
esupa
radize.lv
)
ja
piletimüü
gikohti,
müües
nende k
aud
u üri
tust
e korralda
jate ni
mel pi
leteid er
ineva
tele me
elela
hutusüri
tustele
. Ettevõ
te on
korra
ldan
ud pileti
müüki i
nter
netis üle 1
5 aas
ta ja on ü
ks kahes
t juhtivas
t pileti
teenuse p
a
Õhtul
eht Kirjast
us annab vä
lja ajaleht
e Õhtuleht
–
suurima tiraažiga päev
alehte Eestis n
ing üle
485 000
igakuis
e kasuta
jaga u
udis
-
ja meel
elahutuspo
rta
ale. 2
018
. aasta 1. juu
nil ühineti
Ajakirjad
e Kirjast
usega
,
võttes üle rohkem
kui 10 ajakirja, 2019. aast
a lõpus ostis Õhtuleht K
irjastus ajakirjad Tiiu ja Eesti
Ajalugu. Õhtuleht Kirjastuse portfellis on kokku üle 120 000 tellimuse.
Digita
l Mat
ter
(endis
e nime
ga Adnet Med
ia
)
on suur
im Ba
ltiku
mis teguts
ev reklaa
mivõ
rgus
tik, mis
tegeleb
nüüdisaegse RTB
-
rekla
ami ni
ng sihtgr
uppi
de ja
kamp
aania
te opti
meeri
misega.
Alter
o on Bal
tiku
mi juhtiv
finan
tsvõ
rdlus
pla
tvorm.
Altero al
ustas om
a tegev
ust Lätis 2
01
6. aa
sta
l, L
eedus
2019. aastal ja E
estis 2020. aastal. Alate
s turule toomisest 2016. aasta juun
is on enam kui 100 000 Altero
klienti
võrr
e
lnud
tarbimi
slaenud
e, autolaen
ude ja muud
e toodet
e
fina
ntspakkumi
si.
Baba
hh Med
ia pak
ub tervikli
kku valik
ut video
mater
jali too
tmise tee
nustest r
eaala
jas ning sal
vesta
tud
video
’u teenust, automatiseerimist ja videoarhiivi.
Kinnisvarakeskkond
arendab koostöös kohal
ike
kinni
svar
aet
tevõtet
ega nüüdis
aegs
et kuulu
tust
eportaa
li
Linna Ekraanid on kiiresti kasvav välimeediaettevõte, mis e
hitab ja haldab elektroonilisi välirekla
ami
pindu p
aljudes p
aikades
üle ko
gu Eesti.
D Screens on kiiresti kasvav
välimeedia ettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu
paljudes
asukohtades Lät
is.
Hea Lu
gu on raa
matukir
jast
us. Hea
Lugu kir
jastab ni
i algupä
rast kui
ka
ajaloor
aamatui
d, bio
graafiai
d ja
memua
are, las
tekir
jandus
t, tea
tmeki
rjandus
t ja pra
ktilisi
käsir
aama
tuid. Hea L
ugu op
ere
eri
b kaub
amärk
e Maailm ja
Mõnd
a, 1
00 Roo
ga, Õ
htuõpi
k ja R
aama
t24.
Raamatuid antakse välja k
a e
Express
Pos
t on Eesti a
inus aja
kirja
nduse vara
hom
mikus
e kojukand
e teenust pa
kkuv ett
evõt
e
, mis
tegeleb lisaks ka otseposti ja kirjade kojuk
andega.
Kontse
rni str
uktuuri kuuluvate
ettevõte
te detail
ne loetel
u on
esitatud k
onsolid
eeritu
d raamatu
pidamise
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
MEEDIAKONTSERNI
VASTUTUS ÜHISKON
Ekspress
Grupp
on Baltimaade
juhtiv
meediakont
sern j
a omab seetõt
tu olulist rol
li ühiskonn
a eden
dajana.
Grupi
meediav
äljaand
ed on kõig
il k
olmel kod
uturu
l olulised
avalik
u inforuu
mi ku
jund
ajad.
Lisades sell
ele vast
utuse
märkimisv
äärse su
uruseg
a tööandj
ana, lasu
b grup
il kohustus j
uhtid
a kõiki ko
ntserni et
tevõtte
id eetilise
lt ja
vastut
ustund
likult
ning lu
ua sõltumat
ut,
profession
aalse
t ja u
saldusväärse
t ajak
irja
ndusl
ikku sisu.
ette
võtted
peavad olem
a juhitud
ausalt, sead
uskuule
kalt ja ee
tilisel
t
–
see
on grupig
a seotud osap
oolte ja laiem
a
avalikku
se usaldu
se alu
seks.
Laiema
avalikku
se ja Eksp
ress
Grup
iga seot
ud osapoolt
e us
alduse e
elduse
ks on, e
t kont
serni et
tevõt
ted
on juhitud
ausalt,
seadusku
ulekalt
ja ee
tiliselt
.
Kontsern
is on kokk
u lepit
ud ühiskondlik
ku mõj
u ja vastut
ust välje
ndavad
fookussu
unad j
a
-
tegevused, mi
lles kontsern
on võtn
ud strat
eegil
ise rolli.
-
kõig
ile kätt
esaadav in
fo mugavat
e ja nü
üdisaeg
sete
-
loodav
sisu on usald
usvää
rne, aj
akirjan
ikud
-
prof
essionaal
ide hoid
mine ja k
asvatamine
-
võrd
ne kohtle
mine j
a mitmeke
sisuse väärt
ust
amine
Vastutustundl
ikult juhitu
d
-
kaasav
ja ausamee
lne ju
htimine
-
jät
kusuut
liku are
ngu eesmärk
ide sead
mine ja
-
avat
use ja osalu
sdemokr
aatia t
oetamine
-
olulise
ühiskond
liku mõj
uga t
eemade
käsitlemin
e
Meie sot
siaalse vastutuse ja keskkonna
-
-
ja hea juhti
mistav
a (ESG)
1.
KESKKON
NATEE
MA
eesmärgid
ettevõtlu
sega seot
ud sotsiaalse
vast
utuse
aspekt
idele
ning
jälgida ja
avalikustada
neid koosk
õlas parimate
rahvusv
ahelist
e tavad
ega. Keske
nduda h
eite
-
eesmärkid
e täpsu
stamise
le.
2.
SOTSIAALTEEMA:
sotsiaalselt
olulisi
v
õtmetee
masid
, mis võimal
davad k
ontserni ü
ksuste
l viia
ellu alg
atusi, e
t aidata sü
stemaat
iliselt
kaasa mõn
e meie
sotsiaal
se väljak
utse l
ahendamise
le, et
luua
instituts
ionaalne
vundament
pare
male ajak
irjand
usele,
mis te
eniks d
emokraatiat
.
3.
HEA
JUHTIM
ISTAVA: viia a
ruandlus koosk
õlla ELi tak
sonoomia av
alikust
amisnõuete
ga.
Oleme pühendunud jätkusuutlikkusele. Meie pühendumine jätk
usuutlikkusele on esitatud meie keskkonnamõju
juht
imise ja sot
siaalse v
astutu
se aruand
es ning h
ea ühing
ujuhtimise
tava a
Kontsern
i aastaaru
anne
kajast
ab k
õigi nend
e aspek
tide ju
htimispõhi
mõtteid
, näite
id ja t
ulemusi 202
1
.
aasta koht
a.
Ekspress
Grupi mis
sioon on t
eenida d
emokraat
iat.
Selle
täitmise eeld
useks on
keskk
ond, mis ait
ab
inimeste
l, et
tevõt
etel ja r
iigijuhtid
el teh
a ühiskon
na kestl
ikkust
tagavaid
otsuseid
.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Sarnaselt
teiste
meediaorg
anisat
sioon
ideg
a nii Eestis k
ui ka maail
mas on Ekspre
ss Gru
pp läbim
as suuri muut
u
Meediae
ttev
õtete
fookuse
s on tood
ete/t
eenust
e digit
eerimine
, mis seab
ootused
nii t
öötaj
ate kv
alifikat
sioonile
kui
ka inve
steering
utel
e. Üh
iskonna jät
kuv j
a üha teravam p
olariseeru
mine su
urend
ab surve
t mee
diamajad
ele luu
a ja
esitada õig
eaegse
lt us
aldusvä
ärset
ja kval
iteet
set ajak
irjand
uslikku sisu
. Nen
de kah
e ülesand
e edu
kas elluv
iimine
aitab tag
ada uud
iste lug
ejad
nii täna kui k
a homme.
„
Ärevat
el aegad
el on ü
hisk
onna huvi
meedi
a vastu k
indlasti
suur
em
vastu on
tõusn
ud ja
sotsiaal
meedi
a platvo
rmid
e vastu l
angenud
nii
meil kui
ka mujal maai
lmas.
Täna äg
ab
sotsi
aalmeed
ia i
seenda lo
odud
prob
leemid
e käes. Kl
assikal
ise ajak
irjan
duse u
us tulemi
ne on o
lnud
väga
tugev.
Teisalt
on see pal
judes r
iik
ides kaasa t
oonu
d rünnak
uid
j
a süüd
istu
si nii ajaki
rjand
use kui
ka
-
Lii
s Rüüt
salu, E
kspress
Gr
upi
tegevjuh
t
Ajakirj
anduslik
u sisu l
oomi
sel j
a ette
võtet
e juht
imisel peav
ad Ekspr
ess Grup
pi kuul
uvad
meediav
äljaand
ed arve
sse
võtma nii m
eediasek
tor
is kui ka üh
iskonnas t
oimuv
at:
d
igite
erimine on l
äbiv märksõ
na, k
asvavad
nõuded
nii tehnilist
ele lahe
ndust
ele ku
i ka meediavälj
aannet
e
töötaj
ate osku
stele,
lugej
atele peab
info ole
ma kerge
sti leitav j
a kasut
atav erin
evate
s nutiseadme
tes;
j
ätku
v koroonak
riis
lõhes
ta
s ühisko
nda vee
lgi, fakt
ikontroll,
tõese
info esit
amine ja tee
made
tasaka
alustatu
d kajast
amine
on meed
iamajade
kohustu
s ja proov
ikivi;
är
ilised
otsused
suurend
avad
sünerg
ia loomi
st kont
serni ä
ride vah
el, sama
l ajal p
eavad
sisuturu
ndus j
a
ürituste korrald
am
ine nin
g erapool
etu uu
diste v
oog olema
meediat
arbija j
aoks selg
elt erist
atavad
.
„Tunnet
usli
kult
ei ole u
saldus meed
ia vastu
langen
ud.
Pigem on
muut
unud ko
gu tähelepan
u ahel ja t
oimu
b
info
killust
umin
e. Maai
lmavaad
et mõju
tab see
, kes,
mida ja k
us kan
alis lo
eb. Näi
teks noor
ed ei o
le täna
tradits
ioonili
se m
eedia kas
utajad.“
Tarmo P
aju,
Delfi
tegevto
imetaja
Vaba ja tasak
aalust
atud ajak
irjan
dus
Ajakirj
andus p
eab olema sõ
ltumatu j
a vaba. Poliitilise
d seosed
või pooleh
oid, kell
egi ärihuvid
, isi
klikud suhted või
kasu, al
tkäemak
sud või mis
igane
s hüved
ei tohi mõ
jutada aj
akirjanik
e ja v
äljaanne
te tööd
. Tasakaalu
statud
ajakirj
anduse
põhimõtt
eid jär
gitakse
kõikide
s kontse
rni ettev
õtet
es. Sõna ant
akse eri osapoolt
ele v
õrdses mahu
s,
võimaldat
akse
vastulau
seid j
a vajad
usel vab
andusi.
Esit
atud
info on al
ati all
ikate
st k
ontrollit
ud.
Allika
konfid
entsiaal
suse kait
se on
iga aj
akirjan
iku va
stutu
s. Tun
dlike te
emade pu
hul on ol
uline
tunne
tada ee
tilisuse p
iiri.
„Ajak
irjan
dusel
on selge r
oll ja peam
e seda t
äitma.
Ki
ndlasti
tahame pak
kud
a tasakaal
ustatu
d
ajaki
rjand
ust ja see t
ähend
ab,
et peame vali
ma, mi
lli
seid teemasi
d ja k
uidas k
ajast
ada.
Kvalit
eetse sisu
ja
tasaka
alu pak
kum
ine on üh
a olul
isem ja samas k
eerul
isem
väljaku
tse.“
Krii
s mõjutab m
aailmame
edia v
abadust
Viimast
e uuring
ute järg
i andis koroonav
iiruse p
andee
mia maailma aj
akirjand
usel
e tugev
a löögi. Piirid
eta
Ajakirj
anike (
Repo
rters sans f
rontièr
es
RSF) ig
a
-
aastasest
ajakirj
andusv
abaduse
raport
ist se
järsult
halven
enud n
ing ajakirjand
ust tõk
estat
akse täiel
ikul
t või osalisel
t enam k
ui kahes kolman
dikus 180
st
vaadeld
ud riig
ist. Koroo
napande
emiat kasu
tatakse
ajakirj
anduse
survest
amise ett
ekäände
na ning
eriti on
ajakirj
anike lig
ipääs in
fole,
allikatel
e ja võim
alustele
sündmusk
ohalt t
oimuvat k
ajastad
a piirat
ud Aasia
s, Lähis
-
ning Eu
roopas. P
arim on ajak
irjan
dusvab
adus Norras,
Soom
es, Roo
tsis ja T
aanis.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Maailma aj
akirjan
dusvab
adus
e ede
tabel
i järgi on Balti
riikide me
edia vab
a
asta tab
elis asus Ee
sti 15. k
ohal
(2020: 14)
, Läti 2
2. (2020:
22) j
a Leedu
28. kohal (
2020: 28)
. Läti j
a Leedu
positsioon e
i muut
unud,
Eesti kuk
kus ühe
koha võrr
a allapoo
le. Sa
mas t
oodi raport
is välj
a, et
Leedu
s on ping
ed valit
suse ja aj
akir
janike
vahel su
infot e
i jagata j
a valitsuse otsuse
d ei ole tiht
i läbipaist
vad.
Lätis satt
usid uur
imise alla ve
nemeelse
d kanalid
, mis
lõppes k
anali su
lgemise
või uu
diste e
dastami
se keel
uga. Ee
sti puh
ul toodi v
älja,
et mitme
l korral k
asutat
i seadusl
ikku
õigust k
eelata k
ohtuasj
ade kajast
amine,
kuigi see
oleks av
alikkuse
huvide
s. Valitsu
se liikmed
ründasid
ajakirj
anikke
verbaal
selt j
a keeld
usid info
t jagamast v
õi kommen
teerim
ast
.
Kõik Eksp
ress G
rupi ajal
ehe
d, uu
distep
ortaalid j
a ajakirj
ad ku
uluvad
Eesti, L
äti või Le
edu aj
akirjan
duse
eneser
egulat
siooni sõlt
umatut
esse
organite
sse
–
Rahutud ajad kasvatav
ad kaebuste hulka
Ekspress
Grup
i
välj
aanded
ja
uudiste
portaalid
to
odavad
aasta
j
ooksul
kümne
id
t
uhandeid
artikle
id,
reportaaž
e,
taskuh
ääling
usaat
eid,
tele
saate
id, fot
osid. Ajak
irjand
uslikku sisu
puud
utavad k
aebuse
d on meediaäri p
aratam
atu ja
2021. aast
al esitat
i Ekspre
ss Gru
pi Eesti me
ediavälj
aannet
e vastu
pressinõu
kogusse
31 kaeb
ust,
neist Ek
spress Mee
dia
väljaan
nete v
astu 26 j
a Õhtu
leht Kirj
astuse v
astu 5. T
aunivaid ot
suseid oli k
okku ü
heksa.
Läti Del
fi koht
a kaebu
si 2021. aast
al ei esit
atud.
Leedu
s tege
leb ajakir
janduse
vastu su
unatud
kaebu
stega kaks in
stitut
siooni,
Delfi
vastu
on kaeb
usi esitatu
d
regul
aarselt ni
i aval
iku info e
etika k
omisjoni
le ku
i ka ajaki
rjand
useet
ika inspek
torile.
Ta
vapäraselt
esit
atakse p
aar
kaebu
st kuus, k
uid vaatamat
a suurele
hulgale
kaebuste
le on De
lfi suutnu
d end peaaegu k
õigil juht
udel ed
ukalt
kaitsta j
a on pääse
nud nii h
oiatust
est k
ui ka karist
ustest
.
Igasug
useid rik
kumisi võe
takse k
ontsern
is tõsiselt
. Võimalik
e eksimust
e vält
imiseks kool
itatakse
ajakirj
anikke
pidev
alt ja vaj
adusel p
eetak
se toimetust
es avat
ud arut
elusid. Kon
tserni e
esmärk on e
nnetad
a seotud
osapoolte
le
kahju
tekit
amist, ame
tlikke
süüdist
usi, koh
tuvaid
lusi ja k
aristu
si.
Digitellim
used näitavad uusi reko
rdeid
2021. aastat
iseloom
ustas st
abiil
ne ja j
ärjepide
v kasv kõikide g
rupi me
ediaväljaan
nete d
igitel
limustes.
Sõltu
valt
väljaan
dest p
üstitasid
rekorde
id nii lug
ejat
e kui ka dig
itellimuste
arv. Eesti uu
distep
ortaalide
digite
llimuste
aastane
kasv oli en
am kui 50%,
samal a
jal kasv
as digit
ellimu
ste arv L
ätis kaks j
a Leed
us neli k
orda. Dig
itellim
uste j
uurdek
asv
tuleb
peamiselt
uute
klient
ide arve
lt ja on
tõestu
s sellest
, et g
rupi me
ediavälj
aanded
on järj
est en
am kõnet
amas
neid lu
gejaid
, kes siiani e
i ole ol
nud Eksp
ress Gru
pi meed
iaväljaann
ete t
ellijad
.
„Kui
gi pab
erlehe t
ellij
ate arv ajas v
ähen
eb, k
atab
selle langu
se di
gitel
limust
e juurdek
asv, ni
i et
koo
ndvaates o
n Õht
ulehe t
ellijai
d var
asemast aast
ast r
ohk
em.“
Erik
Heinsaar
, Õht
uleht
Kirjastu
se juhatu
se esi
mees
„Päevak
ord
a tõu
seb jär
jest enam olem
asole
va kli
endi
baasi d
ifer
entseeri
mine.
Juba varem o
li näha,
et
luge
jat
e muu
tmine
digitellij
aks käib
mitm
es j
aos
, esimese
d tuha
nded ja küm
ned
tuhande
d ehk kriit
ilis
e
hulga l
ugejai
d saime
igapäe
vastest
uud
istet
arbij
atest. N
üüd t
uleb nei
d lugej
aid kasvat
ama hak
ata j
a saab
teemasi
d ki
tsamaks aj
ada. M
uuta di
git
ellijak
s ka spordi
uudi
ste lu
geja või
kultu
urihuvi
lise.
Peame ain
a
akti
ivsemalt
otsi
ma neid
lugejagru
ppe, k
ellele me ei
ole veel suut
nud tek
itad
a tunnet,
et peaks ik
ka selle
dig
itelli
muse ära t
egema.“
Tarmo P
aju,
Delfi
tegevto
imetaja
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kontrol
l
kommen
taar
iumite üle suuren
eb
Komment
aarium
id on olul
ine osa v
eebiv
äljaanne
test,
sest lu
gejad
saavad kaasa r
ääkida n
ende
jaoks olul
istel
teemad
el. Ek
spress Gr
upi meediavälj
aanded
propage
erivad k
omment
aariumit
e regist
reerit
ud ja sisse
logitud
kasutami
st. E
basobivat
e kom
mentaarid
e eemal
damisek
s kasu
tatakse
inim
-
j
a mas
Eesti uu
distep
ortaali Del
fi vär
skendat
ud ku
junduse
ja mitmete
muudat
uste lan
sseerimise
ga aasta e
simeses k
vartalis
uuend
ati ka por
taali komme
ntaarium
i haldusmo
otorit
, et eden
dada sisulist
vestl
ust ja vähend
ada ebak
valitee
tset
kommentee
rimis
t. D
elfi kommentaar
iumi hald
uses k
asutatak
se nüüd
sest masi
nõpet
ja tänapäe
vaselt
automati
seerit
ud töö
vahend
eid.
Leedu
s tõi 202
1. aasta k
aasa k
omment
eerimi
se põhim
õtet
e muut
mise. Sarn
aselt
välisr
iiki
de kog
emuseg
a kustu
tavad
Inte
rneti Me
edia Assots
iats
iooni (
ISA) liik
med ko
roonavii
ruse v
astu vak
tsinee
rimist k
äsitlev
ate ar
tiklite
ja vid
eote nii
anonüümse
d kui k
a registr
eerit
ud kasu
tajat
e kommen
taarid,
et aidat
a kaasa Le
edu v
aktsinee
rimisnäit
ajat
e
parandam
isele.
Esime
sena kä
ivitas sell
e Leed
us Delf
i, seej
ärel jär
gnesid t
eised v
äljaand
ed 15min.
lt, L
rytas.
lt,
Madeinv
ilniu
s.lt,
ve.lt ning ku
tsusid oma vast
utust
undliku
eesku
juga liit
uma ka t
eisi riigi mee
diakanale
id. 2021.
aasta
lõpuks j
õudis lõp
ule De
lfi komment
eerimi
spoliit
ika muud
atu
s, mille k
ohaselt
saavad artik
leid j
a muud me
ediasisu
komment
eerida v
aid reg
istreerit
ud kasu
tajad
.
Vihakõn
e mõj
utab ajakirj
anike
tööd
Ühiskon
dlikult
keer
ulistel ae
gadel tõu
sevad e
sile mitmed
sotsiaalsed
valupu
nktid
. Seetõt
tu on me
edia ülesanne
pakku
da tasaka
alustat
ud ja õi
get
informat
siooni v
eelgi su
urem
. Eri osapo
olte v
astasse
isud v
õivad p
inget
e kasvad
es
muutud
a järj
est terav
amaks ja seda oli 20
21. aastal n
äha, kui suur
enesid n
ii verbaal
sed kui ka f
üüsilised
rünnaku
d
meediamaj
ade t
oimetust
e ja
ajakirj
anike v
astu. S
otsiaal
meed
ias teht
i
ülesku
tseid De
lfi ajak
irjanik
e füüsil
iseks
„Meil
on pal
ju juttu
olnud ano
nüümse
vihakõ
ne kasvu
st.
Kind
el on see,
et oma t
öötajai
d me k
aitseme ja
paku
me neile võ
imali
kul
t palju t
uge. Ee
stis ja L
eedus p
alkasi
me tur
vamehed,
sest äh
vardu
si oli
väga palju
.
See aga ei
tähend
a, et lo
obuk
sime o
ma ülesannet
e täi
tmi
sest. P
üüame sell
e asemel r
i
ske maand
ada,
näitek
s
sulg
es
ime kom
mentaariu
mid ko
roonavii
ruse ja v
aktsine
erimise
ga seot
ud lugu
del.“
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu, E
kspress
Gr
upi
tegevjuh
t
Selge p
iir aja
k
irjanduse ja sisuturunduse vahel
Sisuturu
ndus j
ätkab t
õusute
el, see
seab nõu
ded ja piirang
ud kõik
idele me
ediamajad
ele,
sh grup
i
meediav
äljaanne
tele,
et t
agada usaldusv
äärsus j
a läbipa
ist
vus. Kon
tsern on
selgel
seisukohal,
et aj
akirjan
duslikk
u
sisu ei toh
i
mõjutad
a reklaamik
lientid
e huv
i, sisutu
rundus või k
ontsern
i enda kommer
tsüritu
ste korr
aldamine.
Reklaam
i ja meed
iatoimet
use t
öö vahele
tuleb
tõmmata selg
e piir,
sisuturun
dus ja mu
u tasu ee
st näidat
av sisu pe
ab
olema är
atuntav
ja vast
avalt märgist
atud.
Ee
sti Mee
diaett
evõte
te Liidu tasand
il on paika p
andud
, millist
ele krit
eeriumit
ele p
eab sisutu
rundu
s vastama.
Lisaks
on meed
iaette
võtte
d kinn
itanud m
ajasise
sed ree
glid,
mis seav
ad raam
id makst
ud m
eediasi
sule j
a kirjel
davad
toetaj
ate õig
usi ja roll
i.
„Sise
mis
elt o
leme ko
kku leppi
nud,
kui palju
võib
sisuturu
ndust
olla, ja o
leme väga h
ool
ikad.
Selge
märgi
status j
a erald
i meesk
ond ai
tavad
tasakaalu
tagad
a. Aj
akirj
anikel
on tihti
ka selle vastu
aller
gia, k
ui
keegi t
uleb üt
leb, et peak
sid sellest
või t
ollest ki
rjut
ama.
See on au
küsimu
s. Ek
s mõned hall
id al
ad on,
näitek
s fot
ograaf
võib
justkui m
õlemat t
eha
–
fotosid
nii aj
akirjandus
liku kui
ka sis
uturund
usa
rtikl
i juu
rde.
“
Argo V
irke
bau
, Eksp
res
s Me
edia
juha
tuse
esimees
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Olulis
tel t
eemad
el rääkim
ine loob
Meedia saab
ja peab
tooma avalikk
use ett
e ühisk
onnas aktu
aalsed j
a proble
emsed t
eemad. Se
e on meedia vastu
tus.
Ühiskon
dlike v
alupun
ktide
kajastamine j
uhib t
ähelep
anu muutmist
vajav
atele ol
ulistele
protsessid
ele,
et ne
id
seejäre
l positiiv
ses su
unas
Meediav
äljaanne
te j
a ajakirj
anike ig
apäevane
töö on esit
ada l
ugej
ale kajast
usi tee
made
l, mis vaj
avad üh
iskonna
tähele
panu.
Eraldi üle
sanne on esitad
a neid tee
masid atrak
tiivsel k
ujul
, et tagada lug
ejate süv
enemine
, mis aitaks
kaasa tuu
a olulisi
ühiskonda puudutavaid muutusi.
Ekspress Grupi ajak
irjanikud tõstat
asid 2021. aastal mitmeid suure t
ähtsusega
teemasid,
mis tekitasid ühiskondlikk
u arutelu või tõi
d kaasa silmapaistvaid
Õh
tuleh
t avaldas m
itu lug
u endise
st
keske
rakondlase
st Mail
is Repsist
, kes avalik
uks tul
nud
juht
umite j
ärel oli su
nnitud
astum
a tagas
i fraktsi
ooni
juhi j
a erakonna asee
simehe k
ohalt.
Ühtlasi e
i andnud
erakond
Mailis R
epsile v
õimal
ust osaled
a 2021.
aasta
Eest
i Ekspre
ss palj
astas t
oonase
peamin
ister Jü
ri
Ratase oo
tamatult
hoolet
u suhtu
mise riigi rah
akotti
Eest
i Päevale
ht tab
as kõrge Ven
e diplomaadi
järje
korravälise
lt vak
tsine
erimise
lt otse
sündmusk
ohal ajal
, mil r
avimitootj
ad väh
järje
st Eest
isse saadetav
ate
koroonav
aktsiin
ide
hulka.
Maaleh
t ja Ee
sti Ekspr
ess paljast
asid e
ksperime
ndi
käigus,
et ku
igi tarbijal
e räägitak
se, e
t tema
sorteer
itud p
akendid
suunata
kse t
aaskasutu
sse,
siis
tege
likkuse
s läheb n
eist suurem osa p
õletus
Erinevaid
lahend
usi on ni
i riiklik
ul kui k
a ette
võtete
tasandil,
kuid m
uutuse
d jäävad
enamasti r
aha tah
a.
Tarbij
ate mot
ivatsioon j
äätm
eid liigit
i sort
eerida
Eest
i Päevale
ht te
gi laia u
urimuse 4
300 Wag
neri
palgasõd
uri ehk V
enemaa p
residendi Vl
adimir Put
ini
salaja
se palgaarm
ee sõd
urit
e koht
a ja koht
us
perek
ondade
ga, kelle läh
edased o
n Venemaa varj
atud
Õh
tuleh
t võttis luub
i alla Eesti metsad
es toimu
va ja
Riigimet
sa Majand
amise Ke
skuse
tegev
use. Andme
id
analüüs
ide
s sa
adi kinnit
ust,
et riiklik
statist
ika ei
vasta tõe
le. Ko
kku ilmu
s metsan
dusest
kuus lug
u.
Uurimus n
omineer
iti Bonn
ieri p
reemiale.
Õh
tuleh
t avaliku
stas juh
tumi,
kus rahvusraa
matuko
gu
koondas v
ähihaig
e eaka n
aise, ke
s oli pea aasta aeg
a
haigusle
hel olnu
d. Se
ega katkes naise
haigushü
vitis,
kuid tegu polnud seaduse nõudega, vaid ametnike uue
tõlge
nduseg
a. Õhtu
lehe se
kkumisel käsk
is te
rvise
töömini
ster T
anel Kiik k
oondatule h
aigusraha e
dasi
Õh
tuleh
t avaldas
mitu artik
lit noort
e s
teemal,
sõna said n
ii lapse kaotan
ud vane
mad, sõbrad
ja lähed
ased ku
i ka psüh
holoogid
.
Kroonik
a tõi avalik
kuse e
tte suunamu
dijat
est
abielup
aari kod
uvägiv
allajuh
tumi,
millest k
irjutam
ise
käigus ait
as autor k
aasa ka väide
tava ohv
ri turvalisuse
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Koost
öös Lev
ila ajakirj
anikeg
a val
mis Eesti Päe
valehe
l
kiriku ü
hiskondl
ikku j
a poliitil
ist mõj
u uurinu
d
artiklit
e sari "U
su võim".
Del
fi oli esimen
e, ke
llele tu
ntud Läti r
okklaulj
a Mara
Holštein
a
-
Upman
e jag
as oma väik
ese poj
a haiguse
j
a
ravimise
lugu,
mis leidis l
aialdast
arutel
u.
Nov
embris ilmu
s lugu se
llest,
kuidas 33
aastan
e mees
suri koroon
asse
, kun
a ei soovi
nud en
d vakt
sineerid
a.
Artiklil
oli ühisk
onn
as lai
aldane
vastuk
aja ja se
e
julg
ustas inimesi v
aktsine
erima.
Lisaks aval
das Del
mitmeid p
ikema
id anal
üüse vak
tsinee
rimise
vajalik
kusest
, need
said samut
i laia kõlapin
da.
Del
fi palj
astas konf
likti Lät
i olümpiak
ulla j
a
korvp
alliliid
u juhat
use liikme
vahel, mis t
õi kaasa
muudat
used liid
u juh
atuses.
Del
fi tõi aval
ikkuse e
tt
e loo vä
kunst
ikriitiku
st, ke
lle käe
all on kannatan
ud mitme
d
tüdru
kud. Art
ikkel te
kitas ühiskon
nas tu
lise arute
lu
Del
fi tõi aval
ikku
se ett
e skand
aalse juh
tumi,
kus
väetis
etootjal
e, Valgeven
e e
ttevõttele
Belaruska
liji
ette
makse väe
tiste ved
amiseks, mida
peagi
rakend
uvad U
SA sankt
sioonid
ei oleks lu
banud
. Leed
u
valitsus t
eata
s valm
isolekust
skand
aali t
õttu t
agasi
astuda.
Valitsus j
ätkas si
iski t
ööd senise
s koosse
isus.
Del
fi kirj
utas, k
uidas koos L
eetu j
õudn
ud Valgev
ene
illegaalse
te imm
igrant
idega
on riiki saab
unud
mitukü
mmend t
errorism
iga se
otud in
imest.
Delfi
tõi
avalikkuse
et
te
loo
Klaipėda
elanik
ust,
kes
ise rata
stooli
aheldat
una ko
rraldas en
am ku
i 500
miljoni euroni ulatuvat üle
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
2021 oli
mõranem
ise ja võiduku
se aas
ta
Mar
tin Šm
utov,
Õhtulehe
peato
imetaja
Ühel meediaalasel koo
sviibimisel küsiti minult, kas m
eedia on
süüdi ühisk
onna lahku kasv
amises j
a kuidas me saaks
pooled k
okku õ
mmelda? K
ust
üldse le
ida Eesti
s seda h
äält
, keda k
õik või
enamik u
saldaks?
Tänapä
eval,
kus
samamoodi mõtlevad inimesed on vaid paari hiirekliki kaugusel ja nee
d teised saab mõne klaviatuurik
panna,
on ehk mõ
ttet
u loot
a, et kasvam
e taas üht
emoodi mõ
tlevak
s ühisk
onnaks,
seda iseg
i kõig
e täht
samates
teemades.
Tõsi,
posit
iivne o
n, et
pande
emia ajal k
asvas
üle maail
ma me
edia us
aldus
väärsus j
a kõrg
eim on
see
Nagu ühiskond e
es,
nii
ajakirj
andus j
ärel või v
astup
idi?
Aasta 2021 t
ähistab
aastat
, ku
s ajakirj
andus,
mis ig
al pool
rõhut
ab avatu
se ja andmet
e või näitek
s kohtul
ahendit
e kättesaadav
use liht
suse täh
tsust,
hakkas i
se sulguma j
a
lõhestuma. Nii pole huvilistel ena
m võimalik näha kõigi
meediae
ttevõtete digitellijate arvu, pole võimalik näh
a
sedagi,
kui
palju
in
imesi
ühel
v
õi t
eisel
veebil
ehel
käib
.
Tiraaže
kor
d
nagu
hak
atakse
avald
ama
ja
siis
j
älle
mitt
e.
Kuidas n
õuda kel
leltk
i avatu
st, kui oled
ise salatsev
ja varjav
?
Murenetud
on ka sisemiselt. Lisaks varjamisele kasvas mullu lahku parima
te ajakirjanike tunnustamine. Selle
asemel,
et t
uua uued i
deed senist
e auhind
ade tu
gevdam
iseks ja ü
hiselt
kasvamisek
s, ast
uti esimen
e samm suu
nas,
et igal meediamajal on lõpuks oma
auhinnalaud.
See meen
utab
poksimaai
lma
igil on oma raskekaalu tiitel ja
mitt
e keegi ei saa aru, k
es on parim v
õ
i eelmise aast
a välj
apaistv
aim. Pari
ma selgit
amine on ag
a olulin
e, sest see
seab latid, mille ületamise suunas liikuda
Eesti rekord on
reeglina alati vi
let
sam kui maailm
arekord.
Needsam
ad
latid on
Õ
htuleht Ki
rjastuse
eduks oln
ud erakor
dselt t
ä
htsad, kuid v
õib-
olla peame uues olu
korras ne
ed enda j
aoks
ümber mõtestama v
õi sellises
t lähenemisest ü
ldse loobuma
.
Kunik
s ajalug
u ei tõest
a vastup
idist, ol
en veend
unud
, et nagu p
oksis, ei
võida sell
est lahk
u kasvami
sest k
eegi k
a
ajakirj
anduses.
Tõsi,
nagu
juhtus po
ksis, v
õib ajak
irjand
useski, ku
i mitt
e olla v
alvas, tek
kida olu
kord,
kus kõi
gil
meediamajadel on küll enda p
arima ajakirjaniku tiitel, kuid
rahamagnet ja
tõeline staar tu
leb sot
siaalmeedia
st või
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
DIGITALISEERUV MEED
IAETTEVÕTE
Kaspa
r Hanni, grupi
arendus
juht
2021. aa
sta oli dig
imeediale
taask
ordne k
iire kasvu
aasta
pande
emiast alg
use saanud
turbok
iirusel hoog
ustun
ud
digital
iseerum
ine j
ätkus.
Aasta võib
kokku
võtta k
olme peamise t
rendig
a:
t
ugev
kasv tasulise
digisi
su osas k
õikidel me
ie põhit
urgud
el, Ee
stis, L
ätis ja Le
edus j
ätkus;
2
021 pande
emiala
inete
jätk
uv mõju dig
itaalse re
klaami tu
rul;
r
eklaamikl
ient
ide pan
deemia
olukorrag
a kohane
mine
ja rekl
aamieel
arvete
liikumine
digit
aalsele
reklaami
le ning
kauban
duse e
-
Aasta tag
asi
ootas
ime tel
limusp
õhise ärim
udeli la
iema
t levik
ut meie
põhiturg
udel, sel
lest tu
lenev
at kasvu
digite
llimuste
s ehk t
arbija k
asvavat huv
i kvalite
etse ajak
irjandu
se vastu
. Ootasime
selliste t
ellij
ate hulga k
asvu,
kellel
on mitu u
udismeed
ia digit
ellimust
erine
Täna saame k
innitad
a, et n
ii Eesti,
Läti ja L
eedu turud
arenesid lõpp
enud aast
al oodat
ud suunas.
Ekspre
ss Grup
p,
olles meie
sihtt
urgud
el suurim
dig
itellimust
e pakk
uja uu
dismeed
ia osas, k
asvatas dig
itaal
sete
tellimu
ste hu
lka aast
a
jooks
ul Balt
i riikides k
okku 62%.
Delfi Läti j
a Delfi Leedu t
asulised d
igitell
imused j
ätkasid samuti k
iiret k
asvu,
kasvade
s aastalõp
u seisug
a aast
a varasem
aga võrr
eldes v
astav
alt
57
% ja
164
%
. Arve
stades d
igitaalse si
su tarb
ijate
koguarv
u ning
tänaseid
tasul
ise digisi
su tarb
ijate n
umbreid
, usume
, et
digite
llimuste
ärimudel
it ootav
ad ve
el
mitmeid k
iire kasv
u aastad.
Uu
dismeed
ia on tänase
l päeval
positsioon
is, ku
s päevak
ajaliste
teemad
ega ku
rsis
olemiseks
ja oma maai
lmapi
ldi avard
amisek
s teeb
üha enam in
imesi end
ale digit
aalse
uudismee
dia tell
imuse.
Jätku
valt on d
igitaalse
reklaami turu
l Baltiku
mi meed
iamaj
ade jaok
s rahalise
lt suurim
ateks k
onkuren
tidek
s
rahvus
vahelis
ed interne
tiplatvo
rmid. 2
021. a
astal o
li suurte teh
noloo
g
iaettevõ
tete tegevus jätk
uval
t mitme
tes
rii
kides ü
le maailm
a seadus
andj
ate ja k
onkurentsi v
aldkon
na regu
laatorite
terava t
ähelepanu
all. Ehk
ki regulaat
orite
tege
vus globaalse
te et
tevõt
ete osas võt
ab tavap
äraselt p
alju ae
ga, näe
me ilmselt
juba lähiaast
atel tu
rujõu
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
regul
eerimisele
ja ühisk
ondli
ke ja majan
duslike
mõjude tasaka
alusta
misele su
unatud
varasem
ast otsust
avamaid
samme erine
vates riik
ide
s. Ka m
eie põhitur
gudel on n
äha esimesi mär
ke p
latvormid
e huvist
meediaorg
anisat
sioon
ideg
a parema koo
stöö vastu
.
Lisaks on ül
emaail
msed p
latv
ormid läinu
d digit
aalses r
eklaami
s kont
akthin
na tõst
mise tee
d, mis omak
orda
väärtust
ab ka k
ohaliku uu
dismeed
ia platv
ormidel p
akutavaid re
klaamivõ
imalu
si. Nii näg
ime eelm
isel aastal mit
mel
korral,
kus nõud
luse tip
phet
kede
l tõstsid n
äiteks n
ii Goog
le kui Fac
ebook om
a rekla
amih
innad
võrreld
es varase
maga
2021. aa
sta jook
sul oli meie
põhitur
gudel
jätk
uvalt ak
tuaalne te
ema riigi p
oolt rahast
atav
ate ring
häälingu
asutust
e
tege
vus digimee
dia turu
l. Et intern
etis ed
astavate
uudiste
ja digisisu t
ootmise osas on
eraõigusl
ike me
ediamajad
e
vahel p
iisavalt
tuge
v konk
urents j
a tarbij
ale paku
takse laia v
aliku
t ajakir
jandu
slikk
u sisu, ei o
le riig
ipoolne
sekkum
ine nen
del tu
rgude
l kuidagi p
õhjend
atud.
Eesti,
Läti ja Le
edu dig
itaalse u
udisme
edia os
as ei eksi
steeri
turumoonutus
t, mida ri
igid p
eavad k
asvava ee
larveg
a finan
tseerit
ud en
dale ku
uluvat
e meediam
ajade k
audu
lahend
ama. Kuri
oosumin
a või
ks välj
a tuua v
eel fak
ti, k
us Baltim
aades on
igas r
iigis suu
rim mee
diaorg
anisat
sioon
kohalik R
ahvusrin
ghää
ling.
Kui aga vaat
ame Põhj
amaades
se, siis e
i eksistee
ri mujal
situat
siooni, k
us eramee
dia
organis
atsioon
id jääv
ad oma
käibel
t mitmek
ordselt
alla
avalik
õiguslike
le rin
ghääl
ing
utele
. Selle
s erameed
ia
tulev
iku osas olu
lises k
üsimu
ses Eest
i ja Lee
du meed
iaett
evõte
te pool
t Euroopa
Komisjo
nile esit
atud kae
buseid
Uuelt
aastalt oo
tame kv
alite
etse d
igisisu nõu
dluse
ja pak
kumise j
ätkuv
at tug
evat k
asvu,
rohkem ja p
aremat v
alikut
lugej
ale. L
isaks tell
imuspõh
ise ärimu
deli j
ätkuv
leviku
le oot
ame tarb
ijate p
oolt dig
isisu
le te
ht
keskmist
e tell
imust
e hindad
e kasvu j
a digit
ellijat
e voolav
use
vähene
mist kogu
turu lõ
ikes.
Inte
rnetih
iidude
osas
ootame re
gulaator
itelt v
arasemast
jõulise
mat käit
umist e
hk võrd
se oluk
orra keht
estamist k
õikidel
e turu
osalistele.
Sellega s
eoses
on plat
vormid
e tähe
lepanu
uuel aast
al roh
kem k
ui kunag
i varem suu
na
tud re
gulat
iivsete
riskide
maanda
misele ja
kohalike
l tur
gude
l koostööv
õimaluste
arend
amisele.
Fookuses o
n digilahenduste ja
Ekspress G
rupp
on kasvav
ja arenev m
eediako
ntsern,
mis kohan
dub oma lu
gejat
e, klien
tide j
a koostööp
artner
ite
muutuv
ate me
ediatarb
imise h
arju
muste j
a vajad
usteg
a. Uute
digitood
ete j
a
-
teenu
ste aren
damine n
ing asjak
ohase
ja huv
itava sisu loo
mine on gr
upi et
tevõt
ete igapäe
vane t
öö, et pakku
da oma klien
tidel
e parimate
tehno
loogiliste
võimalu
ste abil
mugavaim
aid lahe
ndusi j
a uudisv
äärtusl
ikku sisu.
„Meie
digit
ellij
ate arv k
asvab.
Õpikõver
, mi
lle oleme vi
imastel
aastat
el läbi
nud
, on ol
nud vajali
k ja seel
äbi
olem
e kasvan
ud dig
itell
imus
te turul
iidr
iteks
kõikide
s Ba
lti riik
ides.
See on tul
evi
kuaj
akirjandus
e mudel,
mis
hakk
ab nüüd
avaldu
ma ka kon
tserni
majandu
stul
emuste
s, sealhu
lgas ak
tsia h
innas.
“
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu, E
kspress
Gr
upi
tegevjuh
t
Digitaalse
äri osak
aal ja täh
tsus kasvab n
ing see mõj
utab kõiki meed
iaorgani
satsioo
ne maail
mas, k
es tahavad k
a
edaspid
i meediat
urul te
gutse
da.
Fookuses o
n olem
asolev
a klie
ndi hoid
mine ja u
ute kl
ient
ide leid
mine j
a seda ni
i
digikan
alite ku
i ka pabe
rvälj
aannet
e puhu
l. Hoolim
ata dig
imeed
ia suurene
vast lev
ikus
t ei ole k
uskile k
adunud
paberv
äljaand
ed, mis
peavad samut
i pakku
ma kvalit
eetset
, ajak
ohast j
a huvit
avat sisu.
Kõik Eksp
ress Grup
i meediat
ooted o
n kätt
esaadavad
digikanalite
s. Eest
i tarbij
ad saava
d olulisemaid
väljaan
deid
luged
a tradit
sioonilise
lt ka
paberil
, Lätis
Leedu
s on grup
i meediaäri o
lnud a
lgusest
peale
digitaal
ne.
2021. aa
stal jät
kus kõik
ide Eksp
ress Gru
pi välj
aannete
digite
llimuste
kasv. S
elle p
eamine põ
hjus on
inimeste
hoiaku
te j
a harjumuste
muutu
s: kval
iteet
se digitaalse
sisu ee
st ollakse
valmis m
aksma.
Digite
llimuste
kasvu t
oetas ül
dine f
oon mee
diaturul
–
klassik
aline, f
aktid
el põhin
ev ja tasakaal
ustat
ud
ajakirj
andus on
sotsiaalme
edi
a kõrval t
õusnud t
aas täht
saimaks inf
okandj
aks.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Meediap
ortaal
ide aren
dus on ke
sksel koh
al, et pakk
uda lugej
atele parimaid
digit
eenuse
id ja
Lisaks müüb
Hea
raamatu
id ja hald
ab e
-
p
oodi Raamat
24 ja läbi s
iduse
ttev
õtte au
dioraamat
ute k
uulami
seks
mõeldud
platv
ormi digire
ad.e
e.
Digital M
atter
(
endise
nimega A
dnet M
edia)
,
Babahh
Media,
Kin
nisvar
a24,
Biļešu
Paradīze
j
a
P
iletit
asku
ongi
d
igiärid.
Lin
na
E
kraan
id
ja D Scr
eens pak
uvad re
klaamip
inda
sid digit
aalset
el
väliekr
aanide
l Eestis j
a Lätis.
„Jä
lgim
e kõik
i teh
noloog
iliste
lahendu
ste
are
nguid, m
is
meie
toode
tele ja t
eenustel
e või
ksid k
aasa aid
ata,
näiteks masinõppetehnolo
ogiad. Igasugune helitö
ötlus ja keeletehnoloo
giad on oluli
sed suunad, hoiame end
kur
sis nii eesti
, lät
i, leed
u kui ka vene
keele lah
endu
steg
a. Tark
varaar
endust
e puhu
l tahame al
ati
kasut
ada
pa
rimat
saadaolev
at teh
nol
oogi
at, mis ai
tab
meil ko
gu protsessi
ker
gemini
ellu vii
a, sest see peab
olema
kiir
e ja tööki
ndel
ning kasu
tatav r
eaalse
s keskk
onnas.
“
Kaspar
Hanni,
Ekspr
ess Gr
upi ar
endusju
ht
Digimeedia toob u
usi rekordeid iga
kvartali
ga
E
k
spress Gr
upi dig
itellimu
ste h
ulk kasv
as 2021.
aastal Bal
ti riikide
s kokku
62%.
E
kspress Me
edi
a tasul
iste dig
itellimu
ste a
rv kasvas
aast
aga 51% ja o
li 7
4 873 (2
020: 49
696), Õ
htule
ht
Kirjastusel
52%, ulat
udes 20 992
(2020: 13 82
0) tell
imuseni.
L
ätis kasva
s digit
ellimust
e arv
aastaga 57%
ja oli 20
21. aast
a lõpuk
s 17 549 (202
0: 11 143)
.
L
eedu
s oli digit
ellimuste
hulk aast
a lõpus 1
7 433 (202
0: 659
5),
kasvade
s aastaga 164%.
K
ontsern
i digitaal
sete
tulud
e osakaal on
76% käibest
(2020:
70%)
.
Läti Del
fi püst
itas lugej
arekordid
kolmel
järjestik
usel päe
val oktoobr
is, mil kaj
astati val
itsuse ot
suseid er
iolukorr
a
18. o
kto
obril Lät
i Delfit
külastan
ud lug
ejate
arv on suure
m kui port
aali ühe k
uu ke
skmine t
avapärane
lugej
ate arv
.
„Dig
itell
ijat
e lis
andu
mine
mõju
b pos
itiivse
lt Eksp
res
s Gr
upi ma
jandustu
lem
uste
le ja kinnita
b konts
erni
pik
aajalise st
rateegi
lise su
un
a õigsu
st. Di
git
ellimu
ste kasvat
amine o
n meie o
luli
semaid
eesmärk
e, sest see
annab gr
upi
meedi
aväljaann
etele d
ifer
entseer
itu
d ja järjest
tugeva
ma di
gitaal
se tulu
baasi
. Töö
tame
akti
ivselt
ka tehn
ilist
e lahend
uste k
allal,
et tell
imin
e ja lugemin
e olek
s järjest
mugavam
. Mei
e jaoks o
n
olul
ine tel
limu
se eluea pi
kendami
ne, mi
s saab tu
lla ai
nult köi
tva ja mi
tmekesi
se sisu
kaud
u.“
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu, E
kspress
Gr
upi
tegevjuh
t
Ekspress
Grupi me
ediavälj
aand
ed on k
õikidel k
odutu
rgudel dig
itellimust
es ju
htival p
ositsioon
il.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
„2021
. aastal
jätkasi
me kas
vamist j
a inve
steeri
mist d
igit
oodetesse
ning o
leme olu
lisel
t
video
sisu
loomis
t, mis
on su
ur strate
egiline v
aldkond
Leedus. Me
il on ne
li vi
deoplatv
ormi
Face
book ja lin
eaarne
telekana
l, mil
lega
oleme om
a eesmärg
id täit
nud n
ing näe
me nii kä
ibe kui
ka
Vytaut
as Ben
okraitis,
Lee
du D
elfi te
gevjuh
t
Eesti D
elfi u
uele p
latvormi
le
2021. aa
stal jõud
is lõpule
Ee
sti De
lfi viimine
uuele
platvor
mile. Se
lle te
hnoloogil
ise uu
endamise t
ingis t
arbijate
lugemish
arjumu
ste kolim
ine j
ärjest
enam arvu
tist mobiil
i. U
mbes kaks ko
lmandikk
u Delf
i külastaj
atest
kasutab
mobiilse
adet,
mistõtt
u vaj
as kõige enam u
uendu
si Delfi mob
iilivaad
e. De
lfi värsk
e platv
ormi are
ndami
se ja eh
itamise
kallal tö
ötas 18 k
uu jook
sul üle
30 inimese k
õigis Balt
i riikid
es.
Digiteerumine
esitab uusi tehno
loogilisi
Digi suun
al töö on k
ogu g
rupi jaok
s olnud
konstant
ne ja
loomulik are
ng, m
is esitab v
äljak
utseid
nii teh
noloogili
stele
uuend
ustele
, sisemist
ele prot
sessidel
e kui ka t
öötajat
e osk
ustel
e ja päd
evusel
e. Ekspre
ss Grupi ar
endusü
ksus on
järje
pidev
alt
tur
ule toon
ud uusi innov
aatil
isi lah
endusi,
mis pak
uvad l
isaväärt
ust me
ie uud
iste
j
a müügip
ortaalide
kasutaj
atele
, sh lug
ejat
ele.
„
Suu
tsime väg
a kiir
esti reag
eerid
a valit
suse seatud
ti
ngimustel
e. Ku
i otsust
ati,
et kultu
urisü
ndmust
ele tu
leb
hakata m
üüma i
siku
statud
pilete
id, et
külastajai
d saak
s vajad
usel tu
vastad
a, si
is mei
e jaoks o
li see olu
line
arendu
s. Mei
e IT
-
osakon
d tegi s
elle kiire
sti ära j
a ü
ritus
te korral
dajad ol
id s
elle
ga väga
rahu
l. Hilj
em
lisasi
me süste
emile k
a fun
ktsioo
ni, mi
s suuti
s COVID
-
i
sertif
ikaate l
ugeda
. See mõ
jut
as ko
gu se
ktorit
tugeval
t ja meie
saime sel
le
ga hakk
ama.“
Jānis Ķ
uzul
is,
Biļešu
Paradī
ze tegevju
ht
Taskuhääli
ng, vid
eohääl
ing,
Taskuh
ääling (
podcast)
kinni
tas 202
1. aast
al jõud
salt ka
nda.
Erineva saat
efor
maadig
a on Delf
i taskuh
ääling
u
valdko
nna turu
liider Ee
stis. Tasku
j
a videohääling
tõusid
pildile koroo
nakriis
i ajal j
a mõned saate
d on Delfi v
iinud
püsivalt
video v
ormi. Fun
ktsionaal
suse p
oole peal
t on Del
fi arendanud
näitek
s Instag
ramist tu
ttavad
Tasku saat
ed on k
uulat
avad k
õikides su
urem
ates r
akendu
stes nag
u Spot
ify, iT
unes,
Soundc
loud, G
oogle p
odcasts,
Castbox
jne
. Audio jääb
lähiaast
atel k
indlasti f
ookuse
sse, s
eda nii t
askuhääl
ingu
kui ka art
iklite
audiokuj
ule v
iimise
näol. T
austal k
äib kõnet
uvastu
sroboti are
ndam
ine, mis ait
aks se
da tööd
automatise
erid
a.
Audiora
amat tul
eb vare
m või hilj
em jõul
iselt. Eest
is ilmub pr
aegu väga p
alju pabe
rraamatuid
, mille h
ulk pe
aks
vähene
ma. Sed
a korra
stab il
mselt p
aberi hinn
atõu
s. Audio
raamat
on jub
a jõulise
lt tul
nud
Põhjamaad
e turu
le, k
us
on suured
platv
ormid. E
estis
on lood
ud ca 2
50 audior
aamat
ut,
kuid Põ
hjamaade
suur edu
annab loot
ust kasv
ule.
Raadioku
ulajan
a on ee
stlane Euroop
a Liidus e
sirinna
s, see
ga harj
umus tek
sti kuu
lata on olemas.
E
-
raamat k
ukkus
Eestis läb
i, sest k
riit
iline hul
k reisiv
aid in
imesi oli v
äike.
Audio
raamat on
viimase
st ol
uliselt
erinev
, sest
pakub
võimalu
st kuu
lata audior
aamat
ut j
a teha samal ajal
muid te
gevu
si.
Uuenenud pl
atvormid, digilahenduse
d ja
Digitood
ete ar
endus sõlt
ub suurest
i tarbij
ate oot
ustest
, samuti pann
akse rõhk
u toode
te kasutaj
amugav
usele.
Kõik
tooted
ja te
enused
peavad
olema lig
ipääset
avad j
a mugav
ad kasu
tada eri n
utise
admet
est.
Selle
ks uuen
datakse
kõigi
toodet
e dig
iväljun
deid reg
ulaarselt.
2021.
aasta jook
sul t
ehti k
ontsern
iüleselt
mitmed
uuend
used: De
lfi läks
uuene
nud imag
oga täiel
ikult ül
e uuele
platv
ormile, m
illega jõud
is lõpule
suurproj
ekt Delfi 2.
0; Õht
uleht Kirj
astus
tõi turu
le uue
digipak
eti, mille
juurd
e saab uue to
otena v
õtta ristsõnad
ja mälumäng
ud;
lisaks käivit
usid
erinev
ad
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
teemap
ortaalid:
raha, lap
s, naised
, kod
u jne.
Leedu De
lfi lansseeri
s peamisel
t profe
ssionaal
seks k
asutamise
ks
mõeldud
digit
ellimust
e proje
kti M360;
Läti De
lfi käivit
as uu
enenud
tellimu
ste pak
eti Delfi+,
mis sisald
ab mit
ut
Kogemuste j
agamine uues vormis
IT on sekt
or, kus mee
skonnasise
ne oskust
eave j
a kogemuste j
agamine
on ühises inf
oruumis olemi
seks häd
avajalik
.
Kontsern
isisese
digipö
örde k
ontek
stis on see
veelg
i olulise
m. T
änaseks on m
uutun
ud koosv
iibimist
e vorm.
Ühises
ruumis ko
osolem
ised on k
olin
ud ve
ebike
skkond
adesse.
Veebis k
orrald
atakse k
a ühise
id v
irtuaalse
id tiim
ilõuna
id.
Toidut
arnepl
atvorm Wo
lt võimald
ab lahen
dusi, k
us iga mee
skonnali
ige saab t
ellida e
ndale sob
iva lõuna k
oju,
ühiselt
süüakse j
a samal ajal ar
utatakse
töökü
simusi. Sel
le raames
mängitak
se ka erin
evaid mänge
, seega on mee
skonnale
loodud
võimalused
ühiseks aj
av
eetmisek
s, et
tugevd
ada tiimit
unnet
ust ja
meeskonn
atööd.
Reklaamiklie
ndid digiteeruvad
Riiklik
e piirang
ute suu
renemis
el ei läin
ud majan
dus 2021. aast
al lukk
u, nag
u aasta varem,
kuid nee
d mõjutasid
siiski
kontse
rni välire
klaamie
ttev
õtteid
ja pile
tiärisid.
Samal ajal
on näha,
et rekl
aamikliend
id on
olukorrag
a kohane
nud
ja rek
laamiäri k
asv kõik
ides r
iikid
es näit
ab, et
su
urem osa ettevõtte
id on suutnud olukorra
ga kohaneda, muutunud
digitaal
semak
s, avanu
d oma kaup
lemisvi
isid e
-
k
analitele
ning
reklaamiv
ajadu
s on taastu
nud
.
Grupi digiäride
sünergia suureneb
Eesti uu
s piletimü
ügiplat
vorm
Piletit
asku käiv
itus 202
1. aast
a kevad
el piiran
gute
taandude
s ning võ
eti nii ürit
uste
korraldaj
ate k
ui ka pile
tiost
jate p
oolt häst
i vastu.
Pilet
itasku
pakub
värsket
ja mug
avat ostukog
emust
piletiost
jale
ning t
ehnoloog
iliselt u
ut tase
t k
orraldajal
e. Pil
etiplat
vorm
on he
a näide d
igita
alsest
äris
t, mille
l on selg
e süner
gia
digimee
diaga nin
g mis sob
itub k
ontser
ni tänasesse
ükste
ist toet
avate d
igiäride
stratee
giasse
.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
2021. AASTA TÄHT
SAMAD SÜNDMUSED
Lät
i ette
võte SIA D Scre
ens ostis DIMAX
I viie v
älise
digiek
raaniga võ
rgustik
u Rii
as, milleg
a kasva
s D
Screen
si võrgust
ik nelj
ateist
küm
nele d
igiekraan
ile.
Kontsern
jätk
ab aktiiv
selt väl
imeediav
õrgustik
u
invest
eering
uteg
a nii Lätis ku
i ka Eest
is.
ASi Ek
spress Gru
pp nõu
kogu liige Pe
eter Saks e
sitas
tagasia
stumis
avalduse
. Eksp
ress Grup
i nõukog
u jätk
ab
neljal
iikmeli
ses koossei
sus: P
riit Rohu
maa (esime
es),
Hans H. L
uik, I
ndrek
Kasela ja Alek
sandras
AS Ek
spress Gr
upp avaldas 20
20. aasta IV
kvart
ali
digite
llimuste
tulemu
sed, mille
kohaselt
kasvas
digitaal
sete t
ellimust
e hulk 2020. aast
al Balt
i riikides
kokku
73% ja ul
atus aasta lõp
us 81 254
-
Lee
du
Delfi k
äiv
itas erilah
end
uste osak
onna, e
t
pakku
da klien
tidele
reklaam
iteen
useid nii G
oogle Ad
s
platv
ormil kui ka so
tsiaalmee
diavõrg
ustike
s, et jõ
uda
võimal
ikult suu
re sihtr
ühman
i. Osako
nda ju
hib
valdko
nna tun
nustatu
d eksp
ert Romual
d Nareik
o.
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikustas 2020.
aasta IV k
vartali
ja 12 kuu
konsolid
eerit
ud aud
iteerimat
a
Lee
du Del
fi tähist
as 21. sünn
ipäeva ür
ituseg
a Delfi
Titans 202
1, mida kan
ti üle nii De
lfi uud
isteport
aalis
kui ka De
lfi TV
telekanal
il.
Del
fi lanssee
ris Eest
is uue
kuju
nduse ja mit
me
muudat
usega p
ortaali,
kus lis
aks visua
alile uu
endat
i
kogu p
ortaali te
hnoloog
iat ja toimet
use sisemisi
Vare
m kahte e
ri tellim
ust omanud
Läti De
lfi
digite
llijat
est klie
ndid v
iidi üle t
uumakamale
kogutellimusele D
elfi+,
mis hõlmab
mitut
toodet
.
Aasta e
simese
s kvar
talis t
ühistat
i Lätis
koroonap
andeem
ia tõtt
u kõik kul
tuurisün
dmused
, mis
mõjut
as enim gru
pi seals
e pilet
imüügip
latvormi
ASi Ek
spress Gru
pp nõu
kogu k
innitas 202
0. aasta
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikusta
s 2021. aa
sta I kv
artali
digite
llimuste
tulemu
sed, m
ille kohaselt
kasvas gr
upi
digitaal
sete t
ellimust
e hulk I kv
artalis Balt
i riikides
kokku
16% (aastane k
asv 74%) ja ulat
us märtsi lõp
us
Riia lin
nale ku
uluva k
innisv
ara rendiõig
uste t
eise
enampak
kumise v
õitis SIA D S
creens.
Rendile
ping
hõlmab 91 R
iia linnale k
uuluv
at reklaam
ipinda j
a
hanke v
õit võimald
ab suure
ndada re
klaamipind
ade
võrgust
ikku r
ohkem k
ui 100 obj
ektini.
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikusta
s 2021. aa
sta I kv
artali
konsolide
eritud
audite
erimat
a vah
earuand
e.
Lansse
erit
i Piletit
asku
uus piletimü
ügiplat
vorm
Eestis,
mis leidi
s kiiresti n
ii ürit
uste ko
rraldajat
e kui
ka pilet
iostjat
e heak
skiidu.
Eesti Meediaettevõtete Liidu internet
uuring
ust selg
us, et kõige
loetav
am Eesti
intern
etike
skkond o
n Delfi,
mida loeb uu
ringu j
ärgi
68% Eesti ela
nikest. Õhtulehte lo
eb 24% Eesti
Lät
i Delfi k
äivitas kolm
anda,
ärivaldk
onna uud
iseid
hõlmava p
rojekt
i, mis pak
ub sisukaid
ma
jandu
suudiseid
ja lisav
ä
ärtust D
elfi dig
ipaket
i
Lee
du De
lfi korraldas viis päe
va kest
nud
innovat
siooni
-
ja tehnoloogiakonverent
si LOGIN, kus
esines ül
e 150 o
ma valdk
onna e
ksperd
i ja mi
s oli
jälgit
av kõikid
es Lee
du suurim
ates
15. j
uunil kinn
itasid ASi Ek
spress G
rupp ak
tsionärid
2020. aa
sta majand
usaast
a ar
uande.
Pik
endati n
õukogu
liikme Al
eksand
ras Česn
avičiu
se
volitusi nõu
kogu liikme
na kuni
16.06.2025.
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikustas
2021. aasta I
I kvart
ali
d
igite
llimuste t
ulemuse
d, mille k
ohaselt k
asvas
digitaal
sete t
ellimu
ste hul
k aastaga
Balti r
iikides
kokku 76% ja ulatus juuni lõpus 11
0 253
-
ni.
AS Ek
spress Gru
pp sõlmis ASiga S
EB Pank
laenule
pingu
te muud
atused
, milleg
a piken
das
laenud
e täht
aega ja v
ähend
as
tagasim
aksete
summat.
Lisaks
sõlmi
s grupp
ASiga SEB
Pank uu
e laenu
leping
u, mille
ga refin
antsee
rib AS
Citade
le Banka lae
nu summ
as 2,
1 miljonit
eurot.
ASi Ek
spres
s Grupp
nõukog
u piken
das juh
atuse liik
me
Signe K
ukini vol
itusi kun
i 31. de
tsembrin
i 2
AS Ek
spress Gru
pp
2021. aasta II kv
artali
ja I poo
laasta konsol
idee
ritud au
ditee
rimata
Raamat
ukirj
astus H
ea Lugu
viis oma e
platv
ormile, mil
lega
saavut
as autonoo
msuse j
a
sõltum
atuse gr
upi ettevõ
tetest.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KJK Fund SI
CAV
-
SIF müüs k
õik talle k
uuluvad
4 002 052
ASi Ekspre
ss Grupp
aktsiat
OÜ
Võõrandat
avad
aktsiad mo
odust
asid 13% kõ
ikide
st ASi
Ekspress G
rupp
aktsiat
est.
Tehingu
järgse
lt on Hans
Luige
osalus ASis E
kspress G
rup
p kokk
u 73,23%.
Kooskõ
las ASi Ek
spress Gru
pp 13.07.202
1 erakorral
ise
üldkooso
leku ot
susega all
ki
rjastasid
AS Ekspre
ss
Grupp
ja OÜ Trükitung 3.
septembril 2021
müügile
pingu
, mille k
ohaselt
müüb Ek
spress Gru
pp
kõik en
dale ku
uluvad
Printalli
aktsiad
Trük
itung O
Ü
-
Pre
ssinõukog
u uuek
s esimeh
eks valit
i Õht
ulehe
peatoime
taja Mar
tin Šmut
ov.
Värske uuringu kohaselt on Delfi enimtuntud
veeb
iportaal L
eedus,
mida spon
taanselt
nimetas
esimesena
56% uu
ringus
osale
nutest
. Te
isel kohal
on
15min.lt
, mida n
imetas 2
4% vastan
utes
Lät
i alustas De
lfi plus d
igite
llimust
e müük
i Circle K
Baltik
umi t
urund
uskonve
rentsil
Baltic Brands
Forum
tunnu
stati Lät
i Delfit
kui B
altikumi a
rmast
atuim
at
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikustas
2021. aasta I
II
digite
llimuste
tulemu
sed, mille
kohaselt
kasvas
digitaal
sete t
ellimust
e hulk v
õrreld
es eelmise
aastag
a
Balti ri
ikides ko
kku 75% j
a ulatu
s septe
mbri lõpu
s 121
13.
oktoobr
il kinn
itas AS
i Eksp
ress Grup
p nõuk
ogu
kontse
rni divid
endip
oliitika,
mille kohase
lt maksab
grupp
alates 2022.
aast
ast d
ivide
ndina v
älja väh
emalt
30% aast
akasumist
ting
imusel
, et p
õhitegev
use
rahasta
misek
s ja uut
e strate
egilist
e invest
eering
ute
tege
miseks on p
iisavalt rah
ali
si vahene
id.
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikustas
2021. aas
ta III kvartali
ja 9 kuu
konsolid
eeritu
d audit
eerimata v
ahearu
ande.
Õh
tuleh
t Kirjast
us lõpet
as 1997.
aasta
st ilmun
ud
Linnaleh
e välj
aandmise k
oroonap
andeem
iast t
ingitud
reklaamik
äibe m
ärkim
isväär
se langu
se tõtt
u.
Linnaleh
e viimane
number
ilmus 29.
oktoob
ril
Lee
du Del
fi käivit
as uue dig
itellim
uste pr
ojekt
i M360,
mis pakub
eksklu
siivs
et sisu e
elkõige
turun
dusvald
konna pr
ofession
aalidele
, et aid
ata neil
tuge
vdada oma e
rialaseid
tead
misi valdkon
na
ekspe
rtide n
õuannet
e abil.
Nov
embrist al
ustas Ee
sti Eksp
ressi peat
oimet
ajana
Merili Nik
kolo. L
ehe sen
ine peat
oimetaj
a Erik Mo
ora
jätk
ab samas välj
aandes üh
iskonn
ateemad
e vastu
tava
4. n
ovembr
il võtsid A
Si Eksp
ress G
rupp ak
tsion
ärid
vastu ot
suse mak
sta erak
orra
liselt d
ividen
de seoses
ASi Print
a
ll müügig
a 3 028 287 eurot ehk 10 senti ü
he
Eksp
ress Meed
ia jõud
is Äripäeva k
oostatud
meediaettevõtete TOPis esimesele koha
le,
Õhtuleht
Kirjastu
s pälvis II
koha.
AS Ek
spress Gru
pp ostis m
eediaet
tevõ
tte Gee
nius
Meedia O
Ü, e
t kasvatad
a dig
itaalset me
edia
äri ja
laiened
a nišši,
mida grup
i väljaan
ded se
ni
regul
aarselt ei k
atnud
. Geenius Me
edia OÜ
jätkab
tehing
u järel e
raldiseisva m
eediaet
tevõ
ttena
ning
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
selle asut
ajad He
nrik Ro
onemaa ja S
iim Saidla
osalevad ak
tiivsel
t ett
evõtte
juhtimises j
a
Kirj
astus He
a Lug
u jõud
is Äripäe
va kirj
astuste
TOPis I
I
AS Ek
spress Gru
pp aval
ikustas 2021.
aasta IV k
vartali
digite
llimuste
tulemu
sed, mille
kohaselt
kasvas
digitaal
sete t
ellimust
e hulk v
õrreld
es eelmise
aastag
a
Balti riik
ides ko
kku 62% (I
V kvartalis 8%
) ja ul
atus
ASi Ek
spres
s Grupp
nõukog
u piken
das juh
atuse liik
me
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu volit
usi ku
ni 31.
detse
mbrini 2
025.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
MEEDIA TUN
NUSTUSED JA AUHINNAD 2021. AA
STAL
2021. a
asta märt
sis ku
uluta
ti välj
a
2020
“ võitj
ad. Nend
e hulgas oli palj
u Eksp
ress Grup
i
töötaj
aid ja v
äljaande
id:
E
kspress Me
edia ajak
irja
nikud p
älvisid Ee
sti
Meediae
ttev
õtete
Liidu ajakir
jandu
sauhindad
e
jagamise
l kolm kõig
e kõr
gemat
kohta.
Aasta
Meedia u
urivast t
oimetuse
st, no
ore ajakir
janiku
preemia p
älvis
Eest
i Ekspress
ist ja
elutööp
reemia sa
i
Rein Raudvere
Üle
riigili
ste leh
tede arv
amuse kate
gooria pr
eemia
pälvis
Ee
sti
Päeval
ehe LP
-
s 4. j
uulil
Nergi:
vanglak
aristus koh
tuistung
i kajast
amise
eest? Luba
ge vast
u vaield
a!
", milles k
irjut
as sellest
,
kuidas aj
akirjan
dust t
õrjut
akse täht
said
kohtu
istunge
id kaj
astamast j
uriidil
ise nüans
iga, mid
a
kohtu
d meele
ldi kasut
avad,
ja 4. det
sembril D
elfi
Riigikohus ot
sustas:
Sadama ist
ungite ka
jastamise
keelamine oli vale
", mil
le ki
rju
tas, ku
idas riigik
ohus
nõustus
Eesti Päe
valehe
ga selles,
et Tallin
na Sadama
kohtu
asjas ja k
orruptsioo
niku
ritegu
des üld
isemalt on
avalik hu
vi alat
i suure
m, see
ga peav
ad olema k
a
istung
ite kaj
astamise
keela
mise arg
umendid
väga
kaalukad
. Üh
tlasi tüh
istas riigiko
hus, pär
ast
poolet
eise aast
ast p
rotsess
i erinev
ates
kohtu
astmete
s, Tall
inna Sada
ma istung
itel k
eht
inud
veeb
ruaril Eest
i Ekspressis
ilmunu
d loo „
Uudelepa viimased päevad: "Võtsin kogu jõu kokku,
et lastega veel hüvasti jätta
saanud Ag
u Uud
elepale
pakkusid arst
id elu
lootust v
eel
aastak
s. Mees e
las neli aast
at. T
änavsuu k
irjut
as, mis
andis pe
reisale
nii palj
u eluj
õudu j
a lootust
.
Suurte lehtede koroonakülgede võitja on Eesti
Ekspressi
s 5. au
gustil
ilmunu
d "
lõbusad seikl
used Eest
imaal
milles sa
ab rännata l
äbi Eesti,
nakatad
es võimalik
ult
palju
sid koroonav
iiruse
ga, aut
or on
ja illust
ratsio
onid te
gi
.
Suurte lehtede
avatud rühm
a või
tja on Ees
ti
Ekspressi
s 25. märt
sil ilmunu
d kü
lg "
autor
. Kujundus v
iitas humo
orikalt
palkade
tõusmisel
e. Kuj
undu
skonkur
si rahalise
peapre
emia võit
is suurt
est l
ehte
dest Ee
sti Eksp
ress
25. märtsil
ilmun
ud sama kü
ljega.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Dig
itööde k
ategoo
ria võitj
a on Eest
i Päeval
ehes
ilmunud "
Sai nae
rda ja nutta. Draamateater 100
",
mille aut
orid on
Liisi V
iskus, Imb
i Võrel, A
nna Plukk
ja
Mart Nigola
. Lugu on põnevate
multime
edial
ahendu
stega t
agasivaade
teatri
Parima
olemusf
oto
auhinn
a sai
Õhtu
lehest
fotosee
riaga “
Delfi proj
ekt
„Ko
d.lv“
pälvis L
äti Ajak
irjanike
Liidu
parima võõrk
eelse p
rojek
ti auhinn
a, kok
ku
nomineer
iti kahe
ksa Delf
i tööd. Ru
s.delfi.
lv
ajakirj
anike mu
ltimeed
iapro
jek
tis „Kod.
lv“ pü
üti
lahti muu
kida nn
lätlaste
mis neid
mõjut
ab
(muusik
a, matu
sekombe
d, milli
seid män
ge
mängitak
se, Lät
i kino mõj
u jne)
.
Esimest
korda
sai Lät
i Delfi t
öö auh
innatud
loovuse j
a
reklaamik
onku
rsil „Adwor
ds“.
Heateg
evusproj
ekt
„Tugeva
d tuge
vamaks“ ("
Stiprini stip
ros")
teise
koha ette
võtt
e sotsiaalse vast
utuse j
a
jätk
usuutlik
kuse k
ategoor
ias.
Baltik
umi t
urund
uskonve
rentsil
Baltic Brands
Forum
tunnustati
Läti Delfit
kui Baltikumi ar
masta
tuimat
Del
fi ajakir
janik
nomine
eriti Lät
i
Ajakirj
anike Assot
siats
ioon
i Noor ajak
irjanik 20
21
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
21.
sünnipäe
va galal an
dis
auhinna in
imeste
le, k
es oma eesk
ujug
a murravad
stereot
üüpe
ning t
õmbavad t
ähelep
anu olulist
ele
avalikel
e nähtu
stele j
a sündmuste
le. Teist
e seas
pälvisid au
hinn
a ajakirj
anik ja p
oliitikak
ommenta
ator
Kęstut
is
Girni
s
pikaaj
alise
panuse
e
est
Lee
du
ühiskonn
a valupu
nktid
e kajastam
isel ning
Aukse
Mickienė,
nakkushaiguste
osakonna
juht
Leedu
Terv
ishoiuüliko
olis enn
astoh
verdav
a töö eest
.
Nel
jandat
aastat k
orralda
s Leedu
rahandusm
iniste
eriu
m konku
rsi, e
t selg
itada välj
a
parimad Eu
roopa L
iidu inve
ste
eringu
te kasut
amisega
seotud
kajastu
sed Le
edus,
et analüüsida j
a muut
a
tõhusamak
s ELi st
ruktu
urifond
ide kasut
ust.
Tänavu
hinnati p
arimak
s Delfi aj
akir
janik
u
Del
fi kolumn
ist
Rimvydas Valatka
pälvis R
omas
Sakadolsk
ise aj
akirjand
usau
hinna er
akordse
arvamus
ajakirj
anduse e
est.
Rimvyd
as Valatka
avaldab
igal püh
apäeval D
elfis oma arv
amuse olul
isemat
est
poliitil
istest
ja sotsia
alsete
st küsimu
stest.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kooskõl
as ASi Ekspre
ss Grup
p 13.07.202
1 erakorr
alise ül
dkoosole
ku otsuse
ga allkir
jasta
sid AS E
kspress Gru
pp ja OÜ
Trükit
ung 3. se
ptembril 202
1 müüg
ileping
u, mille k
ohaselt mü
üs Ekspre
ss Grupp
100%lise os
aluse tütarettevõ
ttes
Printall AS
. T
ehing v
iidi lõpu
ni seisuga
6. sep
temb
er 2021.
2021. a
asta kons
olidee
ritud m
ajand
usaast
a aruand
es on
esitatu
d andme
d jätk
uvate te
gevu
svaldk
ondade k
ohta, ku
s lõpetat
ud te
gevusval
dkonnan
a tulud
ja kul
ud
kajast
atakse ko
nsolid
eeritu
d koond
kasumiar
uandes e
raldi
real „Ka
sum/
-
kah
j
um lõpetatud tege
vusval
dkonna
st“.
Kuni müüg
ini moodu
stas Pr
intal
l AS'i ärit
egev
us trük
iteen
uste segme
ndi, mid
a käesole
vas aru
andes kaj
astab k
ontsern
lõpet
atud t
egevusv
aldkonn
ana. Maj
andusaasta ar
uande k
oond
kasumiar
uandes j
a segme
ndi üle
vaadet
es on jät
kuvat
e
tege
vusvald
kondad
e võrdlusan
dmed k
orrigee
ritud. Kon
solideerit
ud bil
ansis
korrige
erimisi t
ehtu
d ei ole. Trükit
eenust
e segmend
iga seotud v
arad on bilansis se
isuga 31.
12.2020 end
iselt rid
a
-
realt k
onsolidee
ritud,
kuna Printall
AS ei vastan
ud seisuga 31.
12.2020 mü
ügioote
l varaks k
lassifit
seerim
ise
Alljärg
nevad
andmed
on esitat
ud ainult
jätk
uvate t
egevusvaldk
ondade
kohta,
juh
ul kui ei ole viid
atud t
eisiti.
2021. aast
a konsolid
eeritu
d müüg
itulu j
ätkuv
atest tege
vusvaldk
ondadest
oli 53,5 mil
jonit e
urot (2020:
EUR 44,
5
miljonit eurot
).
Müügitulu
k
asvas 2021.
aastal
aastag
a 20%.
Nii reklaa
mitul
ud kui d
igitel
limust
e tulu
d on kasv
anud.
Kontsern
i digit
aalset
e tulu
de osakaal moodu
stas 20
21. aasta l
õpus 76% ko
gukäibe
st (
2020. aast
a lõpp:
70%
koguk
äibest)
. Dig
itaalsed t
ulud suur
enesid 31%
võrreld
es eelm
ise aasta sa
ma per
ioodig
a.
2021. aa
sta konsol
idee
ritud EBI
TDA j
ätkuvat
est teg
evusv
aldkondade
st oli 8,
24 miljonit
eurot
eurot)
. 2021.
aastal ka
svas E
BITDA 39%
võrreld
es eelmi
se aast
aga n
ing EBIT
DA margin
a
al oli 15,
4% (2020:
13,3%)
.
Kasumlik
kust on
aidanud
tõsta tu
gev veeb
ireklaami j
a digite
llimuste
müük n
ing madala k
ulubaasi h
oidmin
e kõikid
es
Balti ri
ikides.
2021.
aasta joo
ksul on k
ontser
n saanud C
OVID
19 pande
emia mõju
st ting
ituna üh
ekordse
id riiklik
ke
abimeet
meid Lät
is 0,41 milj
oni euro e
est piletim
üügipl
atvormi teg
evuse suht
es, kus ür
itused jäet
i ära peaaeg
u 7
-
kuu j
ooksul.
2020. aastal ol
id ühek
ordse
19 pan
deemia mõju
st saanud r
iiklik
ud hüv
itised Ee
stis ja Lät
is kokku
2021. aasta k
onsolid
eeritu
d puh
askasum jät
kuvat
est te
gevusvaldk
ondade
st oli 4,13 milj
onit euro
t (2020: 2,
57
miljonit
eurot)
, mis on võrreld
es 2020. aast
a sama perio
odiga 1,
57 miljonit
eurot
ja 61% kõrgem.
2021. aasta
32,2
37,9
44,7
44,5
53,5
2,53
2,04
4,90
5,92
8,24
62%
65%
68%
70%
76%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
10
20
30
40
50
60
mEUR
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
puhaskasu
mit mõ
jutab
ühekordse
finantst
uluna k
ajastat
ud 0,4 mil
jonit eur
ot pilet
imüügiplat
vormi ostu
hinna
tasumata t
ulevik
u kohu
stuse osa õig
lase v
äärtuse k
orrigee
rimise e
est (
2020: 0,7
miljonit
eur
Aruande
perioodi l
õpus ol
i kontse
rnil vab
u rahalis
i vahend
eid 11,
0 miljonit
eurot ja om
akapitali 53
,7 miljon
it e
urot
(57% bil
ansimahu
st).
Võrreldavad
andmed
2020. aasta 31.
detse
mbri seisug
a, mis sisaldavad
ka trük
iteen
uste
segmen
ti, olid
vastaval
t 6,3 milj
onit e
urot ja E
UR 54,6 milj
onit eu
rot (58%
bilansimahu
st)
. Seisu
ga 31. det
sember
2021 oli kont
serni net
ovõlg 11,3 m
iljonit eu
rot (31.
detsemb
er 2020: EUR 15.
9 miljonit e
urot). Se
isuga 31. de
tsember
2021 seisu
ga mõju
tas rahapos
itsioon
i positiiv
selt P
rintall AS
'i osaluse
müügist
laekun
ud netorah
a 6,3 milj
onit eur
ot
(sh tasu
ti enn
etähtae
gselt
AS
-
ile SEB Pank
laenul
epingu
st tulen
ev Print
all AS'i lae
nujääk
summas 2,06 m
iljon
it eurot
,
vt lisa 18)
. Laekun
ud
kasutat
i osaliselt e
rakorr
alise
div
idend
imakse te
gemisek
s (3,03 miljo
nit euro
t) ja Geen
ius
Meedia ost
uks viim
ases kv
artal
is.
DIVIDENDID JA D
IVIDENDIPOL
IITIKA
Seoses Pr
intall AS mü
ügiga mak
sis kontse
rn 2021.
aasta nov
embris erak
orralisi d
ividen
de 10 eu
ro senti ak
tsia koht
a
kogusu
mmas 3,03 m
iljonit
eurot.
Kontsern
i juhat
us tee
b ett
epaneku m
aksta 20
21. majan
dusaa
sta pu
haskasu
mi arve
l aktsionä
ridel
e divide
ndide
na
välja 5 e
urosent
i aktsia koh
ta, kok
ku 1,
51 miljonit
eurot, mis t
eeb d
ividen
dimääraks 37% (
arvut
atuna pu
haskasum
ilt
jätk
uvatest
tegev
usvaldk
ondade
st) ja div
idend
i tootlu
seks 3,2%
.
AS Ekspre
ss Grupp
nõukog
u on kinnit
anud kon
tserni d
ividendip
oliitika,
mille koh
aselt
maksab Ek
spress Gru
pp alat
es
2022. aa
stast div
idend
idena väl
ja vähe
malt 30% aa
stakasu
mist
.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Signe Kukin, grupi finantsjuht
2021. aa
sta oli Eksp
ress G
rupi j
aoks tug
ev ja rek
ordiline.
Aastaga
kasvasid t
ulud v
iiendiku
võrra j
a EBITDA moo
dustas
8,24 milj
onit eu
rot, mis on 39% r
ohkem k
ui eelmisel aast
al. Puh
askasum (j
ätku
vast äritegev
usest) mood
ustas 4,
13
milj
onit
eurot,
mis on 61% su
urem ku
i 2020. aast
al.
Grupi me
ediaär
id olid j
ätkuv
alt väg
a eduk
ad ning
ületasid
meie
ootusi d
igirek
laami j
a dig
itellimu
ste tul
ude osa
s.
Ekspress
Grupil on
erinev
ad digibrändid
ja maailmat
asemel
meed
iamajad Balt
i riikide
s, mis iga p
äev võime
stavad
tuhand
eid inime
si nende
igapäev
aelus,
et toe
tada usal
dusele j
a läbipaist
vusel
e rajatu
d ühisk
onda.
2021. aa
stal oli kon
tsern
i jaoks ol
uliseks t
ehingu
ks trük
iteen
uste ärit
egev
usest väl
jumine
, ASi Printal
l võõrand
amine.
Ettev
õte sai mü
ügist 6,
3 miljonit e
urot vab
a raha ning
samaaegse
lt kõrv
aldas mit
testr
ateeg
ilise vaj
aduse
invest
eerida ig
al aastal
trükik
oja varad
esse. Kon
tserni j
aoks on v
õtmetäh
tsuseg
a kesken
duda oma strat
eegial
e ning
omada piis
avalt re
ssursse
, et toetad
a digit
aalse äriteg
evuse
orgaanilist
kasvu j
a uute ett
evõte
te omandamist
. Meil
on rõõm näh
a, et
Ekspre
ss Grupp
, mille
tulud
est 76% t
uleb ju
ba digit
aalsest
äriteg
evusest
, on mu
utumas d
igita
alseks
turuliid
riks. O
sana meie st
rate
egiast o
mandas kont
sern 20
21. aasta l
õpus niš
imeediap
ortaal
i Geeniu
s Meedia,
et
laiendad
a haare
t alter
natiivse
te l
ugejate
ni ja mit
mekesist
ada meie p
oolt pak
utavat
sisu.
Kasvuamb
itsioon
ide e
lluviimin
e ja d
igimeed
iale ülem
inek vajab
invest
eering
uid, mis on
seotud
eeskät
t toode
te ja
tehnoloogiaga ning turunduse
ga. T
oodete j
a tehnoloogia maksumu
s on peam
iselt seot
ud tööj
õukuludeg
a, mis on
oluliselt
kasv
anud j
a mida soo
vime h
oida ta
sakaalu
s tulev
aste
tulud
e kasvu
ga. Ne
nde kulude
tekk
imine loob
ajutise
kõrge
ma kulud
e baasi, mil
lest
sõltumat
a on meie e
esmärgik
s jät
kuvalt
hoida kasu
mlikkus
e tase
t.
2021. a
astal pö
örasime
suurt
tähele
panu hoid
maks t
asakaa
lus kon
tserni l
ikviid
susposit
sio
oni. Muu
tsime AS
Pank sõlmit
ud lae
nulepin
guid ja re
finant
seerisime AS
-
lt Cit
adele bank
a võetud laen
u, mis kokku p
arandas et
tevõt
iga
-
aasta
st rahav
oogu 1,
7 milj
oni euro v
õrra. Lae
nutäht
aega p
ikendat
i 5 aasta võr
ra 2026.
aasta juu
lini ning
laenumarg
inaal
id lang
esid vah
emikku
1,75%
-
1,
9% (v
arem kuni 3,9
%). Omame
täiend
avalt 3 milj
oni euro su
urust
arveld
uskred
iidi, mis tag
ab vajalik
u likviid
suspuhv
ri edas
isek
s tege
vuseks, n
ing mis oli aasta lõpu
s kasutu
sse võtmat
a.
Nagu k
õikjal maailm
as, on COVI
D
-
19 pan
deemia av
aldanud
olulist neg
atiivset
mõju Balt
i riikide majan
dustel
e, ku
id
riikide j
ärkjär
guline
taasavam
ine ja digip
öörde k
iirenemine
eri majan
dusharud
es on toonud
kaasa kiire t
aastumise
ja loonu
d palj
udele
meie et
tevõtetel
e uusi võim
alusi. Kuig
i t
eatav eb
akindl
us jääb p
üsima k
a 2022. aast
al, on m
eie
äriteg
evuse k
asv viimase k
ahe
aasta jook
sul ja pr
ognoosid B
alti t
urgud
e jaoks ju
lgustav
a
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
FINANTSNÄITAJ
AD JA SUHTARVUD
Jätkuv
ad tegevusv
aldko
nnad
Müü
gitul
u
53 516
44 514
20%
44 717
37 879
32 180
EBITDA
8 240
5 924
39%
4 904
2 041
2 528
EBITDA m
arginaal (%
)
15,4%
13,3%
11,0%
5,4%
7,9%
Ärikas
um /(kahj
um)
4 864
3 071
58%
2 337
850
1 766
Intr
ess
ikulud
(709)
(860)
18%
(1 085)
(721)
(653)
Ühise
ttevõtet
e kas
um /(ka
hjum)
Kasutatud kapitali tootlus
Puhas
kas
um (
-
kahjum) akt
sia kohta jä
tkuva
test
t
egevusv
aldko
ndades
t (eur
odes
)
Tavakasum aktsia k
ohta
0,14
0,09
0,0
3
(0,02)
0,03
Lahus
tun
ud kasu
m aktsia ko
hta
0,13
0,08
0,0
3
(0,02)
0,03
* Aast
atel 2020
-
2017 on kas
utatu
d kapi
tali
tootluse (R
OCE) (%
) suhta
rv a
rvuta
tud EBIT
i baa
sil, m
is sisal
dab ka
EBITit l
õpetatud
tegev
usval
dkon
dadest.
** Varade
tootl
use (%
) ja oma
kapi
tal
i tootlus
e (%)
suhtarv
ud on
Bilanss (tuha
ndetes EUR)
31.12.2021
31.12.2020
Muutus
%
31.12.2019
31.12.2018
31.12.2017
Käibevara
20 553
18 482
11%
19 472
13 831
13 827
Põhivar
a
73 705
75 695
-
3%
75 935
62 907
62 130
Vara
d k
okku
94 258
94 177
0%
95 407
76 738
75 957
sh raha ja pangak
ontod
10 962
6 269
75%
3 647
1 268
1 073
sh firmav
äärtus
45 576
43 085
6%
42 628
37 969
37 969
Lühia
jalis
ed kohus
tused
20 947
18 945
11%
21 647
12 186
8 372
Pikaa
jalised ko
hustused
19 619
20 613
-
5%
22 137
14 118
15 091
Koh
ustu
se
d kokk
u
40 566
39 558
3%
43 784
26 304
23 463
sh võlakohustused
22 219
22 202
0%
24 342
15 474
15 257
Omakap
ital
53 692
54 619
-
2%
51 622
50 434
52 494
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Finan
tssuhtarv
ud (%)
31.12.2021
31.12.2020
31.12.2019
31.12.2018
31.12.2017
Võla ja omakapitali suhe
(%)
Võla ja kapit
ali suhe (%)
2,
70
3,
17*
3,
59*
3,
63*
2,
44*
Likviidsuskordaja
98
98
90
13
65
* Aast
atel 2020
-
201
7 on k
o
guvõ
la ja EBI
TDA suhe ar
vutatu
d EBI
TD
A baasil,
mis sisald
ab ka E
BITDA
'd lõpet
atud tegevu
svaldko
nnast.
Kontsern
i kõiki te
gevu
svaldk
ondi iseloomu
stab
tsüklil
isus ja k
õikumine
, mida p
õhjust
ab üldiste
ja tarb
ijate k
äitumise m
uut
umine.
Kontsern
i tulusid
mõj
utavad
negat
iivselt m
ajandusar
engu ae
glust
umine võ
i
majandu
se surut
isse lange
mine n
ii kodu
ku
i ka eksporttu
rgude
l. See aval
dub nii jaesek
torile su
unatud
reklaamik
ulude ü
ldise
s vähen
emises k
ui k
a teiste r
ekla
amika
nalite e
elista
mises.
Samuti m
õj
utab t
ulusid j
aetarb
ijate
tarbimish
arju
muste mu
utumin
e.
Kontsern
i reklaam
imüüg
i
tu
lud sõlt
uvad olu
listest
hooajalis
test
kõikumist
est.
tase on k
õrgeim ig
a aasta
teises j
a neljand
as kvartal
is. Nimet
atud tul
ud on madalaimal t
asemel ko
lmandas kv
artalis. T
ulud on suu
remad
neljan
das kvar
talis, se
st tarbijad
kulut
avad jõulu
eelsel periood
il rohkem,
milleg
a kaasne
b ka reklaam
ile teh
tud
kulutuste suurenemine. Suvekuudel on kli
entide
kulutu
sed reklaamile
tavalisel
t kõige
väiksemad
, samut
i pärast
jõulu
-
j
a uusaastap
idustu
si aast
a esime
stel ku
udel. R
aamatumüü
k on kõig
e aktiiv
sem aasta viim
ases kv
artali
s.
Ajaleh
tede ja aj
akirj
ade tellimin
e ja jaemü
ügitul
u ei kõigu nii pal
ju kui rek
laamitulu
. Suvep
eriood on t
avaliselt
siiski
vaiksem j
a kooli alg
usega se
pte
mbris suur
enevad
ka tell
imused j
a jaemüü
k, mis t
avaliselt
kestab
kuni jär
gmise
Alates se
ptemb
erist 202
1 teg
utseb kon
tsern ainu
lt ühe
s jätkuv
as tege
vusseg
mendis
Meedia se
gment
hõlmab Kon
tser
ni teg
evust E
estis, L
ätis ja Leed
us. Siia k
uuluvad
online
uudispor
taalid
e ja ku
ulutu
ste
portaalid
e halda
mine,
rek
laamimüü
k oma p
ortaal
ides üle
Baltikumi n
ing ajale
hted
e, aj
akirjade
, klie
ndi
31,8
37,2
44,2
43,7
52,1
3,73
3,35
5,97
6,60
8,93
62%
65%
68%
70%
76%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
10
20
30
40
50
60
mEUR
Meediaseg
mendi müügit
ulu
ja EBITDA
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
reklaamle
hted
e ning r
aamatute
kirjast
amine ja v
äljaandm
ine Eestis n
ing dig
itaalse v
älireklaami mü
ük Eest
is ja Lätis.
Sa
muti hõlmab me
ediaseg
ment teh
noloogia
-
j
a innovat
siooni
konve
rentsi „L
ogin” kor
ralda
mist Le
edus
piletim
üügipl
atvormi
h
aldami
st Lät
is
ja Ee
stis
ning
sisuloom
e pr
odukt
sioonistuud
iot Lee
dus.
Segmentid
e
peamised finantsn
äitajad
(
jätku
vad tegevusvald
konnad
Meed
iasegmen
t
52 093
43 728
19%
44 218
37 248
31 753
sh tu
lu kõikide
st digit
aalsetest
40 453
30 9
63
30 534
24 561
19 9
63
Kesks
ed tegevus
ed
4 118
2 761
49%
2 076
2 341
2 486
(2 695)
(1 975)
(1 577)
(1 710)
(2 058)
KONTSERN
KOKKU
53 516
44 514
44 717
37 879
32 180
%
tulu kõi
kides
t digi
taa
lsetes
t
2021
2020
Muutus
%
2019
2018
2017
Me
e
8 927
6 601
35%
5 966
3 355
3 729
Kesks
ed tegevus
ed
(669)
(720)
7%
(1 150)
(1 492)
(1 201)
KONTSERN
KOKKU
8 240
5 924
39%
4 906
2 042
2 528
Finan
tssuhtarv
ude leid
mise
l kas
utatud va
lemid
Kasu
m enne i
ntresse,
makse, mat
eriaals
e ja imma
teriaals
e
põ
hivar
a
kulu
mit. EB
ITD
A ei hõlma va
ra väärtus
e langust
, mida kaja
sta
taks
e
perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust.
Ärirentaablus (
%)
Ärikas
um / müüg
itul
u x100
Puhasr
entaabl
us (%)
–
jätk
uvad tege
vusva
ldkonnad
Puhaska
sum
jä
tkuva
tes
t tegevus
va
ldkond
adest
ar
uandes / m
üügitulu x1
00
Puhaska
sum
/(ka
hjum) ak
tsia k
ohta (EPS
)
Puhaskasum / keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (
%)
Omakapital / (kohustused + omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe
(%)
Intressikandv
ad võlakohustused / omakapital x 100
Võla ja kapit
ali suhe (%)
Intre
ssikandvad v
õlakohustu
sed
–
raha ja p
angakon
tod (netov
õlg)/
(neto
võlg +
oma
kapi
tal) x 100
Koguv
õla ja EBIT
DA suhe
Intressikandvad võlakohustused / EBITDA
Intres
sid
e ja laen
umaks
ete katt
ekordaja
(DSCR)
Likviidsuskordaja
Käibevara / lühiajalised kohustused
Vara
de tootlus
ROA (%)
Puh
askasum / keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus ROE (%)
Puhaskasum / keskmine omakapital x 100
Kasu
tatud
kapita
li tootl
us (ROCE) (%)
-
lü
hiajali
sed
kohus
tused) x 1
00
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Digite
erumine
on üks olul
isemaid ja k
õige k
iiremini kul
gevaid
megatr
ende, mis se
ab välj
akutse
id kõikid
ele
meediamaj
adele
üle maa
ilma,
sh kontse
rni ett
evõt
etele j
a seda nii t
ehnoloog
ilise võime
kuse,
töötaj
ate
kompet
entsid
e kui k
a lugejat
e ja klient
ide ootust
e kont
ekstis. Me
ediavälj
aanded
peavad
lugejat
ele pakku
ma järje
st
uusi ja p
õnevama
id lahe
ndu
si ja vorme
ajakirj
andus
liku sisu e
sitam
iseks nu
tis
eadmet
es; inv
estee
ringud
tehno
loogiasse
peavad
tagama t
oodete
/teen
uste j
ärjepideva t
oimimise;
töötaj
aid mõju
tab ko
mpete
ntside v
ajadu
se
„Mee
diamaja
j
aoks
on sa
ma olulise
d nii aj
akirja
ndusliku
sisu loom
ine kui ka
tehno
loogil
ised a
rendustö
öd.
Kui
varem oli
IT pigem mee
diaär
i to
etav tu
gifunk
tsioo
n, siis enam se
e nii
ei ole.
Vaadates,
ku
i palju
aren
du
si
teevad m
eediaet
tevõ
tted
Eesti
s ja mujal
maailmas I
T
-
valdko
nna
s, on n
ad pigem dig
imajaka
d.“
Kaspar
Hanni,
Ekspr
ess Gr
upi ar
endusju
ht
„Vä
lime
edia
on va
ldkond, kuh
u digitee
rimin
e ei vee
l ole jõudn
ud.
Kui üh
el hetke
l ka
svas rekl
aa
miklie
ntide
vajadus
osta r
ohkem vä
ljundeid e
-
kanalites,
sii
s arvati
ka, et keegi
ei hakk
a mobi
ili rek
laami o
stma.
Seej
ärel toimu
s rev
olutsioon
nutisea
dmetes. Nü
üd jä
äb oodat
a, mil
lal
digi
teerimin
e m
urrab end
välimeed
ias
se. Tah
ame olla
valmi
s, ku
i see toi
mub, j
a tahame ol
la vald
kon
n
Mihke
l Luks
, Linna E
kraanid
OÜ tegev
juht
ÜHISKONNA P
OLARISEERUMI
NE
Paaril vii
masel a
astal on te
ravalt
tund
a andnud üh
iskonna j
ärjest
suurene
v lõhest
umine. Av
alikult
esinetak
se väga
jäikade
seisukoh
tad
ega, su
ureneb
surve,
et in
imene pe
ab valima
selge
maailm
avaate
lise
poole.
Seda on
juht
inud
poliitil
ine olu
kord (
liberaalid
vs. konse
rvatiivid
), koroon
aviiruse
st tu
lenev (vak
tsineer
ija
ühiskond
likud t
eemad (
nt samaso
oliste ab
ielu,
abordike
eld
vms) g
rupi ett
evõtete
koduturg
udel
, lähiriikid
es ja k
a
mujal maailm
as. 2021.
aast
al jõ
udsid ne
ed suundu
mused ka re
aalsete t
agajärg
eden
i, kui kasvas d
igite
llimuse
lõpet
ajate h
ulk põhjend
usega,
et meediaväl
jaande
d kajast
avad seisu
kohti/a
rvamus
i, mis
nende maailmav
aate
ga ei
ühti.
See pan
eb meedia p
roovile,
sest t
uleb h
oolega jälg
ida, e
t sisu oleks t
asakaalus j
a sõn
a saaksi
„Ajak
irjan
duse t
ähtsus su
ureneb k
ogu
maailmas.
Sot
siaalmeedi
a ei ol
e suut
nud hakk
ama saad
a kon
tro
lliga
oma sisu
üle.
Seda su
urem rol
l on ajak
irjand
usel ja k
a ühisk
ond
eeldab meed
ialt
suuremat
vastutu
st.
Usald
us meedi
a vastu o
n oluli
selt k
a
Mari
-
Lii
s Rüütsalu
, Ekspr
ess Gru
pi juhat
use esim
ees
TASULINE
DIGITA
ALNE MEEDI
ASISU
Kogu dig
imeed
ia liigub tasul
ise sisu p
oole. Tasu
lisest dig
itellimu
sest on saan
ud uus n
ormaalsu
s, inimese
d on üha
rohkem v
almis kval
iteet
se ajakirj
andusl
iku sisu
eest mak
sma. Maksv
at digit
ellij
at väärtu
statakse
järje
st enam,
pakku
des tall
e sobivaid
lisatoot
eid j
a
„2021
. aa
sta
kõige s
elgem
trend, m
is jooks
eb l
äbi
kõigi
mee
diama
j
ade
ja ka
meie
, on tulum
udeli
ja fooku
se
selge muu
tus tasu
lisel
e sisu
le. S
ee t
ähen
dab dig
isisu ja
digitell
ijat
e es
iletõstm
ist. Nii se
lge
t foo
kust e
i ole
meil k
unagi
varem o
lnud,
et iga tö
ötaja taj
ub, et
digi
tellija o
n kõig
e oluli
sem. Sel
lega on k
aasnenud
aastan
e
edulug
u, sest d
igitellimu
ste
ja
digitulude
mõt
tes
on lä
inud üle
ootuste
Tarmo P
aju,
Delfi
tegevto
imetaja
Ekspress
Grupp
i, kui Balt
imaade
juht
ivat meed
iakontse
rni, mõj
utavad
peale r
egioonis t
oimuv
a ka
globaalse
d tren
did.
Meediase
ktorit l
aiemalt mõj
utavad
kolm
suuremat
üleilmal
ist tre
ndi.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
„Koh
alik
meedia on
saanud vi
imasel aj
al pal
ju usal
dusv
äärsust
juur
de ja see t
rend
tugevneb
. Dig
imeedi
al
läheb h
ästi ja i
nimesed
on tasul
ise to
ote suh
tes soosi
vamad
. Tell
itak
se kohal
ikku ajak
ir
jandu
stoodet
, ehk
iseg
i
mitu
t, toet
atakse k
valiteet
set sisu j
a saadak
se aru
, et
Faceb
ook ei o
le info saam
isel tõ
e alli
kas,
selleks o
n sõlt
umatu
d meed
iaorgani
satsio
oni
d. Inst
agram,
Faceb
ook ja Ti
kTok o
n jätku
valt tu
gevad,
aga
ühisk
onnas ak
tsept
eerit
akse o
makeelse
t kvali
teets
et a
jakirja
ndust
prae
gu olulis
elt rohke
m kui näit
eks
kolm
Kaspar
Hanni,
Ekspr
ess Gr
upi ar
endusju
ht
2021. aast
a
meed
iasegmen
di
müügitul
u oli 52,
1 miljon
it eur
ot (202
0: EUR
43,7 milj
onit eu
rot)
. Müü
gitulu
kasvas
võrreld
es eelmise
aasta
ga
. M
üüg
itulud
e kasvu
taga on ak
tiivne
online re
klaamit
urg,
mis jätk
ab kasvu
trend
i võrreld
es
tradit
sioonili
ste me
ediakanal
iteg
a. IV kvart
alis kasvas Balt
imaade
online re
klaamit
urg rohke
m kui 20% võrd
luses
eelmise aa
sta sa
ma perio
odiga.
Trükime
edia rek
laam on
oln
ud raskust
es ja me
usume,
et see
ei saavuta C
ovidi
-
eelset taset.
Kok
kuvõtte
s ei ole r
eklaamiturg Balt
i riikide
s kasvanud
. Samas on d
igikanal
id tõ
usutee
l võrrelde
s teiste
reklaamik
anal
itega,
mis on meie
hinnang
ul jät
kuv tre
nd ka tule
vikus.
2021. aast
a l
õpus moodu
stas k
ontsern
i digitaal
set
e tulud
e osakaal 76% kog
ukäibe
st
(31.
12.
2020: 70%)
2021. aasta EBI
TDA oli 8,
9 milj
onit eu
rot (2020: 6,
6 miljon
it eurot).
Võrreld
es eelmise aas
t
Seda mõj
utasid p
ositiiv
selt t
ugev
veebirek
laam, dig
itellim
used j
a kont
serni üle
selt hoit
ud kon
trollitu
d kulu
baas.
2021. aa
stal mõju
tas EBI
TDA
-
d
positiivse
lt ka
COVID
-
19 pand
eemia mõj
ust ting
ituna
ühekord
ne riiklik
abimeed
e Lätis
0,41 milj
oni eurot
piletim
üüg
iplatv
ormi tege
vuse su
htes,
kus ürituse
d jäet
i ära peaaeg
u 7
miljonit
eurot E
estis ja L
ätis)
Kõige enam on CO
VID
-
19st tingit
ud er
iolukord m
õjutan
ud Läti pile
timüüg
iplatv
ormi. 2020.
aasta IV kv
artalis
kuulu
tati välj
a erioluk
ord ja
jäet
i ära kõik
sündmu
sed. Er
iolukord
kestis L
äti ku
ni 4. a
prillini
2021,
kuid k
armid
piirangu
d keh
tisid kun
i 2021. a
asta juu
ni keskp
aigani.
Kui III k
vartalis e
namus ü
ritusi to
imu
s, siis alat
es 11. ok
toobrist
keht
estati L
ätis taas eriol
ukord j
a 21. oktoob
rist 2021 15. nov
embrini jäe
ti Lätis t
äiendava p
iirangun
a ära kõik
kontse
rdid j
a teatrid olid
suletu
d. Alate
s 15. nove
mbrist 2021
on avaliku
d üritu
sed lub
atud,
kuid end
iselt keht
ivad
olulised
piirang
ud.
Omikron
i variandi le
vimise ja se
lle
seotud
arengut
ega teist
es riikide
s ning arv
estade
s
epidemioloogid
e p
rogno
ose o
tsustas L
äti 6. j
aanuaril
2022
pikend
ada eriolu
korda 2
8. ve
ebruarini 2
022.
A
märts 20
22
piirang
uid
Lätis
j
a kuni 1
000
külasta
jale m
õeldud
ürituse
d on lub
atud siseruu
mides.
Alates ap
rillist
2021
sisene
s kontse
rn pilet
imüügik
eskk
onnaga
Piletit
asku ka
Eest
i turul
e. Pil
etimüüg
iäri
laiendam
isega Ee
stisse
jätkab
kon
tsern oma
senist
strat
eegiat
, mille e
esmärg
iks on
suure
ndada d
igitaal
sete
tulud
e
osakaalu
ja leid
a uute ärisu
undad
e ning ol
emasoleva me
ediate
gevu
se vahel
tekkivat
sünergiat
. Soovime
pakku
da
mugavaimat
platv
ormi nii pile
tiostj
ale kui ür
ituste korr
aldajat
ele. Plat
vorm võe
ti 2021. aasta j
ooksul häst
i vastu
ning k
ontsern
jätkab
oma strate
egiat
ja suure
ndab oma t
uruosa 2022.
aastal.
Läti välim
eedi
a ette
võte S
IA D Scre
ens, mis v
õitis I
pool
aastal R
iia linn
ale k
uuluv
a kinn
isvara re
ndi
õiguste
enampak
kumise,
jätkab
aktiivselt
digit
aalse väliek
raaniv
õrgu are
ndamist.
Hanke v
õit võimaldab
ette
võttel
suurendada oma võrgustikku rohkem kui 100 objektini ning osaleda turul nii suurte kui k
ekraaniv
õrgust
ikega,
mis kata
vad kõik
i Riia linna ol
ulise
maid mag
istraale.
Uued
ekraanid
paigaldatak
se 2022.
aasta
2021. aasta d
etsemb
ris, AS Ekspr
ess Grup
p omandas 100%
lise osalu
se meed
iaette
võtte
s Geenius Me
edia OÜ.
Omandam
ise eesmä
rk oli digit
aalse meed
iaäri kasv
atamin
e j
a laienemine nišši,
mida kon
tserni v
äljaande
d seni
regul
aarselt ei k
ata. Ek
spres
s Grupi j
a Gee
nius Meed
ia ühine
eesmärk on
pakkud
a edaspi
digi
köitvat
sisu. T
ehing
u järel jätk
ab Gee
nius Meed
ia OÜ tegu
tsemist erald
iseisv
a meedi
aette
võtt
ena. Ek
spress G
rupi
kontse
rn paku
b Geenius M
eediale sün
ergiat me
ediaäri t
oet
avates f
unktsioo
nides,
mis annab k
iiresti aren
evale
ette
võtte
le oluliselt
suurema kasvu
poten
tsiaali.
Geen
ius Meedia OÜ t
ulemuse
d kaasatakse
kont
serni kon
solideerit
ud
kasumi
aruandes
se alate
s 2022
. aastast
.
Ühiset
tevõt
e Õhtul
eht Kirjast
us AS, mis on
oluline m
eediaett
evõte Eest
i turul
, on kajastatu
d kont
serni tu
lemustes
kapital
iosalu
se meet
odil ühe
reana finant
stulud
es. Õ
htule
ht Kirjastu
s AS
. aast
a müüg
itulu
oli 13,9 milj
onit
eurot (
2020: 13,4 milj
onit eurot
).
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Digite
llimuste
detailn
e ülev
aade:
AS Ekspress Meedia
74 873
49 696
ASi Ekspre
ss Gru
pp dig
itaalset
e t
ellimuste
hulk k
asvas v
õrrel
des eel
mise aastag
a Balt
i riik
ides kok
ku 62% j
a ulatu
s
E
estis uud
istepor
taali D
elf
i, Eesti P
äevaleh
te, M
aalehte
, Eest
i Ekspress
i ja mitm
eid p
opulaarse
id aj
akirju
kirjast
ava ASi Eksp
ress Meed
ia digit
ellimuste
hulk kasvas v
õrrelde
s eelmise aast
aga 51%,
ulat
udes 74
50%
-
liselt
Ekspress G
rupile
kuu
luva ASi Õ
htule
ht Kirj
astus dig
itellimu
ste hu
lk kasvas
võrre
ldes ee
lmise
aastaga 5
2%, ul
atudes 2
0 992
-
G
eeniu
s Meedia OÜ
, mis kuulub alat
es 17. det
sembrist
2021 Ekspress G
rupi k
ontsern
i, digite
llimuste ar
v
kasvas võr
reldes e
elmise
aastag
a üle 2 k
orra, ulat
udes 4 100
L
ätis kasva
s Delf
i A/S
-
i dig
itaalse
te te
llimuste
hulk v
õrreldes ee
lmise aast
aga 57%,
ulatud
es 17 549
-
L
eedu
s kasvas Del
fi digit
ellimust
e hulk v
õrreld
es eelmise
aastag
a üle 2 korr
a, ulatu
des
2021. aast
al jät
kus dig
itaalsete
tellimu
ste kasv k
õigis Ekspr
ess Grup
i peamiste
s väljaan
netes j
a tegevusr
iikides.
Digite
llimuste
juurd
ekasv t
uleb peamise
lt uut
e klientid
e arvelt. Kõige
kiiremat
kasvu näit
asid Läti j
a Leedu, kus seni
on digit
ellijat
e arv oln
ud väi
kesem.
Aastase
s võrdl
uses jä
tkas k
iiret kasv
u ka Eest
i tur
g, ku
id viimases k
vartali
s
aeglust
us kasv su
urimat
e tell
ijate ar
vuga k
analites.
Näeme siisk
i mõõduk
a kasvu j
ätkumis
t ka Ee
stis.
Digitaalse
te te
llijat
e lisand
umine mõj
ub po
sitiivselt
Eksp
ress Gru
pi majand
ustule
must
ele kun
a pakub
online
reklaami
müügi k
õrval st
abiils
et t
ulubaasi j
a kinnit
ab grup
i pikaajali
se strat
eegilise
suuna
õigsust.
0
100000
120000
140000
160000
dets
.19
sept
.20
dets
.20
sept
.21
dets
.21
Digitellimused
Eksp
ress
Grupp
(Bal
tiku
m) ko
kku
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
2021 aasta o
li Eesti k
innisv
araturul t
ormilin
e. Se
lle tulemu
sena vähe
nes kõik
ides Eest
i kinnisv
araport
aalid
es
kuulu
tuste ar
v aastat
aguse
ajaga.
Samas suut
is
keerulise
st turu
olukorr
ast hool
imata k
indlu
stada
kuulu
tuste ar
vu poole
st oma teist p
ositsio
oni turul
.
Kuigi kuulutuste arv
portaal
is vähene
s, suu
rene
s kodule
he kül
astajate
arv 1
1% võrra.
See ilme
stab
hästi in
imeste su
urenen
ud huv
i kinnisv
ara vast
u. Samu
ti mõj
utas kü
lastajat
e arvu k
asvu e
dukad
brändituntus
e suurenemine.
IV kvar
talis kesk
endus
K
innisva
ra24.ee
meeskond
kodul
ehe kasutaj
amugav
use paran
dami
sele
. Kuna e
namus kod
ulehe
külastaj
aid eel
istab
kinnisvar
a otsida m
obiilt
elefon
i vahen
duse
l, siis läks I
V kvart
alis t
öösse
mobiiliv
aade.
Uu
e lahend
use eesmärk
on pakk
uda kasut
ajate
le vee
lgi kasutaj
amugavam
at ke
skkond
a ja täpsemaid
TRÜKITEENUST
E SEGMENT (lõp
etatud tegevusvaldkon
d)
2021. aa
sta sept
embris
müüs AS
Ekspress G
rupp
100%lise
osaluse t
ütare
ttev
õttes P
rintall AS
.
Printall
AS'i ärite
gevu
s trükit
eenust
e segme
ndi, mille
tulud koo
snesid nii p
aberi
kui k
a trükk
imise tee
nuse
müügit
ulude
st. Trük
iteen
uste segme
nti kaj
astatakse
2021. aasta k
onsolidee
ritu
d
aruand
es lõpet
atud
tegevusval
d
konnana nin
g antud se
gmend
i tulud ja kulud kajast
atakse
konsolide
erit
ud koondk
asumiaru
andes eral
di
real „Kasu
m/
-
kahj
um lõpe
tatud
tegev
usvaldk
onnast“.
Aktsiate
müügil
epingu
põhitin
gimused
on alljär
gnev
ad:
ak
tsiate
müügile
ping p
õhineb e
ttev
õtte väärt
usel (
E
nterprise Value)
, milleks on 10 miljonit eurot
, millele
aktsiate
üleand
mise se
isuga li
sandub e
ttev
õtte vab
a raha ja mill
est lahu
tatakse
laenuk
ohust
used;
o
stuhinn
ast 1 milj
on euro
t sõlt
ub Prin
talli 2025.
majandu
saast
a tulem
ustest
, kusj
uures 0,
7 miljonit
eur
ot
sellest
moodustab
ajatat
ud makse
kuni et
tevõ
tte 2025. maj
andusaa
sta tu
lemuste
selgum
iseni;
E
kspress G
rupp j
a Print
all jätkav
ad koostöö
d.
Seisuga 6. september 2021 lõpuni viidud tehingu tulemus
ena on kontserni kahjum
t
egevusvaldkonna müügist 2,
miljonit
eurot ning kontserni
net
orahavoog 6,3 mil
jonit eurot. Müügitehingu mõju kontserni
finantsaruannetele on
detailse
malt too
dud lisa
s 21.
0
5000
märts.19
juuni.19
nov.19
märts.20
juuni.20
nov.20
märts.21
juuni.21
nov.21
Kuulutuste
arv
kuude
lõikes
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Finantsr
iskide j
uhtim
ine on oluline
ja lahut
amatu osa ko
ntserni är
iprotse
sside j
uhtimise
l. Juh
tkonna võimel
ident
ifitsee
rida, mõõt
a ja kont
rollida e
rinevaid
riske
on oluline
mõju kon
tserni k
asumlik
kusele
. Risk
on kontsern
i
juht
konna d
efinee
ritud kui v
õimalik ne
gatiivn
e kõrval
ekalle
oodat
avast fin
antstul
emuse
st.
Kontsern
i teg
evuseg
a kaasnevad mit
med f
inantsrisk
id, mille
st olulise
mat mõju
avaldav
ad krediidir
isk,
likviidsu
srisk,
tururisk
(sh v
aluutak
ursi risk,
intressi
määrari
sk ja h
innarisk)
, t
egevusr
isk ja kap
italirisk.
Kontser
ni riskij
uhtimise
alus
eks on
Tallinna Bör
si, Fin
antsin
spekt
siooni j
a teiste
regulat
iivsete
organit
e seatud
nõuded
, üldisel
t aktse
ptee
ritud raamatup
idamisst
anda
rdid j
a hea tava ning kont
serni ja te
ma tütaret
tevõt
ete
sisemise
d regu
latsioon
id ja poliit
ika. Risk
ide ju
htimine
kontserni t
asandil s
isaldab
riskide määr
atle
mist, mõõt
mist j
a
kontrol
limist.
Kontse
rni risk
iju
htimise sü
stee
m keske
ndub f
inantst
urgud
e ett
emääramat
usel j
a võimal
uste leid
misel
sellest
tulen
evate
potent
siaalsete
negat
iivsete
mõjude
minimeerim
iseks k
ontsern
i finant
ste
gevuse
le.
Peamine r
oll riskide
juht
imisel l
asub kont
serni emae
ttev
õtte ja tü
tarett
evõtet
e juhatu
stel. Kontser
n hindab
ja piirab
riske süst
emaati
lise risk
ihald
use kaud
u. Kontse
rni finan
tsüksus t
egel
eb kontse
rni juhtk
onna volit
usel nii
emaettevõ
tte kui ka tüta
rettevõtete finan
tseeri
misega
ja sellest
otsesel
t tuleneval
t likviid
susrisk
i ja
intressi
määrari
ski hald
amise
ga. Ü
hisett
evõtet
es teost
atakse risk
ijuht
imist k
oostö
ös ühisett
evõt
ete t
eise
Rohke
m teave
t riskij
uhtimise
kohta on
avalikust
atud
konsoli
deerit
ud raamat
upidam
ise a
lis
as 4.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KLIEND
IKOGE
MUS JA
RAHULOLU
Ekspress G
rupi j
aoks on oluline
kontse
rni kuuluv
ate ette
võtete k
lientid
e rahulolu, paku
tavate
teen
uste vastavus
kliend
i ootuste
le ja v
ajadust
ele ning
kliend
ile antu
d lubad
uste täpn
e täitmin
e.
Ekspress
Grupi e
ttev
õtete kl
iendid j
agun
evad kolmek
s suuremak
s
m
eediakan
alite
sisu tarbij
ad,
e
ri portaal
ide te
enuste
tarbij
ad;
Selles p
eatük
is käsitleme
klie
ndikog
emuse j
a rahulolu
puhul e
elkõig
e digik
analite sisu
tarb
ijate,
pabe
rväljaan
nete
tellij
ate j
a üksikmüü
gist ost
jate h
innang
ut ko
Endiselt
mõjut
as koroo
nakriis
olulise
lt rekl
aamim
üüki, k
uid
uue muu
tuse t
õi ühiskonn
as ase
t leidn
ud vast
asse
is
eelkõig
e vakt
sineerim
ise po
oldaj
ate j
a vastaste
vahel
, ke
llest v
iimased asu
sid n
äitama om
a suht
umist
meediav
äljaanne
tesse t
elli
muste
st loobu
des.
Usaldusväärse in
fo kõrval vajatakse põ
nevat sisu
Jätku
nud kor
oonakriis
is oli mee
diamajad
e ülesann
e pak
kuda k
oroonauud
iste j
a laialt lev
ivate v
aleuud
iste
ümberl
ükkamise k
õrval põ
nevat,
mitmek
esist j
a positiivse laad
iga sisu
. Igap
äevaste
uudislugu
de kõrv
al soovivad
lugej
ad teemak
äsitlusi eri v
aldkon
dadest
: sport
, kultu
ur, rohet
eemad. Lisak
s peab kog
u meediasisu ole
ma
kätte
saadav iga k
liendi j
aoks
talle sob
ivas kan
alis ja form
aadis.
Populaa
rsust k
ogus en
disel
t tasku
hääling
, 2021.
aastal tõu
sis tug
evalt
esile ka v
ideosisu.
„Klie
ndiba
asi dife
rent
see
rimine on n
üüd ü
ks tähts
amaid fookus
eid, ku
idas edas
i minna
. Ühiskondl
ikult
kaaluk
ad l
ood, palj
astused
ja pol
iiti
kute korr
uptsi
oon,
õõvastavad k
ri
milood
–
sealt
tuleb
üles lei
da see
miski,
mis klie
nti
pae
lub. Sisu
mõtte
s
tähen
dab see,
et peame l
eid
ma uusi
allik
aid ja t
eistmo
odi l
ähenemisi
,
pea
me o
ma kl
ienti
tundma
õppima
, kes n
ad on in
imeste
na, mida
tee
va
d, mis n
eile
meel
dib? Kr
iitiline
kli
endib
aas on lood
ud, n
üüd saame hak
ata k
liend
ibaasi
kasvat
ama ja vald
ko
ndade
kaupa ki
tsamaks
Tarmo P
aju,
Delfi
tegevto
imetaja
Ekspress Grupi me
ediaettevõtete digitelli
muste hulk kasvas võ
rreldes 2020.
aasta
ga Balti riikides
kokku 62% ja u
latus 2
021. aasta dets
embri lõpus 13
4 947
Digit
elli
muste arvu
kasv 2021
.
Ligi 2000 üh
ekordse
t artik
li dig
itellimu
st teh
ti Delf
i kokku
võttele
, mis rääkis b
logij
a Triinu
-
L
iisi ja te
ma
abikaa
sa Justini v
ahel t
oimunu
d kodu
vägival
last. Se
e oli neli kor
da enam,
kui eel
mise rekor
dartikl
i
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
„Leed
us on di
git
ellimu
sed jõudsal
t kasvam
as, L
ätis t
uleb h
arjum
us digi
teenust
e eest m
aksta aegl
asem
alt.
Seal aga o
ngi ajak
ir
jandu
s Eestiga v
õrr
eldes nõ
rgemas s
eisus.
Eest
is on p
aberaj
akirjand
us suht
eliselt
tugev,
Leedu
s pole e
nam ühteg
i iga
päev ilmu
vat pa
b
erlehte.
See ann
ab eeli
se dig
iplatvo
rmi ja
-
meed
ia usal
duse
suhtes,
kuid
harju
mus di
gitelli
muste eest
maksta l
ätlast
el j
a leedul
astel pu
udu
b. Siisk
i ol
eme mõlemas r
ii
gis
dig
itelli
mustega he
al posi
tsio
onil
ja kasv on o
lnud pär
is korr
alik.
“
Mari
lu, Ekspress G
rupi j
uhatu
se esimees
Digi
maai
lm loob t
eenu
ste aren
duse
le uued
võimalu
sed
Meediak
ontsern
ina soov
ib Ekspre
ss Grupp p
akkuda o
ma lugejat
ele alat
i kõige kiiremin
i ajakohast
, kv
aliteet
set ja
põnev
at sisu nüü
disaegse
te ja p
alju v
õimalusi loov
ate dig
ikanal
ite kaud
u (mob
iil, ve
eb, video,
audio)
.
„Kli
endi
le lisaväärt
use lo
omi
ne on o
lnud mei
e põhist
rateegi
a. S
elleks p
eame otsi
ma eri
nevaid
segmente j
a
forma
ate
, et klien
dile t
õestada
, miks ta l
isaks uud
iste lu
gem
isele pea
b meie tel
lija
olem
a. Digite
lli
muste
pakett
ide sü
steemi lo
omine on mei
e tegevuse su
ur str
ateegil
ine alus.
“
Argo V
irke
bau
, Eksp
res
s Me
edia
tege
vjuht
2021. aasta ol
i digima
ailma kasv
u poolest
mitmek
ülgne.
Digite
llimuste k
õrval tõusid esile
ka erine
vad
tooted
/teen
used,
mida onlin
e
-
p
latvormid
el olemas
olevat
ele
klient
idele
kinnista
miseks
ja tu
levast
ele klie
ntide
le
atrakt
iivsuse l
oomisek
s pakku
da j
a seda nii E
estis,
Lätis k
ui Leed
us. Le
edus on k
okk
Youtu
be, Fac
ebook j
a lineaar
ne te
lekanal,
mis paku
vad rohk
elt v
õimalusi or
iginaal
se vid
eosisu loo
misek
s. Ol
uline
suund ol
i nn kiire
infotarb
imis
e popu
laarsuse tõu
s, eel
kõige st
ory´de j
a lühiv
ideote
näol.
Mitmed
grupi e
ttevõt
ted Eestis k
äivitas
id dig
itellij
atest k
lientid
ele mõe
ldud u
udiskirj
ad, mis vastav
alt
formaadile
on
m
asintöö
tlusel l
oodud ül
evaad
e päev
a loetu
imatest u
udiste
st;
t
oimetu
se töötaj
a koostat
ud üle
vaade j
a kokk
uvõte olul
isemat
est kaj
astuste
st.
Ekspress M
eedia kl
iendid saav
ad v
alida kok
ku ühe
ksa uudisk
irja vah
el (päev
a loetumad
või tähtsamad
uudised
, nädal
a
kokku
võte,
põhjalik
analüüs t
eatu
d tee
mal, prak
tiliste
nõuanne
tega u
udiskiri v
ms). Õ
htuleht
saadab d
igitell
ijate
igahomm
ikuse u
udiskirj
a loet
umate ar
tiklite
ga.
Läti Del
fil on dig
itellij
atele mõe
ldud u
udiskirj
ad toimetaj
a valitu
d olulise
ma artikl
iga ja k
okkuv
õte nädala
enimloet
ud uu
distest
. Lee
dus saadab Del
fi kord
nädalas t
oime
taja val
itud art
iklite
ga.
Iseteen
i
nduse
kõrval püsib aktiivne suhtl
us klienditeenindusega
Tarbij
a kasutaj
amugav
ust paku
b Ekspr
ess Grup
p klien
tidele
EkspressKont
o abil
–
ük
s kasutaj
akonto,
mida lug
eja saab
kasutad
a kõigi Ek
spres
s Grupi me
ediaport
aalid
e jaoks.
2021. aa
stal laiend
as Eksp
ress M
eedia olu
liselt t
asulist
videosisu
: korv
palliklu
bi Kalev/
Cra
mo mängu
de
otseülekanded,
tenn
isemängud
e ja WRC
ralli ülek
anded
, retseptiv
eeb.
Lisaks lin
astus esi
mest ko
rda
samaaeg
selt nii k
inodes k
ui ka
Delfi v
ideoke
skkonnas d
igitel
lijate
le uhiuu
s mänguf
ilm, Pe
eter Reb
ase
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ekspress G
rupi me
ediavälj
aand
ed pe
avad olulise
ks teadlik
ku klie
ndirahul
olu kaar
distami
st ja
kuju
ndamist,
sest see tag
ab uute, tarb
ija ootu
stele ja v
ajadustel
e vastav
ate tood
ete/teenu
ste aren
damise, m
is on
omakorda e
elduse
ks luge
jate arvu
suurend
amisele.
Kliendi j
aoks vaj
alike
mugavate
lahendu
ste loomin
e, klie
ndile
pühendumine ja tema kuulamine on võimalus konkurentidest eristuda.
Kliendisu
htluse
s on olu
line roll ise
teenin
duske
skkonnal
, mis näite
ks Eestis on
lehed
.ee.
Kliend
id saavad an
tud
keskk
onnas teh
a tellimu
si nii dig
ikanalit
e kui ka p
aberväl
jaanne
tele j
a pakett
idele.
Iseteenind
uskeskk
onna leh
ed.e
e
keskmin
e külast
uste arv
kuus oli 20
21. aast
al 147 076 j
a uni
kaalsete
külast
ajate arv
kuus 52 15
1 seade
t
.
Kiire, p
ersonaalne
ja reaalaj
as suhtl
emine on klie
ntide
jaoks oluline
. Kuig
i digikanalit
e täht
sus infotar
bimise
osas
järje
st suure
neb,
kasutat
akse ope
ratiivsek
s klie
ndite
enin
dusega su
htlemise
ks p
igem te
lefoni.
Näite
ks Ekspre
ss
Meedia k
liendid
pöördusid
2021. aast
al kliend
iteenin
duse p
oole 104 195 kor
ral, neist
62 722 ehk
60% olid pöördu
mised
telef
oni teel ja 41 473 eh
k 40% olid e
Eesmä
rke aita
b seada
kliendi
rahulolu m
õõtmine
Ekspress
Grupi e
ttevõtt
ed haldavad k
ogu terv
ikliku klie
ndikog
emuse loo
mise ahelat
, mis hõlmab
nii sisulo
omet,
trükik
valite
eti, k
analite k
ättesaadav
ust kui k
a kliend
iteen
indust
. Tagasiside
t kog
uvad kõik k
liendig
a otsekon
taktis
olevad
kontser
ni ett
evõtt
ed, et pak
kuda e
daspidi k
lientid
e soovidele
ja ootu
stele v
astavaid t
ooteid
/teenu
seid.
Ekspress M
eedi
as jälgit
akse
klient
ide rahu
lolu kog
u tasulise
sisuga ja se
da nii dig
ite
llimuste k
ui ka
üksiku artikli ostnute puhul.
Eksp
ress Meed
ia
on kont
serni suurim
a välj
aanne
te arv
uga et
tevõte,
mis puutub
klient
idega
kokku
eri etappid
es ning kogu
b tagasisidet
nii välj
aanne
te sisu ku
i ka tellimise,
teenind
usprot
sessi,
digike
skkonn
a tehnil
ise poole j
a pabe
rlehe k
ojukande
kohta.
Expre
ss Posti eesmärk
on toimet
ada välj
aanded
klientide
le õige
l ajal (varahomm
ikul k
7.30) ja
eesmärk on
hoida h
ilinem
iste
või pre
tensioon
ide määr
alla
1% kogu
Ekspre
ss Grupi v
äljaa
nnete
kojuk
ande
tiraažist
. 202
1. aast
al saavu
tat
i tule
museks
0,
52
% (2020:
0,77%, 2019:
0,85%,
2018: 0,73%
; 2017: 1,
05%).
Vide
oStarsi j
a Digit
al Matt
eri klien
tide t
agas
iside kü
sitluste
koh
aselt oli k
ummag
i ette
võtte
klient
i
de rahulol
u 2021. aast
al 80%.
Ekspress G
rupi e
ttev
õtted
haldavad suu
ri kliend
iand
mebaase
ning ü
ha komple
ksse
maks muu
tuva v
eebime
edia
kontse
rnina te
advust
atakse and
mekaitse
ga seot
ud riske.
Kliendiand
mete t
urvalise
kogumise
, hoidmise
ja töötle
mise
ning v
äliste pah
atahtlik
e rünn
akute
vastu k
aitsmise prot
sessid
on kirj
a pandud
ja rakend
atud.
Jätku
b töötaj
ate an
dmekait
sealane k
oolitamin
e, nõu
stam
ine j
a toetamin
e. Eksp
ress G
rupi me
ediavälj
aannet
e
veebilehtedel on eral
di andmeka
itse rub
riik, k
ust leiab hõl
psasti üld
tingimu
sed, an
dmekait
seting
imused
, kü
psiste
kasutami
se põh
imõtted
ja volit
atud an
dmetöö
tlej
ate nimek
irja.
Suuremaid
isiku
andmet
e rikkum
isega seot
ud kaasusi,
mis ole
ksid pääd
inud k
ontserni e
ttevõt
ete jaok
s süüdimõist
va
otsuseg
a, 2021.
aastal Ek
spres
s Grupi
kontser
nis ei esine
nud.
„Kui
on tunda,
et süst
eemis k
urit
arvit
use moti
vatsio
on kasvab
, si
is peame o
lema veel
tub
limad,
et seda ära
hoid
a. Näi
teks kui
kommentaar
ium
i akti
ivsus k
asvab ja sed
a pro
ovit
akse jär
jest osavam
alt är
a kasut
ada.
Igasugu
seid
süstee
me mõeld
akse välj
a, o
tsit
akse nn hal
li ala,
kus to
imetad
a, mei
e peame selleg
a kaas
a
liik
uma ja ajas k
iir
esti ar
enema.“
Kaspar
Hanni,
Ekspr
ess Gr
upi ar
endusju
ht
Ekspress
Meedia lu
gejat
e soovit
usindek
s NPS (
Net Promot
er Score)
ehk ku
i tõenäolise
lt olek
sid nad
valmis mee
diat
oodet oma l
ähed
astele so
ovitam
a, oli 2021.
aastal 5
7,53 (
2020: 45,
63).
Olulise k
asvu tõ
i
lugejate
rahulo
lu nii tood
ete sisu ku
i kliend
iteenin
duseg
a.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ekspress G
rupp
on tööand
jaks rohk
em kui 1400
töötaj
ale (s
h ühiset
tevõt
ete tööt
ajad)
, kes igapäev
ase püh
endun
ud
tööga ait
avad ell
u viia g
rupi
missioon
i ja e
esmärk
e. Tip
ptasem
el töövah
endid
, paind
lik t
öökorra
ldus j
a toetav
me
eskond
on olulin
e osa mot
ivee
riva töök
eskkon
na loomise
st.
Kontser
ni ett
evõte
tes väärt
ustatak
se kõiki t
öötaja
id
sõltumat
a amet
iposit
sioonist
, olulin
e fooku
s on olema
solev
ate tö
ötajate
motivat
siooni h
oidmise
l ja järe
lkasvu
2021. aa
stal tööt
as kon
tser
ni ett
evõte
tes (sh ühiset
tevõt
ted 100%) kokku
keskmiselt
1422 (2020: 1590,
2019: 1609)
töötaj
at. Ü
ks tööt
ajate arv
u vähene
mise põhj
us on en
am ku
i 200 tö
ötajag
a Printal
li trü
kikoj
a müük ar
uandea
astal.
Meeste
ja naiste
tasakaal t
oimet
ustes j
a teist
es üksust
es on viimaste
l aastat
el püsin
ud sarnane
–
umb
es 60% naisi j
a
40% mehi.
Ette
võtet
e juhtid
e seas oli mehi 59%
ja naisi 4
1% (2020:
55% ja 45%
).
Töövaidlu
si oli 2021.
aastal ko
ntsernis k
okku 4 (2020:
4, 2019:
4).
Töötaj
ate voo
lavus Eksp
ress G
rupi et
tevõt
e
tes oli 2021.
aastal k
eskmiselt 1
9% (2020:
23%, 2019:
34%),
mis on oluli
selt
paranen
ud võrre
ldes v
arasemat
e aastate
ga.
Kohandumine jätkuva
kriisiga
Koroonap
andee
mia tõi 20
21. aastal k
ontsern
i et
tevõt
etes ter
avalt esil
e kaks olu
list t
eemat:
p
ikaajali
se pan
deemia mõj
u tööt
ajate v
aimsele t
ervisele
;
t
öötajat
e füü
siline tu
rvalisus s
eoses rün
nakut
ega ajak
irjanik
e vast
u.
2019. aasta lõ
pul algu
se saanu
d koroon
aviirusest
põhju
statud
kriis on kog
u perioodi j
ooksul toonu
d lainet
ena kaasa
töötaj
ate haig
estumisi,
ett
evõte
te töö ü
mberko
rraldami
se ja töö
tajate
kaugtööle
suunamise,
palkad
e ajut
ise
vähend
amise, v
aktsine
erimise
vaj
aduse j
a kõige selle
taustal
ühiskond
liku surv
e ja in
fovajaduse
olulise k
asvu.
Töötaj
ate vaim
se terv
ise toet
amisek
s loodi 20
21. a
astal kõikide ko
ntserni kuuluva
te ettev
õtete töötajatele
võima
lus
kasutad
a spetsial
istide
abi. Psü
hholoog
iga rääk
imine on ano
nüümn
e ja t
öötajad o
n selle abimee
tme väg
a hästi v
astu
võtnu
d. Eest
i töötaj
ad kasutav
ad võimalu
st psühh
oloogiga
rääkid
a olulise
lt enam k
ui Läti v
õi Leed
u töötaj
ad.
„Sel aast
al oli
tund
a, et k
ogu meedi
asekto
ri
s oli oluko
rd olul
iselt t
eravam,
ajaki
rjani
kke rü
nnati i
segi
füüsi
lisel
t. And
sime om
a töötajat
ele soovi
tusi
, k
uidas sell
ega hakk
ama saad
a. L
õime k
äed pro
jektig
a Võõr
as
Sõber
, ku
hu on koon
dunud
Eesti par
emad psü
hholo
ogid.
Nad pak
uvad
psühho
loogi
lise nõust
amise te
enust
viiel
päeval näd
alas T
alli
nnas, Tar
tus ja k
a Sk
ype´i vahend
usel.
Teenus on
meil t
õesti
popu
laarne.
See on
anonüü
mne, n
ime ei k
üsita,
mis lisab
turvat
unnet.
“
Tiina
Paju, Eks
pres
s Me
edia pers
onal
ijuht
Ekspres
s Grupi ettevõte
te töö
tajate ra
hulolu (mõõdetu
d vii
es ettevõt
tes, mille töö
tajate
arv kokku hõl
mab po
ole
kogu k
ontsern
i töötaj
ate arvust
) 2021. aast
al veidi su
ure
nes võrre
ldes ee
lmise aast
aga, mis n
äitab, e
t tööt
ajad
hindavad
kriis
is teht
ud juht
imisotsu
seid, mil
le peamin
e fo
okus oli tö
ökohtad
e säilita
misel ja k
valitee
tse
ajakirj
anduslik
u sisu p
akkumis
el. E
ttevõt
ted invest
eeriv
ad nii tööv
ahendit
esse ku
i ka töötaj
atesse
, kont
serni brän
did
on m
aineed
etabe
lite tip
us ja see loo
b eeld
used t
öötajat
e lojaalsusele
.
Palkade
taset ja v
õrdset koh
tlemist palg
aturul
jälgit
akse turu
uuring
ute ab
il. Esimest kor
da osales Eksp
ress Mee
dia
Fontese
palgauu
ringus,
misjärel v
iis ett
evõtte palg
atasem
e turu
olukorral
j
a tulemu
stasu ning
soodustu
ste süst
eem on ig
a grupi ette
võtte en
da kujundada.
Hüved
ena pakut
akse soodustu
si ja toet
usi tervise
edend
amiseks nin
g pere
kondlik
eks sün
dmuste
ks, võimal
datakse
paindl
ikku t
ööaega.
Meeskon
natunn
etuse
kasvatam
ise
ks t
oimuvad ü
hisür
itused,
sageli k
oos pere
dega.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Vajaduspõhised koo
litused
Töötaj
ate aren
gu
ja koolit
usvaj
adused se
lgitat
akse välj
a iga
-
aast
aste
l arengu
vestlu
stel,
mille ee
st vastu
tab iga
ette
võte iseseisv
alt. K
ontsern
iülese
lt on are
nguve
stluse l
äbinud k
es
kmiselt
68% (2020: 59%)
töötaj
atest.
Ekspress
Meedias on
arengu
vestlu
se läbinud 90%
töötaj
atest, L
eedu Delfis 85%. K
ontserni e
maett
evõtt
es, Läti De
lfis, Hea
Lugu,
Linna Ek
raanides,
Digit
al Matte
ris ja D Scr
eensis on k
õik tööt
ajad re
gulaarset
el aren
guve
stluste
l osalenud
.
Kontsern
i suuri
ma töötaj
ate arv
uga meed
iaett
evõte
on Ekspress Me
edia. Kü
sitluse k
ohase
lt hind
avad mee
diamaja
töötaj
ad oma tööa
lase
id osku
si väga k
õrgelt
, aastat
ega on
kasvanu
d rahulol
u nii õp
pimis
e
-
k
ui ka en
esetäien
damise
202
1. aast
al oli kool
itust
e fooku
ses peamise
lt
v
aimne te
rvis ja t
öötajat
e heaolu;
d
igiosku
sed (an
dmete
visualis
eerimine,
sotsi
aalmeedi
a, sisu
turu
ndus)
;
k
übert
urvalisu
s ja füü
siline tu
rvalisu
s (esmaab
i ja tule
ohutu
s);
60% Ekspre
ss Mee
dia tööt
ajat
est osales
aast
a jooksul
ajaki
rjan
duseet
ika või me
edia va
stutu
se tee
malisel koo
lituse
l.
Leedu
Delfis ol
i see osakaal 6
5%, L
äti Delf
is ning Õ
htul
eht Kirjastuse
s umbes 10%
.
Töötaj
ate liik
umine org
anisatsio
oni see
s on kõrge
lt hinn
atud. Inf
o vabade
st ametik
ohtadest j
õuab t
öötajat
eni enn
e
avaliku k
onkursi v
äljaku
uluta
mist.
Ekspress Meedia käivitas üldhariva talendiakad
eemia
Ekspress
Meedia p
ersonal
iosak
ond ku
tsus 2021.
aastal
ellu
talend
iakadeem
ia, kuh
u suunat
i iga osakonn
a
koolitu
sfondist
30% j
a mille r
aames kutsu
ti rääk
ima eri
vald
kondade
spetsial
iste, e
t suure
ndada t
öötajat
e
motivat
siooni.
Igas ku
us toimu
s kuni k
olm loeng
ut ja nee
d olid avatu
d kõikid
ele hu
vilistel
e. Koolit
ustel k
äsitlet
ud
teemad
olid üld
harivad,
näitek
s vaimse t
ervise t
oetamine
või IT
-
koolitu
sed majasise
se di
gipöörd
e toet
amiseks.
2021. aa
stal toimu
s talend
iak
adeemias e
ri teemad
el 17 koo
litust
, näit
eks
u
uriva aj
akirjand
use semin
arid
välisesin
ejate
ga
D-
Day –
digit
aalsed tre
ndid t
urunduse
s
k
uidas tul
la toime st
ressiga?
k
uidas te
lefonig
a moment
e tabad
a
?
te
istmoodi v
eebilood
, mis ülla
tavad
lug
Uute tööta
jate o
otused tööand
jale on
järjest suu
remad
Viimased
kaks a
astat on t
oonu
d olulisi
areng
usuund
i tööturu
le.
Ühe
st küljest
kaotasid
palju
d inimesed
koroon
akri
isi
tõtt
u töö, mis l
aiendas po
tentsiaal
set
e töötaj
ate hu
lka, t
eisalt olid väg
a palju
d rahul v
õimalust
ega,
mida pakk
us
koduk
ontoris t
öötamine,
ning mid
a nüüd j
ärjest e
nam soovitak
se. Pain
dlik tö
öaeg ja kod
ukont
oris töötamin
e on
saanud uu
eks no
rmaalsu
seks,
mida uue
d tööle
kand
ideerij
ad ju
lgelt
küsivad
või sõltuv
alt
ametikoh
ast eeld
useks
„Ei
saa öeld
a, et värb
amine o
leks li
htsamak
s läinu
d. Inim
esed on väg
a vali
vad,
kandid
aadi
d on jär
jest
nõud
liku
mad. Mei
e oleme meed
iamaj
a, kõ
ik ei saa 1
00% k
odust
töötad
a. Peame suu
tma väg
a kiir
esti
reageer
ida j
a info
voos o
lema, seetõ
ttu t
ahaksim
e, e
t inime
sed käiks
id en
amiku aja
st kontori
s.“
Tiina
Paju, Eks
pres
s Me
edia
pers
ona
lijuh
t
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
„Tööj
õu struktu
urne puu
dus
on so
tsia
aln
e tre
nd, m
is mõjut
ab IT
-
valdk
onda väga t
ugevalt.
Uu
si inime
si on
meil
keeru
line
lei
da. Oleme
su
nnitu
d uus
i töötaja
id võtma
kas koolip
ingist võ
i siis i
lma
kogem
usteta
inime
si
sekto
rist
väljastpo
olt
, kes õpih
imul
ised ja ke
llel on
olemas võim
ekus,
ning õ
petame n
ad ise väl
ja. Pan
eme
olul
ist rõ
hku sellel
e, et võ
imali
kul
t hästi
hoida olem
asolev
aid t
öötaj
aid.
“
Priit Kuuse
or
g, IT a
renduso
„Oleme
täna olu
kor
ras,
kus töök
oht võib
mõnd
a aega olla täi
tmata,
sest ot
sime sin
na täp
selt õi
get i
nimest.
Toime
tuse põh
ifunkts
ioonid
on tä
idetud, a
ga spet
siifilis
te osku
ste
ga in
imes
t on väg
a kee
ruline le
ida.
Toimet
us peak
s olema võ
imal
iku
lt mit
mekesin
e, aga uu
e töö
taja lei
dmi
sel ei pea r
apsima.
Hästi o
n
tööt
anud
suverep
orteri
te süsteem
võtame
suvel si
sse,
koo
litame,
aitame j
a oleme
juur
es ning
sellest
seltsko
nnast o
n igal aast
al k
eegi t
ööle j
äänud,
et ennast
üles ehi
tada.
Ajak
irjani
ku töö o
n põnev, aga se
da
on kee
ruline nul
lis
t al
usta
da, kui pu
uduv
ad ni
i teadmis
ed,
oskus
ed, allika
d kui ka
ajalool
ine m
älu.
“
Marti
n Šmu
tov, Õ
htulehe pe
atoim
etaja
Aktiivne töö järelkasvu
nimel
Kiirelt mu
utuv
ates tööt
uru ti
ngimu
stes on mot
ive
eritud
järelk
asvu tag
amine
oluline.
Ek
spress Mee
dia n
ing Läti j
a
Leedu
Delfi t
eevad
aktiivse
t koost
ööd üliko
olideg
a, et
tutv
ustada Ek
spress G
ruppi t
ööand
jana (v
t täpse
malt
peatü
kist „Üh
iskonna j
a sektori ar
endam
ine“
lk
51
).
2021. aastal p
akkus Eksp
ress Grup
p 86 (2020:
58, 2019: 53)
praktik
andile
võimalu
st saad
a töökog
emust nii aj
akirj
anduse,
turun
duse kui k
a keeletoimet
use vallas.
Ekspr
ess
Meedias ol
i 2021
. aastal
36 prakt
ikanti
, ke
llest viis j
äid tööle,
Õht
uleht
Kirjastu
ses oli prak
tikan
te 14
(2020: 11)
, Läti De
lfis 18 (2020:
10) ja Le
edu Delfis 16 (
2020: 5).
„Töö ajak
irjand
uses ei ole
minu jaok
s kunagi o
lnud eraldi eesm
ärk või iseg
i mitte
unistus,
kuigi mo
tivatsioon
ikirjas
kinnit
asin ilmsel
t va
stupid
ist. Kui j
uunik
uus esimest
korda
Eksp
ress Mee
dia maj
a uksest
sisse
astusin,
ei olnud
mul ei
kogemu
st ega iseg
i mitte ette
kuju
tust sellest
, kuidas k
eskmine ajak
irjanik
välja näh
a võiks. Ol
i vaid põnev
us ning
aimdus, e
t kui kirj
utamine
ning maailma
s toimuv
minu jao
ks ühtviisi hu
vitavad
ja meel
divad on
, ei saa otsek
ui midagi
valesti
minna. Se
ega tu
li prakt
ika Ekspr
ess Meed
ias minu j
uurde
täiesti
juhusl
ikult j
a isegi ootamat
ult.
Kuigi mee
dia ja t
öö uudistet
oimetaj
ana ei olnud
kunag
i varem midagi, mid
a oleksin p
laaninud
või endale e
esmä
seadnud
, siis pool
aastat hilj
em ol
in jõud
nud tõde
museni,
et küllap m
a lihtsalt
ei osanud selle
st unist
ada. Miks n
ii?
Sest v
ähemalt p
raeguse
s hetkes on
Ekspress
Meedia min
u ja
oks unistu
ste täit
umine.
Ekspress
Meedia k
ui ett
evõte
on julgu
stav ja inspir
eeriv.
Kolleeg
id suure
pärasem
ad, k
ui oskaksin ü
ldse k
üsida.
Uudist
etoimet
aja või aj
akirja
niku t
öö ei ole mid
agi,
mida t
uled
hommikul t
ükitöö
na tege
ma nii,
et lük
kad ke
ll 17.00
enda j
ärel ukse
kinni
p
igemini ei jät
a amet e
ga sellega k
aasnev v
aimustus j
a soov kõik
e enda ü
mber t
eada ja
märgata s
ind maha e
i päe
val e
ga ööl. En
t selle
st pole l
ugu.
Ekspress M
eedia
s tunne
n ma, et
ei käi päe
vagi t
ööl, sest
sellele
kõigele
siin k
uulub k
a minu
süda. J
ust see on
põhj
us, m
iks otsu
stasin k
õhklu
steta
jääda.
Veelg
i en
vaja,
langet
aksin sell
e otsuse
kas või iga p
äev uu
esti.“
Mari
-
Lii
s Truu
sööt, D
elfi väli
suudist
e suvep
rakti
kant, alat
es 01.11.21 eri
lahen
dust
e ja sisut
urund
use toi
metaja,
alates 01.01.
22 väli
suudist
e reporte
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kogemuslug
u
2
–
Läti Delfi
töötaja m
itmen
d
at põlve
“Minu suur
im mõju
taja oli is
a,
kes on De
lfis tööt
anud jub
a 14 aastat ja nii k
aua kui ma
mäletan
, on t
a alati väga
positiivse
lt rääk
inud e
ttev
õttest, k
uidas Del
fi oma töötaj
atest h
oolib ja kuid
as ta oma kollee
gideg
a i
suuremat
e eesmärk
ide nime
l tööt
avad,
et ühiskon
da paremaks mu
uta. T
ulin De
lfisse prakt
ikale,
veet
sin
turun
dusosakonn
as 2 ku
ud ja t
undsin,
et se
e on koh
t, kus ma kunag
i tahan t
öötad
a. Ka
ndide
erisin ka De
lfi Br
and
Studio
sse, ku
id minu õnn
eks ma seda ko
hta ei saanu
d, sest
mul avan
es võimalus asu
da t
ööle Del
fi turu
ndusosakon
d,
mis sobibki
mulle par
emini.
Olen väga
tänu
lik
El
isele
j
a
Ko
nstant
īnsile,
kes on
andnud
m
ulle
võimaluse siin
tööt
ada ja
samal
ajal
ü
likool
is
õpp
ida.
Usun, et minu kohalolu ait
ab ka Delfil k
asvada ja
meediavä
ljaan
dena Lät
is arened
a.
Meedial on ülisuur mõju ühiskonnale
–
kuidas in
imesed
inform
atsioon
i käsitl
evad,
kuidas n
ad oma arv
amusi
kuju
ndavad
. Korrektn
e keelekasut
us, f
aktide
l põhinevad
ja hästi kirjut
atud ar
tiklid ait
avad lu
gejaid inf
ormeerid
a ja
Elza Strautmane, Läti Delfi praktikant, tänane turundusosakonna pro
jektijuht
„Usun
siiral
t, et m
inu prak
tika aeg Del
fis o
li elu
muutva t
ähtsuseg
a ja see sai
juht
uda vai
d seet
õttu
, et mi
nu
juht
oli
mo
tiveer
itud
, kannatl
ik ja soo
vis õp
etada.
Jäin peale p
rakt
ikap
erioo
di tööle,
sest tu
ndsin
, et tahan
tagasi an
da nei
d ressu
rsse j
a energi
at, m
is min
u õpetami
sele läk
s. Li
saks
–
Delfi on
Läti üks
mõjukam
aid
meedi
akanalei
d ja si
in tö
ötamine
on väga au s
ees. O
len ar
u saanud
, et
meedi
a roll ühi
skonn
as on li
htsalt
insp
ireeri
da tege
ma v
äikesi mu
udatus
i. Ja kui
see ei ol
e
võima
lik, siis t
ule
ks vähe
malt püüda m
itte kah
ju
teha ja all
ikai
d kon
tro
llida, arvamu
slugu
sid k
rii
tilisel
t hinnata j
a mitt
e ajaki
rjand
use stand
a
pres
site
ateid ümber ki
rjuta
des.
Laine
Fedo
tova, L
äti Delf
i praktik
ant,
tänane r
eport
er
„Tuli
n Delfi
sse prak
tikan
diks,
sest mu sõ
br
ad olid sam
uti o
ma pr
aktika si
in teinu
d ja andsi
d väga h
ead
tagasisi
det
ettevõt
te ko
hta. E
simesel
kolm
el kuu
l sain väärt
usli
kke t
eadmi
si turundu
se väär
tusest
mee
diasektoris
ja raken
dasi
n oma te
oree
tilis
i te
admis
i erinev
ate proje
ktide elluv
iimis
eks. Ol
en väga
rahul,
et Delfi
juht
kond m
ärkas min
u pot
entsiaal
i ja pak
ku
s lepingul
ist töö
d. Seega ei
mõelnu
d ma k
aua, sest
ma
väga nau
din
siinse
t töök
eskkond
a, eri
nevate pr
ojek
tidega tö
ötami
st ja ko
lleege.
“
Diana S
kuž
insk
aitė, p
raktikant,
tänan
e Leed
u Delf
i pr
ojekti
juht
müügi
osako
nnas
„Otsu
stasin D
elfisse j
ääda,
sest ol
in vai
mustun
ud si
insest
posit
iivsest t
öök
ultuuri
st, ett
evõtte su
htum
isest
tööt
ajatess
e, in
spir
eerivast
meeskon
nast, mi
tmek
ülgset
est võ
imalust
est õ
ppi
da ja arened
a pro
fessio
naalid
e
käe all j
a nägin su
urep
ärasei
d tu
Justi
nas Arlau
skas,
Leedu
Delfi
TV ajaki
rjani
k ja prod
utsent
Nelj
ast Delf
i stipen
diumi pälv
inud Lät
i Ülikoo
li tude
ngist k
olm jätkasid
oma karjäär
i Delf
i ajakirj
aniken
a:
Laura Se
līna Puķ
e, L
aine Fed
otova j
a Lita
Lūse.
Laine
Fedotova n
omineerit
i Läti Aj
aki
rjanike
Assotsiat
siooni N
oor aj
akirjani
k 2021 t
iitlile.
Ekspress
Meedia p
älvis 2021.
aast
al parim
a tööan
dja tiit
li tud
engit
e s
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Stipend
ium toeta
b töötajate en
esea
rengut
2021. a
astal ta
astus t
avapära
ne t
oetus g
rupi et
tevõt
ete töötaj
atele
Han
s H. Luig
e nim
eline k
oolitus
stipen
dium,
mille
ab
il saav
ad töötaj
ad om
a silmaring
i arendad
a ja l
äbida sell
iseid t
äiendu
skoolitus
i, mis ei ol
e otsese
lt seotu
d
nende töövaldkonnaga. 2021
. aastal ant
i stip
endiumit
välja
kolmel k
orral
).
Stipen
diumid j
agune
sid ett
evõtet
e vahel
järgmiselt
:
Näitek
s
läbiti H
ans H. Lu
ige stip
endiu
mi raames j
ärgmised
koolitu
sed:
t
öötajat
e brän
dingu m
eistriklass
d
igirek
laami kol
mekuul
ine ko
olitusp
rogram
m
av
aliku e
sinemise
koolitus
sisu
turun
duskoo
litus N
ew York
Timesi me
ediakool
is
k
eeleõpp
eprogrammid, I
T
j
a fotokoolitused
jpm.
Jätku
s 2017. aastal
käivitu
nud ja 2020.
aastal uue
ndatu
d Ekspr
ess Grup
võtmet
öötajat
ele,
mille ee
smärk on tu
nnustad
a ja väärt
ust
ada ett
evõtt
e juhtiv
atel posit
sioonide
l töötav
aid
inimesi
an
des
neile optsioone
ettevõ
tte aktsiat
e omanda
miseks.
O
ptsioon
iprogram
mi pikk
us on kolm aast
at ja
optsiooni s
aajat
el on õigu
s omand
ada aktsi
aid opt
sioonid
e välj
astamise
hetk
el keh
tiva aktsiate
nimiv
äärtuseg
a.
Igapäe
vase ohu
tu ja ter
vist toet
ava tööke
skkonn
a loomine on t
ähtis j
a seda aitab tag
ada reg
ulatsioon
idest
lähtumine. Olulist tähelepanu pööratakse kontoritehnika ja tööruumide ergonoomikale.
Kodukontorisse suundunud
töötaj
atele v
õimaldati so
ovi korral k
a töö te
gemisek
s vajalik
ud vah
endid (sh kon
toritool,
laud, arv
uti, te
lefon jms)
.
„Võim
aliku
d tööterv
ishoiuga
seotud r
iskid t
ulene
vad l
ähitul
eviku
s ka
ugtööst.
Pea
me kin
dlaks te
gema, ka
s
inime
se
kaugt
öö tö
ökoht
on turva
line, kas
tool
on e
rgonoom
iline
. Pra
egu nõuab
seadus, e
t kon
mid
agi, mid
a on või
matu kont
roll
ida. Ku
i üks ini
mene on kau
gtöö
l, on ük
s asi, aga kui
üle poo
le tööt
ajatest
on ko
dus, s
iis see
on mida
gi hoo
pis m
uud.
Riiklikul
tasan
dil ta
suks norm
id üle
vaada
ta.“
Marti
n Šmu
tov, Õ
htulehe pe
atoim
etaja
Kontserni
ettevõt
etes oli ke
skmine haig
uspäev
ade osakaal
, mil in
imesed e
i saanud oma t
ööülesand
eid puu
dumise
tõtt
u täita, 1,
8% (2020: 2,
1%) kõigi tööt
ajate p
laneerit
ud summeer
itud t
ööajast.
Tööõnnet
usi oli 2021. aast
al 6 (2020:
12, 2019: 22)
, mis kõik olid
ajakirja
n
ike vast
u suunat
ud verb
aalsed või f
üüsilised
rünnak
ud (j
uhtu
mid leidsid
aset
Läti ja L
eedu
Delfis),
surmaga lõp
penud
tööõnn
etusi ko
ntsernis ei oln
ud (202
0: 0, 2019:
0).
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Turval
isuse tag
amiseks o
n vaba lig
ipääs toi
metust
esse tak
istat
ud, lisak
s palgat
i kontse
rni Ee
sti meed
iaväljaan
nete
toimetu
stesse t
urvameh
ed ni
ng aj
akirjanik
e täien
davaks
kindl
ustund
e andmisek
s on kont
sern sõlmin
ud r
iski
õnnetusjuhtumi kindlustused.
„Aastat
läbi
v teema on o
lnud
sisemi
se tasaka
alu lei
dmine.
Sell
eks, et
ise endaga h
akk
ama saada,
tuleb
ka
ise e
ndaga te
geleda. Pol
iitil
ine oluk
ord,
kas
vakt
sine
erida või m
itte
vaktsine
erida,
inime
ste üldine
heaolu j
a
tur
valisus
–
see o
n tuln
ud t
öötaja
te tasan
dile. Milli
sed r
eeglid tul
eb
kehte
stada, e
t kedagi tö
ötajate
st ei
diskri
mine
eri
ks? K
atsumus on jääda t
ööand
jana no
rmaal
seks,
et kõik t
ööt
ajad tunn
eksid en
nast hoi
tuna j
a
Tiin
a Paju,
AS Ekspr
ess Meed
ia per
sonali
juht
Mitmeke
sisus ja inimõigused
Ekspress
Grupp
i kuuluv
ates e
tte
võtet
es tööt
avad eri e
makeel
e ja ku
ltuurit
austaga in
im
esed.
Olulin
e on kõik
ide
töötaj
ate võr
dne j
a aus koht
lemine.
Inimõigu
ste j
a mitmeke
sisuse te
ema on pe
amise
lt käsit
letud
värbami
se
konte
kstis, k
us jälg
itakse rang
elt võr
dse kohtle
mise print
siipe
. Diskrim
ineerim
ine soo,
rassi, e
makeele
, poliit
iliste
v
eendumuste ega vanuse a
lusel ei ole lubatud üheski konts
erni ettevõtt
es.
2021. aa
stal ei reg
istree
ritud k
ontsern
i ette
võtet
es ühteg
i diskrimin
eerim
ise juht
umit.
„Tänap
äevan
e töö
keskko
nd on tei
stsug
une ku
i näitek
s 15 aastat t
agasi
. Need
trend
id
jooks
ul. Ki
ndl
ast
i on võ
rdõigus
likkus r
ohkem
päeva
korra
l. Me
edia o
n suh
telisel
t nü
üdisa
egne va
ldkond kogu
aeg olnu
d,
sest see on al
ati näht
aval.
Mina o
len gr
upi juhat
uses olnu
d vi
is aastat
ja mei
l on ko
lm juhat
use
liige
t, ke
lle
st ka
ks on
naised. See ei ole p
robleem o
lnud.
Samas näen, et
näitek
s noorte j
a vanemate o
lijate
ootu
sed võ
i maailmad
põrk
uvad.“
Mari
-
Lii
s Rüütsalu
, AS Ek
spress Gr
upp t
egevjuht
„Tööt
ajate po
olest o
n Delfi
toimet
us väga mi
tmekesi
ne.
Meil
on töö
taja, kes o
n
ettevõt
tena, ja mei
l on k
a üle 60
-
aastas
eid
ini
mesi tööl
. Tõsi o
n, et jär
jest rask
em on palg
ata noo
ri ini
mesi,
sest me ei m
õista
nende ma
ailma j
a nii
on väga r
aske tööt
ada.“
Konst
antin
Kuzik
ov, L
äti Delf
i ju
hatuse esi
mees
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ÜHISKONNA JA SE
KTORI ARENDAMI
NE
Baltimaad
e juh
tiva mee
diakon
tsern
ina tead
vustame
oma r
olli k
õikide k
odutu
rgude
majandu
se ja üh
iskonna
arengu
s.
Meie mee
diavälj
aanded E
estis, L
ätis ja Leedus on olu
lised infoallik
ad ja av
aliku info
ruumi kuj
undajad
suurele osale
elanikk
onnast.
Välja
annet
e ajakoh
ane, k
valitee
tne j
a mitme
kesine
sisu nin
g ajak
irjan
ike pü
hendu
nud tö
ö aitab kaas
a
parema üh
iskonn
a loomise
le.
Lisaks põh
iteg
evuse
le toet
avad me
ediakont
serni ku
uluvad
väljaan
ded üh
iskonna
s olul
isi tee
masid koo
stööproj
ekt
ide
kaudu.
Ekspr
ess Grup
i ettevõtt
ed pan
ustavad
ühiskond
a peamiselt
kolmel
tasand
il:
1.
professio
naalse j
a usaldu
sväär
se ajak
irjandu
sliku si
su loomis
ega;
2.
valdko
nna arvamus
liidr
i rolli
s avalike sõn
avõtt
ude,
erialaliit
ud
e ja harid
usasutu
ste kau
du;
3.
ühiskonn
a pikaaja
lise are
ngu
toetamise
ga sisul
iste kog
ukonn
aproje
ktide
ja asjak
ohaste t
oetust
egevuste
Meediavälj
aannete sisu on professio
naalne ja usaldusväärne
Meedia ro
llist j
a vastu
tusest
on pike
malt kirj
utatu
d peatük
is „Ekspress Gr
upi vast
utus
Järel
kasvu tag
avad stipe
ndiumi
d, pro
grammid, k
oolit
amine
Juht
iva meed
iakontser
nina o
n Eksp
ress Grup
p võt
nud vald
konnas e
estkõn
eleja r
olli ja
panustab
seeläbi se
ktor
i
arengu
sse ja j
ätkusuu
tlikku
se kasvu.
G
rupi me
ediavälj
aanded
teev
ad aktiiv
set koost
ööd har
idusasut
usteg
a kõigi
s kolmes r
iig
is: Eestis T
artu
Ülikooli j
a Tallin
na Ülikoo
liga,
Leed
us Vilniuse Ül
ikoolig
a, Lät
is Läti Ülik
ooli, St
ockholmi Kõrg
ema
Majandu
skooli,
R
iia
Stradin
i
Ülik
ooli
ja
Vid
zeme
Ülik
ooliga,
et parandad
a eelkõig
e noorte t
eadlik
kust
ajakirj
anduseg
a seotu
d karjää
rivalik
utest
ja võimalu
stest.
1
2
n
oort
ajakirj
anikku
lõpe
tasid
2021.
aasta
l
Vidzeme
Ülik
ooli,
Baltimaad
e
Meedia
O
ivakesk
use
ja
Inte
rnewsi k
ursuse #St
orygram.
Kursuse r
aames said
noore
d ajak
irjaniku
d kolmes
Balti riig
is
(Lee
du),
Delf
i
(Läti)
,
Kurze
mnieks
(Lät
i)
ja
ERR
(Eest
i)
–
kogenud
ajakirj
anike kõrv
al õppides oman
dada
praktil
ised ajak
irjand
use ja mu
ltimeed
ia oskused
.
E
kspress G
rupp j
ätkab
ajakirj
anike en
esearen
gu toe
tamist
Hans H. L
uige st
ipendiu
mi toe
tusel.
2021. aa
stal
anti stip
endium
i välja k
olmel k
orral kok
ku 46 töö
tajale.
L
ätis toet
as Delf
i noori ajakir
janikk
e ja tule
vasi meed
iatarbijaid
stipen
diumiga.
2021.
aastal sai kak
s
ajakirj
andust
udeng
it 5
r
use st
ipendiu
mi. Del
fi Pl
us digit
ellimuse k
äim
asolev
a kool
iaasta l
õpuni
said lisak
s kõik Lät
i Ülikool
i Si
htasut
use stipe
ndiumi sa
ajad.
L
eedu
Delfi mak
sis ajak
irjani
kele t
oetust
, et
näidata üh
iskonnale
ajakirj
aniku
töö vää
rtust
atust olu
lisust
G
rupi et
tevõte
te juhid, mee
diaväljaann
ete p
eatoimet
ajad,
ajakirj
anikud
, IT ja teiste äriük
suste t
öötajad
annavad
loengu
id ja käivad
noortele rääk
imas aj
akirjanik
u el
ukutse
st ja ajakirj
anduss
ektorist
laiemalt
.
Ülikoolid
es ant
akse loe
ngui
d meed
ia
ja kommu
nikat
siooni t
eemade
l, toime
tuste
s võe
takse v
astu
ekskur
sioone, osal
etak
se tud
engiü
rituste
l ja messid
el. Pal
jude
st kont
serni ette
võtet
es töövarj
udeks ja
praktik
antide
ks käinu
d noort
est saav
ad hilje
m Ekspre
ss G
rupi t
öötajad
. Pike
malt on uu
te tööt
aja
kasvatam
isest rääg
it
ud peat
ükis
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Aktiivne osalemine eria
lavõrgustikes
Kontsern
i ette
võtt
ed ja nen
de töötaj
ad kuj
undavad
meediase
ktori t
ulevik
utren
de ja räägiv
ad aktiiv
selt k
aasa sekt
ori
arengu
s, osaled
es järg
miste koh
alike j
a rahvusv
ahelist
e organ
isatsio
onide t
öös:
E
esti Mee
diaett
evõte
te Liit (ja selle
organisat
siooni kau
du
ka News Med
ia Europe liikme
sus)
Meedia AS
ja Õh
tuleht Kir
jastus AS
)
I
ntern
et Med
ia Associati
on (Le
edu De
lfi)
L
äti Aj
akirjanik
e Liit
(Latv
ijas Žu
rnal asoc
iācij
a) (L
äti Del
fi)
T
he In
ternat
ional New
s Media Associat
ion
E
esti Pre
ssifotog
raafid
e Liit
E
esti Pe
rsonalij
uhtimise
Ühing
PARE (
Ekspre
ss Meedia,
Express Po
st)
E
esti Äriing
lite As
sotsi
atsioon
Väljaannete
sisuline töö ühisko
ndlikult olulistel teemade
l
Ekspress
Grupi me
ediav
äljaan
ded
mängivad
Eestis,
Lätis j
a Le
edus olu
list ro
lli üh
iskondlik
e v
alupun
ktide
ja tee
made
202
0
. aast
al töötas Ek
spre
ss Mee
dia välj
a ühiskond
likult
olul
ised fook
usteem
ad, mis seo
ti mee
diamaja su
urem
ate
brändid
ega j
a mis on suure
mate
turund
uskampaan
iate aluse
ks v
ähemalt k
olme aasta j
ook
sul, sh aru
andeaast
al.
Ekspress
Meedia v
äljaanne
te fook
ustee
mad on j
ärgmised:
D
elfi
liiklussu
rmade arv
u väh
endamine
E
esti Eksp
ress
–
k
oduväg
ivalla väh
endamine
E
esti Naine
–
vaimn
e terv
is
E
esti Päe
valeht
–
keskkond ja jätkusuutlikkus
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ekspress Grupi
m
eediavälj
aanded peav
ad olu
liseks t
õstatada ühi
skonnas
olul
isi
teemasid,
kajastada neid põhjalikult,
et positiivsed muutuse
d saaksid alguse.
2021.
aastal v
äärivad esi
le tõs
tmist jär
gmised tee
mad ja al
gatused
.
korda arv
amusvõ
istluse „
”. Kokku
loomaökoloog Kun
ter Tätt
e, kes küsis oma artikli
pealkir
jas „Aga mik
s ei või vae
susest p
õgene
da?”.
Tätt
e esitas oma arv
amusart
iklis ju
lge tee
si, et
kliimamu
utust
e põhisüü
dlast
el ehk
rikaste
l
tööstusr
iikide
l oleks
aus hak
at
a kliimap
agulas
i vastu
võtma,
sest ju
st nemad
on kliim
apagul
aste hädad
es
romaan
id
e konkursi
, kuhu ootab põnevaid lugusid
usutav
ate te
gelaste
ga, kes aitavad läh
edale t
uua
olulisi sü
ndmusi,
nähtu
si, is
ikuid aj
aloos. Võit
jad
kuulu
tatakse
välja 23.
aprillil
2022.
Juu
lis alustas
sot
siaalka
mpaani
a ja üle
skutseg
a
võitluse
s kiire
lt kasv
ava ko
lmand
a koroon
alaine
ga ja
aidata ka
asa v
aktsinee
ritute
osaka
alu kasv
ule Ee
stis.
Sotsiaal
kampa
ania ee
smärk ol
i julgu
stada j
ust neid
inimesi k
iirelt t
egut
sema, kes k
õhklev
ad või on
vaktsin
eerimi
st mingil m
uul
kui t
ervislik
ul põhj
usel
Ajak
irja
Oma Maitse
ja Elamusstuu
dio korrald
atav
Black F
ood Fe
stiva
l
pidi t
oimu
ma 6. nov
embril,
kuid
lükku
s pandee
mia tõtt
u edasi. Selle
gipoole
st ei
jäänud
head mait
sed Tall
innas
se toomat
a. Rist
ikhein
a
kohvik
u ja Ch
aga kaasabi
l viis
id ko
rraldajad
Mustam
äe
haiglas
se koroon
ahai
geid rav
ivatel
e
meditsiin
itööt
ajate
le head
ja paremat.
käivit
as sotsia
alk
ampaania “
Sinu elu.
Sinu reeglid
. Sin
u piir
.
” se
ksuaal
se ahist
amise v
astu,
mille raa
mes kut
sus luge
jaid üle
s jagama om
a lugus
id
olukord
adest,
kus täh
elepan
ust sai ah
istamin
e.
Kogemusi
jagade
s ja oma
lugusid
rääkides s
aab
ühiskond
aimu, k
us on piir ahistamise
ja tähe
lepanu
osutami
se vahel
. Kampaani
a k
utsub ü
les eelkõig
e
seadma en
da jaoks k
onkree
tseid piire
, kust
ei lasta
kellel
gi teise
l üle ast
uda.
Sep
tembr
i alguses t
oimunud
Anne & Stiili
suunatu
d inspirat
sioonik
onver
ent
sil „
reeglid. Sina loed.
” astu
sid ül
es peaminist
er K
aja
Kallas,
Test
lio asutaj
a Kristel Kruust
ük,
Funderb
eami
asutaja K
aidi Ruusa
lepp
ja palju
d teised
, kes jagasid
oma karjäär
ialase
id pöörd
epu
nkte
ning insp
ireerisid
naisi el
ama parem
ini ja t
eadli
kumalt.
Te
ist kord
a korraldas
Eesti Päevaleht
kohane
mine
“,
kus sel k
orral k
eskend
uti teem
adele
ning inim
estele
, kes v
iimase 12 kuu
jooksul
on enim
viiruse t
õttu k
annatan
ud, ol
nud ramb
ivalguse
s või
Kolman
dat kord
a korrald
as
Maaleht
Metsa
ja Puidut
ööstuse L
iidug
a
,
kus räägit
i metsat
ööstuse p
anuse
st rohep
öörde j
a
kliimaneu
traalsu
se saav
utam
isel.
Konvere
nts koon
dab
aasta oluli
semad p
unktid
ühele lav
ale teadlast
e ja
ettevõtete
kaudu,
kellel o
n val
dkonna
s tähti
s rol
l.
Ok
toobri alg
uses toim
us Kul
tuurikat
las
Ekspressi
aj
akirjan
ike kokk
u pand
ud esimene
krimifest
ival
, mis tõi k
okku põnevu
se ja krim
ilugud
e
austajad
ning sp
etsiali
stid pol
itseist,
ajakirj
anduse
st
ja krimik
irjand
use vallast
. Festivali
laval e
sitles
id
kõnele
jad sen
iavalda
mata de
taile n
äiteks
sarimõ
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juri Ust
imenko t
abamisek
s käivitat
ud
politse
ioperat
sioon
ist, aga k
a narkokau
bandu
sega
võitle
vate p
olitseinik
e tööst
.
Maaleht
valis koostö
ös Põllumaj
andus
-
Kauband
uskojag
a 21.
korda
. Sel
korral j
õudis tiit
el esi
mest kor
da lih
aveiseka
2021. a
asta põl
lumehe
ks kuul
utat
i Topi t
alu pere
mees
Andres V
aan, ke
s on aastatega ar
etanud
Topi Mõisa
OÜs üh
e uhkema limusiini t
õuk
arja ja tõu
snud üh
eks
suuremak
s tõumate
rjali müü
jaks Eest
is. To
pi karjas
on 400 limu
siini t
õugu ma
helihav
eist,
kes
hooldav
ad Mats
alu loodus
kaitse
ala Kas
ari jõe
2020.
aastal k
äivitas
esimese
tööle k
liimarepo
rteri,
et sisu k
audu suu
rendad
a
inimeste
teadlik
kust k
liimapr
oble
emideg
a seonduv
ast
ja tee
mat avad
a. 2021. aast
a sep
tembr
is läbis rubr
iik
uuend
uskuuri
ja muutus laiap
õhjali
semak
s
Rohepor
taalik
s
, e
t vald
konda puud
utav e
lanikel
e
ve
el kerg
emini kät
tesaadav
aks teh
a.
investeeringute ja arenguagentuuri (LIAA) ning
majandu
sminist
eerium
i korr
aldat
ava, L
äti vanim
a ja
maineka
ima maj
andusko
nku
rsi „Eksp
ordi
ja
innovat
siooni
auhind 2
021“
Delfi
oli peamine
meediap
artner mit
mel ürit
usel,
sh
arvamusfestivalil
Lampa
, kus Delf
i viis läbi k
aks
arutelu
ja te
gi festival
ist otseü
lekand
eid.
Nov
embris kor
raldas
Läti Delfi
fookuse
s olid Delf
i ajakirj
anikud
ja nen
de roll
ühiskonn
as toimu
va k
ajast
amisel. Ka
mpaan
ias
rõhutat
i, kui o
luline rol
l on Delf
i lugej
al ajakir
janike
Sotsiaalka
mpaania mõj
u suur
eneb
heate
gevusl
iku anne
tuskamp
aaniaga „
tugev
ad
“ anne
tusi pe
redele
, kes peav
ad igap
äevaselt
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
hooldama
oma haig
eid l
ähe
dasi. Sel
aastal ol
i
fookuses koduteenuste
tähtsus nendele pere
d
ele.
2021. a
asta det
sembriks
oli an
netaj
atel ko
gunen
ud
107
000 eurot
ja kamp
aania
jätku
s
Annet
uskampaan
ia võitis 2
021. aast
a Adword
sil
parima PR
-
kampa
ania t
iitli e
ttev
õtte so
tsiaalse
vastut
use ja j
ätkusu
utlikk
use kat
egoorias.
Lisaks
selgus Delfi uuringust, et
so
tsiaalk
ampaan
ia näht
avus
on
aastaga võ
rreld
es oluli
selt p
aranenud
, mis
viitab e
dukale
kommuniak
tsio
onile;
v
õrreld
es varasema a
astag
a mainitak
se
Delfit
heate
gevu
sliku annetu
skampaani
a
„Tuge
vused
ja t
ugevad“ t
oetajana
olulise
lt
an
netu
skampaan
ia toetab
De
lfi bränd
i
main
et ü
hiskondl
ikult olu
li
ste te
emade
Del
fi jätk
as 2019. aast
al käivitu
nud
(„Než
VAIRUO
K!“),
mill
e
e
esmärk
on
juhtida
tähele
panu mob
iiltelef
onide k
asutamisel
e
“Idee Leedule”
algatust
korral
danud
meesk
ond j
ätkas
2021. aa
stal tööd
Leedu
äri
-
, avalike
-
, po
liitiliste
ja
meediap
artnerit
e ühe
ndamisel alg
atuse
„
“ (
Tvari L
ithuania)
nime all.
Selle raam
es tutv
ustati av
alik
kusele j
ätku
suutlik
u
ettevõtlus
e ja jätkusuutl
väljak
utseid
ja raken
dusmee
tmeid e
ri
suhtlu
svahend
ite ja p
latvormide
jaoks.
Projekt
i
käigus mõõd
etakse
ja uuritak
se, ku
idas Leed
u
inimesed
tajuv
ad jät
kusuut
likkust
, millise
id bränd
e
nad pe
avad jät
kusuu
tlikuk
s. Koos De
lfi luge
jate
ga
kogut
akse kok
ku jätk
usuutlikum
ad ideed
ja järgid
es
Rootsi uu
ringuf
irma SB Insig
ht rahv
usvahe
lisi tavasid,
püüt
akse Sust
ainable Bran
d Inde
x uuring
ut laiend
ada
üleriig
iliselt
. Proj
ekti e
lluviija on L
eedu
Delfi
uudist
eportaal
koost
öös ül
eriiklik
u ja koh
aliku
meediag
a, hõlmat
es ka sot
siaalmee
diakan
aleid.
Kõik
kajast
used märg
istatakse
vast
ava tähise
ga, mis lu
bab
kogu sisu
tasuta e
dasi jag
ada teist
esse kanal
itesse
.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Veebipo
rtaalide
inits
iatii
v
enesetappu
de enne
tustö
ö tõh
ustami
Leedu
suurimad u
udiste
port
aalid al
lkirjast
asid me
moran
dumi,
et muu
ta tug
evamaks e
neset
appe p
uudut
avat
ennet
ustööd.
Leed
u elanike vaimse
tervise
näitajad
on kor
oonapand
eemi
a tulemu
sena olu
liselt h
alvene
nud. D
elfi,
lrytas.
lt, 15min
.lt,
tv3.lt, Mad
einviln
ius.lt,
ve.lt
ja kaunas.
kasvykst
a.lt t
oimetu
sed ning
Leedu
uudist
evahet
usplatv
orm Etap
lius.
lt sõlmisid k
oostö
öleping
u, et
panna p
aika ühtse
d reeg
lid, kuid
as meediav
äljaand
ed
kajast
avad ene
setapu
katsei
d ja e
nesetap
pude
sooritamist.
Uud
isteport
aali De
lfi pe
Cemnolon
skise
sõnul on en
esetap
ud ja ene
setapu
katsed
kahjuks en
diselt
päevakorral j
a tegu on
tundliku
teemaga.
"Pikaajal
ise tr
endina on
nende arv
ukus kü
ll vähenemas,
kuid muret t
eeb pand
eemiape
riood, mil
elanikk
onna vaimne
tervis o
n halven
enud.
Ootama
ta, millal
vastut
avad riigi
asutu
sed mid
agi välj
a pakuv
ad, v
õtame inits
iatiiv
i enda k
ätte.
Hindame v
astutu
stund
likult se
da, e
t avaliku
lt kät
tesaadav inf
o võib inime
si mõjut
ada, mi
stõttu
on oluline
pakku
da
hästi esit
atud in
fot ja vast
utust
undlik
ult valit
ud sõnast
ust,
mis ei võimaldaks su
itsiid
e ja suit
siidikatse
id
romanti
seerida,
” rääk
is ta.
Sotsiaalkampaania turvalisemaks liiklemiseks
Nelj
andat aast
at viis Del
fi 2021. aasta suv
el Eestis l
äbi eduka sot
siaalkamp
aania „
“,
mis kutsu
roolis oll
es mitte
kasuta
ma nu
tiseadme
id ja j
uhib liik
lejate
tähele
panu nu
tijoob
e ohtlik
kusele
. Tran
spordiame
ti iga
-
aastane uu
ring
ütleb
, et
kui telef
oni käes ho
idmine j
a kasut
amine r
ooli taga on
Eest
i autoj
uhtide
seas pisut
vähene
nud,
siis kasvanu
d
on a
utoj
uhtid
e arv,
kes auto
t juhtides r
ooli tag
a tele
foniga p
ilte
-
vide
oid tein
ud. D
elfi on
võtnu
d eesmärgik
s kirjut
ada teema av
amiseks ja se
lle tõsid
use mõistmise
ks inim
este lu
gusid,
nii õnnet
ustest ku
i ka
õnnelik
est pääse
miste
st ja saadud õp
petu
ndidest,
jagada statistikat
, vid
eo
ja pildimat
erjali.
Kleeb
ised “Ro
olis ei
loe” oli võ
imalik igal sõid
ukiju
hil oma aut
o tagakl
aasile pai
gutad
a ja kutsud
a seeläbi ka kaasliik
lejaid n
utite
lefoni
tarbimat
a liikle
ma. Sot
siaalm
eedias saab
oma kogem
usi ja üle
skutse
ga liitumist
välj
endada t
eemaviit
es #rooli
seiloe.
Leedu
Delfi sotsiaalk
ampaan
ia “
Ärge kissitage silmi
”
(„N
ežVAI
RUO
K!“)
ku
tsub
juba
aastaid
üles
rool
is
olle
s
mit
te
telef
oni kasut
ama. Tän
avu hõlmas kamp
aania muu
hulgas t
elesaade
t „Parim
ad
kuulsustest telefonidega autojuhid“,
Leedu
Delfi lug
ejate koge
muslugusid
autoõnne
tuste
st, mis t
ulene
sid roolis te
lefoni kasut
amisest
, 30
-
õppef
ilmi koolide
le, mis k
äsitle
s roolis tek
stisõnum
ite saat
mise oh
tlikku
st, näd
alast välj
akut
set ju
htida au
ajal mitt
e tel
efoni k
asutada.
Delfi uurin
gu koh
aselt on sot
siaalk
ampaania t
õhus,
seda on näin
ud 46% v
astanut
est.
Uuring
us osalenu
te sõnu
l on rekl
aami sõnum
selge j
a arusaad
av ja ärg
itab oma k
äitumist
muut
ma.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ühiskondl
ikult olulise
d teem
ad jõuav
ad raamat
utesse
Grupp
i kuulu
v kirjastu
s Hea Lug
u otsib raamat
ute v
äljaand
misel tee
masid,
mis ühiskon
da k
õnetak
sid. Viimase
l ajal
on tug
evamalt
esile tõu
snud kliimate
emalise
d tek
stid ja ökoloog
ia. Samut
i jõuavad
ühisk
onnas akt
uaalse
d teem
ad,
näitek
s koolikiu
s, last
eraamat
ut
esse.
Eesti Last
ekirj
anduse Ke
sku
s reast
as pea 800
aast
al 2020 il
munud
teost,
mille se
ast leit
i t
unnust
use vääril
ised ole
vat
16 lastera
amatut
ja seitse
noorte
teost.
Lasteraam
atute k
ateg
oorias pälvis t
unnust
use H
ea Loo välj
a antud
Leedu
aut
ori Marius Marcinkevič
iuse „Võlujärv“ (ill Lina
Dūd
aitė,
tõlk
inud Tiiu
Sandrak)
, mis
toob esile
ü
hise keele leidmise
ja ükst
eise toe
tamise olu
lis
use vaat
epunk
tide e
rinevuse
korral.
Ameerikl
ase R
ob Harrel
li jutu
stus „Vid
usilm
“
kajast
ab aga haig
usi (nii v
aim
seid kui k
a füüsilisi)
ja ne
ndega toim
etule
kut.
„Sell
iste r
aamatut
ega võib
õnnest
uda,
aga või
b ka mi
tte õnnest
uda.
Olul
ine on,
et eesti k
eele õpet
ajad
märka
ksid neid
raamat
uid. T
egelikult
piis
ab ra
ama
tu elusp
idamis
eks kahe
st
-
ko
lmest k
oolist
, kus õp
etajad
on seda
märganu
d ja lu
gemisek
s soovi
tavad.
“
Tiin
a Kaalep,
Hea Lu
gu teg
evjuht
Kokku an
dis Hea Lu
gu 2021.
aastal välj
a 74 uut
tiitlit
ja 34 kord
ustrük
ki.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ettevõtet
e tegevuse m
õju keskkonn
ale, sel
le tead
vustamin
e, mõõt
mine ja e
esmär
gipäran
e vähe
ndamine on
vastut
ustund
liku et
tevõtl
use osa. Kon
tserni e
ttevõt
ted peavad järj
est enam arv
estama nii seadu
sandl
ike,
ühiskond
like ku
i ka ett
evõte
tes kok
ku lep
itud kesk
konnamõj
u
vähe
ndami
st puud
utavat
e ootu
stega.
Meediak
ontsern
ina on E
kspress G
rupi kõig
e suure
m keskkonn
amõju se
otud p
abervälj
aannet
ega,
nende mat
erjali
tootmise
, trük
kimise j
a transpor
diga.
„Kesk
konnah
oiu
teema on üha o
luli
sem. K
indlast
i jääb
alati alles t
eatud
hul
k skept
ikuid
, kui
d järjes
t
rohk
em inim
esi mõt
leb sell
e peale.
Paljud
es or
ganisat
sioon
ides n
äib kesk
konnaho
id
keerulisel
t teo
statava
ülesand
ena,
aga kui
seda t
eadlik
ult ei ar
enda, si
is olukor
d ka ei
muutu. S
uurtes
asjades
peame ühi
selt
tegut
sema,
et iga ük
sikisi
ku panus ann
aks t
unda.
Kind
lasti
muutub
asi paremak
s gen
eratsi
ooni
vahetuseg
a,
aga praeg
u tul
eb in
imesi n
ügida,
et hakk
ame tegema ja
teemegi
, aga t
eeme k
oos.
“
Kaspar
Hanni,
Ekspr
ess Gr
upi ar
endusju
ht
Kontse
rni ettevõ
tetest esi
mesena võttis om
a
ke
skkonn
amõju
vähend
amise tead
likult
ees
märgiks Ek
spre
ss Meedia,
hinnate
s 2021.
aastal k
ogu o
ma väärtu
sahel
a kliim
amõju
ning
seades ee
smärke
jalaj
älje
vähend
amiseks.
Teiste
s
kontse
rni ett
evõte
tes seisab
keskkonn
aaspekt
ide kaard
ista
mine nin
g kesk
konnap
laani
Ekspre
ss Meed
ia plaan kl
iimam
õju vähe
ndamisek
s
2021. aast
al hind
as Ekspres
s Me
edia esimest
korda oma t
egev
usest tul
enevat
kliimamõj
u, ku
i hinnati ära kog
u
väärtusah
elaü
lene k
asvuhoon
egaasid
e jalaj
älg 202
0. aast
a kohta.
Põhj
alik analüü
s and
is ülevaat
e, millin
e on
ettevõtte
tegevus
te kli
imamõ
ju ehk mi
s o
n suur
emad kasvhoon
egaa
side jalaj
älje
allikad j
a kuidas se
da mõju
Ekspress
Meedi
a 2020.
aasta k
asvuh
oonegaa
side e
missio
oni maht
oli 330
4 tonn
i CO2
1
ette
võte om
a kliimamõju
analüü
sinud e
i ole.
2020. aast
a analüü
si
kohase
lt
tuleb Eksp
ress Mee
dia peamine k
liimamõj
u skoop 3 e
missioonidest
(kok
ku 89,
1%
kogumõj
ust)
, sh ee
lkõige
pabervälj
aannet
e jaoks p
aberi to
otmise
st ja tr
anspord
ist trü
kiko
tta (57
,0% kog
umõjust
),
väljaan
nete t
rükkim
isest (8,
1%) n
ing valmis t
rükist
e transp
ordist (
13,9%)
. Olu
line skoop
3 emissioon
ide allik
as on k
a
ettevõtte
töötaja
te tööle
-
ja kojusõit
ude mõj
u (
8,0% kogumõjust
).
Detailn
e Ekspre
ss Meedia 2
020.
aasta kliim
amõju
analüü
s on leit
av ASi Eksp
ress Meed
ia kodul
ehelt
.
1
Eksp
ress Meedia
kliim
amõj
u on arvu
tatu
d järg
ides
rahvusv
ahel
iselt tun
nustatud j
a enimkasutat
ud kasv
uhoonegaasid
e raporteer
imise standar
dit
„GHG Protoco
l Corpora
te Acconti
ng and Reporti
ng Standa
rd“. Standar
d hõlmab sei
tsme kasvuhoon
egaas
i heitkogus
te hinda
metaa
n (CH4), di
lämma
stiko
ksi
id (N2O
), fluoros
üsi
vesin
iku ü
hendi
d (HFC), perf
luoros
üsi
niku ü
hendid (PFC
), vää
velhe
ksafluo
riid
(S
F6) ja
lämmast
iktrifluor
iid (NF3). T
ulemuse
d on väljendatu
d CO2
-
ekvivalentid
es, mis on universaaln
e kasvuhoonegaas
ide mõõtühik ni
ng peegeldab n
ende
erin
evat potentsia
ali globaals
e soojenemis
e tekitami
sel.
Arvutust
es k
asut
atud glob
aalse so
ojenemise po
tentsi
aali v
äärtused põ
hinevad ÜRO
valitsu
stevahe
lise kliima
muutus
te paneeli (IPCC) raport
itel ning arve
stavad kasv
uhoonegaaside
mõju
atm
osfääris
100
-
aastasel
perioo
dil.
Emissioo
nifaktorite t
uvastamisel kas
utati erialas
eid ja t
unnustatud and
mebaase (nt.
Ecoinv
ent), rahvusvahelist
e uuring
ute rap
teaduskirjandust, r
ii
klikke k
asvuhoonegaaside inv
e
ntuur
aru
andeid, tarn
ijate andmeid
ja m
uid a
sjako
haseid
allik
aid. Tööt
ajate
hindami
seks kor
raldati
ettevõtte tööta
jate se
as anonü
ümne vee
biküsitlu
s, millele vast
as 27% tööta
jates
t ning mille
tulemus
i laie
ndati kogu
ettevõttele.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ettev
õtte s
õiduki
te kütu
s
ettev
õtt
e
oste
tud el
ektri
siss
eost
etud
tooted ja
teenused
(sh paber
,
väl
jaannete tr
ükkimine ja
transp
ort, ta
rbit
ud
vesi
, veebi
maj
utuse ja
-
hald
usega s
eotud elek
ter),
ärireisid
1
, tööta
jate lii
kumin
e, kontor
i ja
trükis
te jäätmed
, kütust
e ja
Tabel:
Ekspress M
eedia 2
0
20. aast
a
kl
iimamõj
u ülevaa
de sko
opide ka
upa.
Peamised rohe
pööret toetavad tegev
ussuunad meediasektoris
Ekspress
Meedia on
define
erinud
peamised
rohepöör
de vald
konnad
, kus oma p
anuseg
a positiivset
mõju saavu
tada
1)
Roheline sisu.
Meediavälj
aannet
e teg
elik võim lu
ua ühiskonna
s reaalset
keskk
onnaal
ast muut
ust pe
itub sisus.
2021. aast
al kasvas l
ugej
ate huvi ro
hetee
malise sisu vast
u märkim
isvä
ärselt.
Nüüd on ül
esanne saada sed
a protse
ssi
süste
em
semaks n
ing kuj
undada välj
a prakt
ika, kui palju rohe
teemad
est kir
jutad
a, mis kõik selle tee
ma alla kuul
ub
ning k
uidas koon
dada kõik
rohe
teemad
kokku
, et Eksp
ress Meedia ole
ks rohet
eemade
l eestk
õnelej
a.
2)
Digitran
sformat
sioon.
Digiteerumine on oluline k
ahel suunal:
esitek
s, kuid
as vähen
dada pab
ertood
eteg
a
seonduv
at kesk
konnamõj
u, n
ing te
iseks, k
uidas ar
endada k
asvava m
ahu ju
ures dig
itooteid
väiksem
a
keskk
onnamõju
ga (arv
estade
s n
-
ö dig
iprügi).
3)
Rohe
line kont
or.
Kontori kesk
konnamõj
u pide
va jälgimise j
a
v
ähendamise
ga kaasne
b kulu
de kokku
hoid,
loodusre
ssurss
ide sää
stev k
asutamine,
jäätm
etekk
e vähe
nemine ning
töökesk
konna t
ervislikum
aks muut
umine.
Samas on se
e ka kõig
e suure
m võim
alus mõj
utada r
ohelis
elt
mõtlema e
ttev
õtte t
öötajaid,
saada n
ing hoid
a enda
j
uures k
õige p
aremad tal
endid n
ing viia r
ohetead
likku
s ka töötajat
e kodu
desse j
a pered
eni.
Rohep
ortaa
lid too
vad keskko
nnat
eemad lugeja
teni
Keskkon
natee
madele k
eskend
unud p
ortaalid o
n loodud
nii Eest
i Päeval
ehe (
roheport
aal.
delfi.
ee),
Geeniu
s Meedia
(rohe.g
eenius.ee) ning Leedu Delfi (
delfi.l
t/gryn
as/
) juu
rde. Koos se
llega on t
ekkin
ud vajad
us äratad
a ajakirj
anikes
huvi roh
eteem
adel kirj
utamis
e vast
u, et
avada lug
ejat
ele just ne
id aspek
te, kus p
eitub et
tevõ
tete ja ü
hiskonna
tegelik
keskkonnamõj
u. Rohepööre on
selg
elt väl
ja murdmas
kesk
konnak
aitsest m
ajand
use ja rah
anduse k
üsimuse
ks.
Igat v
aldkon
da tule
ks vaadat
a keskk
onna
-
ja kliimaa
spekt
i kaudu
, sest t
änased k
liima j
a elurikk
usega se
otud t
eemad
puudu
tavad k
õiki eluv
aldkon
di. Kv
aliteet
ne sisu laie
ndab roh
eportaal
ide lug
ejaskon
da k
õikidele
meediamaj
ade
1
A
rvestades, et
2
020. aastal vähen
es koroonap
andeemiaga seotu
d piir
angutest tulene
valt
ärirei
side a
rv võrrel
des varasemate
aastat
ega
märkim
isväärs
elt, si
is hinnati
analüüsi k
äigus k
a 2019.
aasta äri
reiside k
liimam
õju.
2
020. aas
ta ärireisi
de kliimamõju oli 10,
2 tonni CO2
nin
g 2019. a
ast
al 104,
2 tonn
i CO2
-
ek
viva
lenti, st
2019. aasta
ärireisid oleks
id moodustan
ud ligikau
du 3% kogu ettev
õtte klii
mamõjust.
Ambitsioonikas eesmä
r
k:
Ekspress Me
edia eesm
ärk on vähend
ada oma
kasvuh
oonegaa
side j
alajälge 2026. aastak
s 50% ja 2
031. aastak
s 80% võrre
ldes 2020. aasta
mõjuga.
Lisa
ks on et
tevõte
seadn
ud kval
itat
iivs
ed eesm
ärgid
keskkonnateemalis
e meediasisu
,
digit
ransfo
rmatsi
ooni ni
ng roheli
se kont
ori t
egevuss
uunda
des.
Täpse teg
evus
plaa
ni
koostamine
on Ekspr
ess Meedi
a järgmine
samm.
Rohemissioon:
Eks
press
Meedia
soo
vib suur
endada
rohetea
dl
ikkust
Eesti
ühiskon
nas,
pakkude
s teemakohast
sisu luge
jaid huvi
taval viisil j
a olles ise roh
eteemadel eesku
juks.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Meediamaj
ade k
ohustus on
võtta vast
utus ja inf
ormeerid
a ühiskon
da olulist
est rohe
teemadest
, uurid
a ja rääkida
sellest
, kus on
rohekü
simustes
teg
elik mõj
u, muutu
se koht ja vast
utus.
Eesti Päe
valeht
käivit
as esimese
Eesti me
ediavälj
aande
na kesk
konnat
eemade
le pühe
ndatu
d rubriig
i. Alg
selt
kliimar
ubriigi n
ime kan
dnud
alamleh
t muud
eti 20
21. aast
al rohe
portaal
iks, m
is annab
täp
semalt ed
asi, mil
lega
on teg
u. Portaal
on omakord
a jaotatud
alam
rubriikid
eks:
energ
ia ja transp
ort,
ringmaj
andus, lood
us, kliimak
riis.
Nüüdse
ks on mit
mel rubr
iigil püsit
oetaj
ad.
„Sel a
astal
uuen
dasim
e oma kliim
arubriik
i, m
illes
t tegim
e er
aldi r
oheportaa
li. Näem
e, et va
ldkonn
a
vastu on
huvi n
ii lug
ejatel ku
i ka ettev
õ
tetel t
oetajaten
a. Tema
atik
a kasv ja ro
heteemade t
oomin
e ühe
katu
se alla ha
akub
väga meie k
ui meed
iamaja v
astutu
sega ü
hisk
onna ees.
“
Argo V
irke
bau
, Eksp
res
s Me
edia
juha
tuse
esimees
Rohetiig
er aitab tööt
ajate mõttemaa
ilma
muuta
Ekspress M
eedia os
aleb R
ohetiig
ri Akadee
mia progr
ammi 202
1. aasta le
nnus. M
itmeku
ise ja reg
ulaarset
e
kohtu
mistega p
rogrammi ee
smärk
on õppid
a parem
ini hin
dama ja tar
galt v
ähenda
ma oma organ
isat
siooni
keskk
onnamõju
. Laiemal
t on
Rohe
tiigri alg
atuse m
issioon
vald
kondad
e ülese
koostö
öplat
vormi ab
il luu
a tasak
aalus
majandu
smudel E
estile j
a maailm
ale.
„Oleme
väga ho
ogsalt R
oheti
igri
projek
tis sees, sest
püü
ame vähend
ada o
ma keskk
onna j
alajäl
ge.
Juhtk
onna t
asandil
oleme o
tsustanu
d,
et kõi
k peavad sel
less
e panusta
ma. Tee
ma on maai
lma
s nii
aktua
alne, me
peame kurs
is olem
a, mis toim
ub. Võ
tsime s
elleks t
ööle
eral
di inim
ese ja
kui m
e
rohet
eemadest
väljap
oole k
ir
jutame,
siis peame k
a sise
miselt
tegut
sema.
Oleme va
remgi
üht
aga nüüd
võtam
e kogu
valdko
nna tük
kid
eks laht
i ja panust
ame nii
ajalisel
t ku
i ka rahali
selt.
Käimas o
n
etteval
mist
av faas,
kuid
as majasi
seselt
töö
tajate ho
iak
uid mu
uta.“
Tiina
Paju, Eks
pres
s Me
edia
pers
ona
lijuh
t
Milli
ne on ajak
irjani
ku tööpäe
va digi
taalne jalaj
älg?
Eesti Päe
valehe
ajakirj
anik Ane
tte P
arksepp
kaardistas d
igikorist
uspäev
a eest
vedaj
a Karl Gust
av Adamsoog
a
umbkau
dse Eest
i Päevale
he ajak
irjanik
u hariliku
päeva d
igit
aalse jalaj
älje.
Selle
ks pidas An
ette
ühe päeva j
ooksul
päevik
ut, k
uhu märk
is kõik te
gevu
sed, mid
a nutise
admete
s tegi.
Alustad
es Twit
teri lu
gemisest
ning lõp
etade
s
töömeilid
e saat
mise,
peamini
stri int
ervj
ueerimise j
a TikT
oki vid
eote v
aatamiseg
a.
Selgu
s, et kesk
konnat
eemade
le kesk
endun
ud ajak
irjanik
u päevan
e digit
aalne j
alajäl
g on pop
ulaarte
aduslike
le
artiklit
ele j
a erinevat
e uuringut
e mõõdiku
tele tug
inede
s ligikaudu 5 kilog
rammi CO2
1
. See on võrreldav
26
-
kilomee
trise
Tallinn
ast Kei
lasse autos
õidu e
missioon
iga. Ku
i üldistad
a ühe t
üüpilise t
ööpäev
a kogemu
s teiste
legi
päevad
ele, sõ
idaks ajak
irjani
k nädala j
ooksul j
ustku
i
182 kilomeet
rit Tal
linnast
Tartu
sse. Aast
a kohta t
oodaks üks
ajakirj
anik umb
es 1,8 to
nni CO2
-
ekv
ivalent
i heidet, mis on
võrreldav ü
he inimese le
nnureisi k
liimamõj
uga Tal
linnast
1
Arvutu
se meto
odik
a ei tugine am
etlikule k
asvuhoonegaasid
e jalajälje h
ind
amise stand
ardile,
mida kasutat
i Eks
p
ress Meedia ettev
õtte aastase
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Paber
väljaann
ete keskko
nnamõj
u
Grupi meediaettevõtete paberv
äljaannete t
rükk
imine on ko
ntse
rni suuri
m keskk
onnam
õju fak
tor. S
elleks,
et t
agada
keskk
onnasääst
lik pab
ervälj
aanne
te trü
kkimine
, läht
uvad kont
serni kuu
luvad m
eediaet
tevõtt
ed jär
gmisest.
1.
Tiraaži
o
ptimeerimine.
Konts
erni ettevõtted o
ptimeer
ivad vä
ljaann
ete
progno
osimisel,
et v
ältida jaemü
üki minev
ate nu
mbrite
ületrükk
i. Müümat
a pabe
rväljaan
nete osak
aal on
kontse
rni kahes suuremas meediae
ttev
õtte
s
u
mbes 50% kogu jaemüüki paisatud tiraaž
ist. Ettev
õtted
saadav
ad kogu
müümata k
oguse p
aberi
2.
Keskkonnateadlik trükiteenuse osutaj
a.
Oluliseks ar
gumend
iks on t
rükikoj
a Printa
ll, k
us kont
serni
väljaan
ded t
rükitak
se, kvalit
eetn
e tehnoloog
ia, tõh
usad prot
sessid, l
oodust sääst
ev lähe
nemine,
keskk
onnasert
ifikaad
id ja
standardid,
mis 2021. aast
al uuen
dati: I
SO 14001 kesk
konnaj
uhtimise stand
ard,
jätk
usuutlik
ult maj
andatu
d metsast pär
it pabe
ri kasuta
mist näit
avad FSC
ja PEFC
Chain
of Cust
ody
sertifik
aadid,
Nordic Ec
oLabe
l ökomärg
is tootmi
sprotse
ssi koht
a.
3.
Pabermaterjali valik.
Kont
serni trü
kitee
nuse part
ner Pr
intall kasu
tab pab
erit,
mille
tootmise
ks on
kasutat
ud pu
idujääk
e, mis eh
itusp
uiduk
s ei kõlba,
ent
võimald
ab küt
teks k
asutami
se asem
el pabe
rtoode
te
kaudu r
ohkem lisav
äärtust l
uua. P
rintall k
asutab p
eamiselt P
õhjamaade
st oste
tud pabe
rit, mill
est 95% oli
sertifit
seerit
ud või mu
ul vi
isil ke
skkonnasõb
ralik
ult to
odet
ud (
sh kogu
ajakirj
apaber on FSC
või PEFC
4.
Trükiste tootmise jäätmed.
Tr
ükitee
nuse osut
aja sõnul lähe
b paarkü
mmend p
rotsenti t
ootmises
vältim
atult lõ
i
ke
varude
ks ja seadist
useks,
muus osas otsit
akse
säästuvõim
alusi.
98% kõik
idest j
äätmet
est
Euroopa Liidu ke
stliku rahastuse taksono
omia
Euroopa Liid
u rohel
eppe e
esmärkid
e elluv
iimisek
s võttis Eu
roopa Komi
sjon 2020
. aastal
vastu k
estlik
e
majandu
stege
vuste
klassifit
seerimi
ssüste
emi (
„taksono
omiamää
rus“)
eesmärgig
a soodu
stada erase
ktor
i
invest
eering
uid kest
likesse m
ajandu
stege
vustesse
.
1
Tak
sonoomiamä
ärus seab k
indla
d nõud
ed ning teh
nilised
sõelumi
skritee
riumid
majand
usteg
evuste
le, mis aitak
sid kaa
sa Euroop
a Liidu
keskk
onnaeesmär
kide t
äitmise
le.
2
2021. a
asta apr
illis võ
eti vast
u tak
sonoomiam
ääru
se kliim
aee
smärkide d
elege
eritud
akt („kl
iimaakt
“), mis s
ätest
ab
tehnil
ised sõelu
miskrit
eeriu
mid ühe
ksa majand
ussekt
ori teg
evust
ele.
3
Nende kri
teeriumitega keskenduti
majandu
stege
vuste
le ja sekt
oritele
, millel o
n suurim
võimalu
s panust
ada Euro
opa L
iidu kliimae
esmärk
ide
saavutam
isse. L
ähtut
i majan
dusteg
evust
e kasvuhoon
egaaside
koguh
eitest
või pote
ntsiaalist t
oetad
a
kasvuho
onegaa
side väl
timist
, sidumist
või pik
aajalist s
äilit
amist.
Taksonoo
miamäär
us ei k
ohaldu k
õikidele
majand
usvaldkond
adele,
vaid kesk
endub suu
rima keskk
onnamõju
ga
2.
Keskk
onnakait
se ja ke
skkonn
a taast
amiseg
a seotud
tege
vused
5.
Veev
arustus,
kanalis
atsio
on, jäätme
-
ja saast
ekäitlu
s
7.
Ehitus-
ja k
innisvaraal
ane t
egev
us
Taksonoo
miamäär
usest
tulen
eb Euroop
a Liidu d
irekti
ivi 20
14/95
/EL (NFR
D) k
ohuslaste
le, sh AS
ile Ekspr
ess Gr
upp,
nõue aval
ikustad
a kolm ta
ksonoom
iaalast
tulemu
snäita
jat
. 2021. aast
a aruande
s on tu
lemusnäit
ajate
ks
1
Euroopa Pa
rlamen
di ja Nõukogu
m
2
Eur
oopa Liidu ke
skkonnae
esmär
gid on kliima
muutus
te leeven
damine, kli
imamuutus
tega koha
nemine
, vee ja mer
eressursside ke
stlik
kaitse,
üleminek
ringmajand
usele, saast
use väl
timine
ja tõrje, el
urikkuse ja
ökosüsteemi
de kait
se ja t
aastam
ine.
3
Klii
maakt (Komis
joni delegee
ritud määr
us
C(202
1) 2800 fi
na
l
) hõl
mab maj
andustegevusi j
ärgmistes
sekto
rites: m
etsam
ajandu
s, kesk
konnak
aitse ja
keskk
onna taast
amine,
tootmine,
energ
ia, ve
evarustus,
kanalisat
sioon,
jäät
me
ja saastek
äitlus, tran
sport, ehit
us ja k
innisvaraal
ane teg
evus, teav
e
ja kommunika
tsioon, kuts
e
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
taksonoom
iamääru
seg
a kaetu
d käibe,
kapit
alikulud
e ja t
egevusk
ulude o
sakaal kogu
käib
est ning
koguk
apitali
tege
vusku
ludest
. Järgmisel ar
uandlusp
erioo
dil tule
b aru
andlusk
ohuslast
el rapor
teeri
da tak
sonoomiam
ääruse
ga
kooskõla
s olevat
est te
gevu
stest saadud
käibe o
sakaalu n
ing
kooskõlas ole
vate t
ege
vusteg
a seotud
kapit
ali
Vastav
us Euroopa Liid
u kestl
iku rahastus
e taksonoom
iaga
Taksonoo
miaal
astest t
egev
ustest
tegeleb AS E
kspress Grup
p gru
pisiseselt
andmet
öötluse j
a
(NACE/EMT
AK 63111)
, kuid
ei pak
u teen
ust väl
istele k
lientid
ele.
Seetõt
tu puudub
ASil Eksp
ress Grup
p
taksonoom
iamääru
seg
a käsit
letud
müügit
ulu. Tu
ginede
s Euroopa Kom
isjoni
2. vee
bruari 2022 j
uhiste
le, ei av
alda A
S
Ekspress
Grupp
sisetarbim
iseg
a seotu
d summade
kohta.
Ekspress G
rupi t
aksonoom
iaal
aste te
gevu
stega seotu
d konsolide
eritud
kapitali
ning te
gevusku
lude osak
aal jääb alla
1% kogu
kapitali
ning
kogut
egevuskulu
dest.
Arvest
ades, et
aastaaruann
e koost
atakse
olulisu
se print
siipi arv
estade
s,
hindame,
et tak
sonoomiaal
ased
kulud ei
ole kontserni v
aates olulised
. See
tõttu rap
orteer
ime neid k
apitali
tege
vusku
lusid tak
sonoomiam
ääruseg
a käsit
lemata k
uluden
a.
Hetkel on
kontserni
veebihostinguga
se
otud teg
evuse
müügik
äive, k
apital ja te
gevu
skulud
loetud
taksonoom
ia sõelum
iskr
iteeri
umite
le mitt
evastav
aks.
AS Eksp
ress Grup
p on alustanu
d tege
vuskava l
oomist,
hindamak
s võimalu
si vii
a kon
tserni an
dmetööt
luse j
a
seotud te
gevuse t
aksonoomi
ale vastav
aks
täiend
ades võt
memõõdik
uid.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ASi EKSPRESS G
RUPP AKTSIAD JA AKTSIONÄR
ID
Seisuga 31.
detsemb
er 2021 ASi Ekspre
ss Grupp ak
tsiakapita
l on 18 478 105 eurot
(31.12.
2020: 18 478 105 eurot
) ja
see koosnes 30 79
6 841 akts
iast (
31.12.2020:
30 796 841 akt
siat)
nominaalv
äärtuseg
a 0,60 e
urot akt
sia kohta.
Kõik akt
siad on ü
hte li
iki ja
omandip
iirang
ud pu
uduvad
. Seltsil
puudu
vad spe
tsiifi
list kon
trollõ
igust and
vad ak
tsiad
ja selt
sil puud
ub teav
e kokkulep
ete k
ohta akt
sionäride h
ääleõigust
e piirang
ute k
ohta.
Seltsi põ
hikirjast
ei tule
ne
piirangu
id selt
si aktsi
ate v
õõrandami
sel. Ak
tsiaselt
si ja ak
tsion
äride
vahelist
es lepin
gute
s pu
uduvad
samuti akt
siate
võõrandam
ise piir
angud.
Aktsion
äride omav
ahelist
es lepin
gute
s on need se
ltsile t
eada vaid selles ul
atuses,
mis on
seotud
väärtp
aberite
pantimis
ega nin
g mis on av
alik teav
e.
Aktsionäride struktu
ur sei
suga 31.12.2021 E
esti Väärtp
aberite K
eskregistri andme
tel
Hans H
. Luik ja
tema k
ontrol
li all
olevad et
tevõtted
LHV Pank
ja LHV Varah
alduse poolt h
allatavad fondid
Juhatus
e
lii
kmed ja ne
nde lähi
kondlased
*
Ülejää
nud väikea
ktsionär
id
*ASi Ekspres
s Grupp ja tema
olulis
emate
tü
tare
ttevõ
tete ju
hat
use li
ikmed
ASi Ekspre
ss Gru
pp
juhatuse
volitu
sed on sät
estatud
äris
eadust
ikus ning
need
on piir
atud et
tevõ
tte põhik
irjas
Juhatuse ja nõukogu l
iikmete om
anduses olevad a
ktsiad
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu omab 36 92
4 aktsiat
.
Kaspa
r
Hann
i omab 18 4
62 akt
siat.
Signe K
ukin ei oma
aktsiaid.
Hans H. L
uik omab 7 9
63 307
aktsiat
ja OÜ
HHL Rü
hm omab 14 589
365 ak
tsiat,
Hans H. L
uige
kui lõpl
iku kasus
aaja
osalus AS
-
i
s Ekspre
ss Grupp
on
29.06.202
1 sõlmiti
lep
ing, mille
tulemusel võõrandas KJK Fu
nd SICAV
-
SI
F kõik tal
le kuul
uvad 4 002 052
ASi Ekspre
ss
Grupp
aktsiat O
Ü
-
le
HHL Rühm.
Võõrand
atavate
akts
iate ar
v moodust
as 13,0
0% kõik
ide
st ASi Eksp
ress Grup
p
aktsiate
st. T
ehing
viidi lõpu
ni ja aktsiat
e omand l
äks üle 12.
august
il 2021. aast
al.
Tehingu tulemusel suurenes Hans Luige osalus ASis Eks
press Grupp
kokku 73,23%ni
–
O
Ü HHL Rühm osa
lus suurenes
47,37%
-
ni (
14 589 36
5 aktsi
at) j
a Hans Luig
e osalus jäi
samaks 25,
86% (7 963 30
7 akts
iat).
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Aktsionäri
de jaotus kate
gooriate lõikes Eesti Väärtpaberite K
eskregistri andmetel
Eraisikud
4 379
9 975 908
2 996
10 206 842
Muud e
ttevõtted
265
15 911 697
206
11 471 638
Kindl
ustus
-
7
2 805 026
7
2 889 574
KOKKU
4 702
30 796 841
3 263
30 796 841
Aktsionäri
de geograafili
ne jaotus
Eesti Vää
rtpaberite Keskregistri a
ndmetel
Eesti
4 649
29 574 316
3 219
25 820 834
Ameerika Ühendriigid
4 599
KOKKU
4 702
30 796 841
3 263
30 796 841
5,1%
fondid 9,1%
muud
ettevõtted
51,7%
muud
1,8%
32,4%
31.12.2021
18,2%
fondid 9,4%
muud
ettevõtted
37,2%
muud
2,0%
33,1%
31.12.2020
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
AS
-
i Ekspress Grupp a
ktsiainfo ja dividendipoliitika
Emiteer
itud väärtpabe
reid
Okto
obris 2021 kin
nitas AS'i Ek
spress G
rupp n
õukogu kontse
rni divid
endip
oliitika,
mille koh
aselt mak
sab Ekspre
ss
Grupp
alates 2022.
aastast
div
idend
ina välja v
ähemalt
30% aast
a
kasum
ist.
Ekspress G
rupi kap
itali str
uktuu
r
peab ol
ema tug
ev ja jät
kusuutlik
, et
säilitada soov
itud t
egevusv
abadus j
a kasutad
a ära maj
anduse e
rinevat
e tsük
lite
kasvuv
õimalusi.
Kontse
rni üle
sanne on
hoida konse
rvat
iivse
t kapit
ali jaotu
st, and
maks e
ttev
õtte
le paindlikk
ust
vastata u
ute in
veste
eringut
e tege
misel võõrk
apital
i kaasami
seks e
sitatavat
ele nõu
etele
.
Kasvu toe
tamiseks o
n Ekspre
ss Grupp sead
nud eesmärg
iks tag
ada kont
serni ja in
vestorite
seisukohast
optimaaln
e
investeeringute, la
enude tag
asimakset
e ja k
asumi jaot
amise t
ase.
Kontsern
maksab div
idend
idena v
älja vähemalt
30% eelmise aast
a kasumist
ting
imusel, e
t põhiteg
evuse
rahasta
misek
s ja uut
e strate
egilist
e invest
eering
ute t
egemise
ks on pii
savalt rah
ali
si vahe
neid.
Nend
el aastate
l kui
majandu
s aeglust
ub või kui r
ahavood on muu
del põhj
ustel väiksem
ad, v
õib kontsern
dividend
imäära väh
endad
a või
otsustad
a divide
ndi mitt
e mak
sta.
2021. aastal m
aksis kon
tsern se
oses Print
all AS'i müü
giga aktsion
äride
le erakor
ralise d
ividen
dina välj
a 10 euro senti
ühe akt
sia koht
a, mis t
eeb k
okku 3,
03 miljon
it eur
ot. A
ktsionä
ride ot
sused v
õeti va
stu
erakorral
ist ül
dkoo
solekut
kokku
k
utsumata 04.
novem
ber 2021.
Õ
igus d
ividend
idele
oli 19. nov
embri
l 2021
kantud
aktsionä
ridel j
a
div
idendid
maksti ak
tsionär
idele v
älja 23.
novemb
ril 2021.
Kooskõl
astatult
nõukog
uga t
eeb ko
ntserni j
uhatu
s ette
paneku mak
sta 2021.
majand
usaa
sta puh
askasu
mi arve
l
aktsionä
ridele
divide
ndide
na väl
ja 5 eurose
nti akt
sia koh
ta,
kokku
1,51 milj
onit euro
t, mis
tee
b divid
endimää
raks
37% (arv
utatu
na puhask
asumil
t jät
kuvat
est tegev
usvaldk
ondadest)
ja div
idend
i tootlusek
s 3,2%.
Väärtpabe
ri kauplemisaj
alugu 2017
–
2021
Hind
2021
2020
2019
2018
2017
Kaubeldud aktsiaid,
tükkides
3 166 936
2 886 728
762 202
751 026
538 175
Käiv
e, miljoni
tes eurodes
Turuvä
ärtus bila
nsipä
eval, miljo
nites eurod
es
48
,
04
24
,
48
24
,
58
30
,
99
37
,
25
Aktsia
hinna ja ka
sumi
suh
e (P/E)
21
,
42
9,
76
17
,
64
4 701
,
36
11
,
84
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ekspress
Grupi ak
tsia (
EEG1T)
hind e
urodes n
ing kau
plemiss
tatistik
a NASDAQ
Tallinn
a bör
sil alat
es 1. j
aanuar 2
017
Aktsiahin
na võr
dlus (%
) Nasd
aq Tallin
na börsi ind
eksiga p
eriood
il 1. j
aanuar 201
7
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE
HEA ÜHI
NGUJUHTI
MINE
JA ST
RUKTUUR
.........................................................................................
KONTSERNI JURIIDILINE
STRUKTUUR
............................................................................................
AKTSI
ONÄRIDE
ÜLD
KOOS
OLEK
....................................................................................................
NÕU
KOGU
...........................................................................................................................
JUHATUS
............................................................................................................................
TÜTARE
TTEVÕTETE N
ÕUKOGUD J
A JUHA
TUSED
...............................................................................
AUDITIKOMITEE
.....................................................................................................................
ARUANDL
US JA FINANTSAU
DIT
...................................................................................................
HUVIDE KON
FLIKT JA SISETEABE KÄSITLEMINE
.................................................................................
MUU IN
FORMATSIOON
..............................................................................................................
VASTAVUSE DEKLARATSIOO
N HEA ÜHINGUTAVA SOOVITUSELE
..............................................................
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
HEA ÜHINGUJUHT
IMINE JA STRUK
TUUR
Ekspre
ss Grupi ett
evõtet
e juhtimine
koroonapandee
mias
Ka 2021. aastal
oli grup
i ettevõt
ete teg
evuse suu
rim mõjutaj
a pandee
mia mõõtmed
võtnud k
oroonaviiru
se levik
.
Viiruse t
eise ja k
olmanda lai
ne aj
al oli tööko
rralduse ü
mberko
rraldam
ine küll
lihtsam,
kuid olu
liselt an
dis tund
a
jätk
uvast k
riisiolukor
rast tu
lenev
töötaj
ate vaimne v
äsimus
.
„Ini
mesele on väg
a oman
e märk
imi
sväärne k
ohanemi
svõim
e. Uu
te oluk
ordad
ega saame k
iir
esti hak
kama.
Meil ei
ole mõtet
hellit
ada end mõ
ttega,
et nüüd on t
ervisekr
iis läbi.
Tegelik
ult ei o
le ja me peamegi
selle
situ
atsioo
niga h
akkama saa
ma ni
ng arvesta
ma sel
lega k
õi
kjal, sed
a nii
äris kui k
a eraelus.
“
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu, E
kspress
Gr
upi
tegevjuh
t
2
021. aast
al jätk
unud k
riisis
ituatsioon
is suut
is kon
tsern e
duk
alt te
gutse
da. Sarn
aselt vara
sema a
astaga o
li
olulisel kohal kontserniülene
ja et
tevõtet
esisene
info liikumine
ja avat
ud suhtlus, t
eiseks oli fook
uses
töötaj
ate vaimn
e terv
is ja sell
e toet
amine.
T
öötamine
koduk
ontoris
oli k
õikidele
soovijat
ele kät
tesa
adav
, piirang
ute l
eeven
edes said soov
ijad ta
as
kontorisse
naast
a ja osas
ettev
õtet
es raken
dati kon
torite o
salist täit
uvust.
T
oetasime
grupi e
ttev
õtteid, mida 202
1. aasta v
iirusel
aine
d tugev
amalt mõj
utasid (
Lätis ke
htisid ol
uliselt
rangemad
piirang
ud märki
misv
äärselt p
ikema aja j
ooksul)
.
J
ätkasime
investe
eringu
tega n
ii toode
tesse ku
i ka sisus
se ja meie
inimeste
sse.
Lisaks toob
koroon
apande
emia k
aasa pikem
aajali
sed mõj
ud, m
ille ulat
ust on v
õimatu prog
noosida:
K
riisioluk
orrast
tulen
evalt su
unati tö
ötajad k
odukon
torisse
ja palj
ud eelist
avad ka peale
piirang
ute
tühist
amist k
odus tööt
amist. S
ee seab o
rganisats
iooni
le välj
akutse
uutes t
ingimust
es hakkama sa
ada, k
ui
meeskon
navaimu
tagamin
e ja
ühise ee
smärgi n
imel töö
ta
mine on raske, sest meeskond puutub kokku väga
vähe v
õi ei puut
ugi nin
g samal ajal
tuleb
tagad
a tööprot
sesside ef
ektiiv
sus.
I
nimesed
, kel
lele väg
a sobib k
odukon
tori tööv
orm,
ei soovi en
am kandid
eer
ida nend
ele
ametiposit
sioon
idele
, kus k
ontoris t
öötamin
e
on eeld
useks.
See võib t
ekitad
a olulise t
ööjõupu
uduse t
eatud
P
ikaajali
se kriis
i mõju in
imest
e vaimsele
tervise
le
–
mitme aasta vält
el on inim
esed pid
anud h
akkama saam
a
kiire tö
ö ümberk
orrald
usega,
laste
koduõp
pega,
pide
va hir
muga nak
atumise
ees,
vaktsin
eerimise
ga se
otud
ühiskond
liku sur
vega,
üleriig
iliste
piiran
gute
ga, mis k
õik on p
ärssinu
d tavap
ärast
ja tasakaa
lustat
ud
Ekspress
Grupp
i kuuluv
ad meediav
äljaande
d koost
öös te
iste Eest
i Meediae
ttev
õtet
e Liidu liikme
tega
tulid r
iigile app
i ja pan
id koroonav
iiruse
vastu v
aktsine
erimise
kampaani
ale õla all
a. Näd
ala jook
sul
kutsu
ti tasut
a reklaamip
indad
el üles
Eesti inime
si vakts
ineerim
a.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
„2021
. aastal
tööt
asime CO
VID
-
19
märgi
all. Lät
i on ol
nud sul
etud 19
kuud, aga o
leme hakk
ama saanu
d.
Suures
ti tänu fa
ktile,
et ol
em
e osa Eks
pres
s Grupi
st
. Me
ei ole
töötaj
aid ko
onda
nud, me
olem
e hoi
dnud
tööta
jat
e pa
lga
tase
meid ja
s
ee kõ
ik on t
änu g
rupi pol
iitikale
, mis l
asi meil
seda te
ha. Lisaks
riigi ab
i, mis
on ol
nud Lät
is 202
1. Aastal
ol
uli
sel koh
al. Samal aj
al oleme t
einud
väga pal
ju tö
öd: täi
elik
ult uu
endanud
oma e
ttevõtte
brändi ja
restruktu
reer
inud s
isemise
d prots
es
sid; jõu
dnud uuen
dada oma
IT
pilet
imüüg
iks k
ui ka kor
raldaj
atele mõe
ldud lahen
dustes. Se
e on olnu
d meie p
eamine eesmär
k tu
lla krii
sist
välja tu
gevam
ana, k
ui me sin
na sisen
esime.
Usun,
et oleme sed
a saavut
anud
. K
ahjuks on
kriis o
lnud pik
em,
kui o
odatud,
aga ko
he kui kul
tuuri
sekto
r avatakse,
oleme val
mis teg
uts
emiseks.
“
Jānis Ķ
uzul
is,
Biļešu
Paradī
ze tegevju
ht
Läbipa
istvus kõikide
s tege
vustes
on fookuses
Kriisis
ituatsio
onis muut
ub õig
eaegne
ja usaldusv
äärne mee
diasisu v
eelgi o
lulisemaks.
Seda näitasid
aastad 202
0 ja
2021, ku
i lugej
anumbrid
teg
id järjest uu
si rekord
eid. Trad
itsioon
iline aj
akirjand
us mu
utus inf
o
konte
kstis sotsi
aalme
ediast j
a te
istest al
ternat
iivse
test in
fokan
alitest
olulise
maks.
Meediav
äljaand
ed te
gid suur
i
pingu
tusi, e
t lükata ümbe
r internet
is leviv
aid valeu
udiseid
, andes lug
ejale mõist
a, millisei
d kan
aleid tasu
b usaldada.
Usald
usv
äärse
maine loo
mine j
a hoidmin
e on Eksp
ress Grup
i ett
evõtete
jaoks oluli
ne.
See eeldab
peamisel
t
ajakirj
andusee
tika põ
himõtet
e,
aga ka üld
iste käit
umisno
rmide j
a seaduste
laitmatu
t j
ärgimist k
õikidelt
grupi
Ekspress
Grupp
lähtub
äritege
vuse k
orraldamise
l kõik
idel kod
uturg
udel (Ee
sti, Läti ja L
eedu) keh
tivate
st
riiklike
st regu
latsioon
idest,
et
tevõtt
e põhikirj
ast, bö
rsiette
võtte
na Nasdaq
Tallinna b
örsi nõuet
est,
hea
ühingu
juht
imise tava (
HÜT)
juhistest nin
g aktsion
äride j
a investo
rite võrd
se koht
lemise p
rintsiibist
.
valitseb
nullt
olerant
s huvide
konflik
ti, k
orrupt
iivse käit
umise j
a ebaau
sa konkure
ntsi suh
tes.
Eetikakoo
deks seab meediamaja
de tööle kindla alus
e
Grupi me
ediaet
tevõt
ted lähtuv
ad oma tege
vuses riik
like meed
iaette
võtet
e liitude k
oostatud e
etikak
oodeksit
est,
lisaks rak
endav
ad Eesti,
Läti ja Le
edu me
ediamaj
ad ett
evõttep
õhiseid e
etika
ja käit
umiskoode
kseid.
Ajakirj
anike j
a meediae
ttev
õtjat
e ajakir
jandu
slikku t
egevust
, nen
de vab
adusi, õig
usi ja kohust
usi, ag
a ka tagat
isi
regul
eerivad
mitmed se
adused
, nagu and
mekaitse
, avalik
u teabe j
a teised rel
evantse
d õigusnormid
. Olu
kordad
es,
mis ei ole re
gulee
ritud,
lähtu
takse otsuse
id teh
es ühiskon
dlik
ust huv
ist ja au
suse põh
imõttest
toimet
uste p
õhiselt.
2021. aastal loodi kont
serni
Ekspress G
rupis on
juhat
use poolt kin
nitatu
d käitu
miskood
eks, mis k
ohaldub
kõigi ASi Eksp
ress Grup
p ning
tema
tütar
-
,
ühis-
ja siduse
ttev
õtete t
öötajat
e suhte
s, sõltu
mata nen
de amet
ikohast
org
anisatsio
onis j
a töösu
hte
iseloomu
st. Käit
umisko
odeks an
nab ju
hised töö
tajate ig
apäevasek
s äriala
seks suh
tlemi
seks et
tevõt
tes ning see
peeg
eldab ak
tsept
eeritav
at käitumi
snorm
i. Käitu
miskood
eks sis
aldab p
õhimõt
teid
töötaj
ate, k
oostööpart
nerite
,
klient
ide, se
adusek
uulek
use ja ühisko
nna suuna
l laiem
alt.
Käitumi
skoodek
s ei asend
a ajak
irjandu
seetik
a koodek
sit, v
aid täien
dab sed
a.
Ühtse
käitumise
tagam
iseks tu
tv
ustatak
se kont
serni ett
evõt
etes u
utele
töötaj
atele ärif
ilosoof
iat, käit
umisk
oodeks
it,
ajakirj
andusee
tikat
, allikak
aitse
ja turund
usküsimusi,
personal
ipõhim
õtteid
ja muud ett
evõtt
e juhtimiseg
a
seotud
ning ig
apäevase
ks tööks v
ajalikk
u taust
ainfot.
Väärkäitum
ise kahtlus
est t
eavitamine
Kontsern
on loonud
ja te
inud k
odulehe
l huvig
ruppide
le avalikult
kätt
esaadav
aks turv
alise ja k
onfide
ntsiaal
se
teavit
amiskan
ali, m
ille kaud
u saab an
da v
ihjeid
või teat
ada v
äärkäitum
isest se
oses
Ekspre
ss Gru
pi käit
umisko
odeksi
rikkumise
, kont
serni
muude
tege
vuspõhimõ
tete
või reeg
lite v
õi õigusakt
ide jär
gimise
ga. Konf
ident
siaalsu
se
tagamisek
s haldab
teavit
amisk
analit v
älispartne
r (Whist
leB)
. Teav
itused ed
astatakse
krüptee
ritud ü
henduse k
audu
ja neid
kaitstak
se paroolig
a. Kõik
i väärkä
itumi
sest te
avitami
si käsitlet
akse r
angelt
konf
identsiaal
selt.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Avat
ud juhtimine
loob usa
ldust
Organ
isatsioon
isise
se suhtl
use alu
seks on ük
smeelne
, aus j
a hooliv käit
umine.
Kriis
iolukorr
as vee
lgi enam o
n oluli
sel
kohal j
uhtkon
na avatu
d suhtl
emine t
öötajat
ega. O
lulisi otsu
seid komm
unikee
ritak
se kõiki
dele t
öötaj
atele,
juhtk
ond
selgit
ab otsust
e taust
a, tööt
ajate v
astuvõ
tlikku
st jälg
itakse kesk
astme j
uhtid
e tasandil
.
Kontsern
i tasandi
l toimub
regu
laarne inf
ovahet
us nii Ekspr
ess Grup
i emafirma j
uhatuse
kui ka t
ütarette
võtet
e
ju
htide v
ahel, et tag
ada läbip
aistvus e
elkõig
e suuremah
ulis
te t
ehingu
te, muud
atuste j
a otsuste p
uhul.
Seaduskuule
kas ja s
õltumat
u juhtimine
Ekspress G
rupi et
tev
õtted ega kont
serni võt
meisikud
ei toet
anud 2021.
aastal mitt
e ühe
gi poliit
ilise erakon
na
tegevus
t ega saanud k
a ise erakondad
elt võ
i valitsusasutu
ste
lt muud varj
atud rahast
ust pe
ale turu
tingimu
stel ost
etud
reklaamip
indad
e, v
alitsuse k
riisilee
vendu
smeetme
te kau
du jag
atud v
õi avaliku
lt kõigil
e soovij
atele k
ättesaad
avate
projektipõ
histe toetuste.
2021.
aastal ei reg
istreerit
ud Eksp
ress Gru
pis mitte
ühte
gi seadu
ste või mu
ude re
gulatsioo
nide rik
kumisest
tulene
vat
rahalist
trahv
i ega karist
ust (v.
a pressinõukog
u otsuse
d, mis on kaj
astatu
d aruande
peatükis „M
eediakon
tserni
Kontsern
i juht
imisstr
uktuu
r katt
ub kont
serni j
uriidilise st
rukt
uuriga.
T
ü
t
ar
et
t
ev
õ
t
t
ed
ja t
ei
s
ed
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONTSER
NI JURIIDILINE STR
UKTUUR
Seisuga 31.
detsemb
er 2021 k
uulub k
ontserni 21 et
tevõtet
(31.12.
2020: 22).
Kontserni st
ruktuu
ri kuuluv
ate
ette
võtet
e detailn
e loete
lu on esitat
ud aruand
e lisas 1.
Muudatuse
d kontserni j
uriid
ilises struktu
uris
2021. aa
sta juu
lis omand
as AS Ek
spress Gru
pp 100%lise
osaluse
Babahh Me
dia O
Ü
-
s, mis tegeleb
videotootmise,
meedia j
a infrast
ruktu
urilahe
ndust
e müüg
iga. Se
ni kuulu
s ASile Ekspre
ss Grupp
49% ett
evõtte
st.
2021. aasta se
ptemb
ris müüs AS E
kspress G
rupp 100%lise
osaluse
tütare
ttev
õttes Prin
tall AS. Ju
htkond otsu
stas müüa
Printall
AS'i, se
llek
s et välj
uda äri
sekto
rist, mi
s ei vasta k
o
ntsern
i stratee
giale j
a kus on
suur inv
esteer
inguv
ajadus.
Tehin
gu tulemu
sena vab
aneb kapit
al kontse
rni dig
ivaldkon
na kasvu
rahastami
seks, t
äiendav
informatsio
on vt
lisa
2021. aast
a sept
embris sõlm
isid A
Si Ekspre
ss Grupp
100%
line tütare
ttevõtte
A/S Delfi 10
0%lised tütar
ettevõtte
d SIA
Biļešu
Paradīz
e
j
a
SI
A
Del
fi
T
ickets Service
üh
inemislep
ingu,
lep
pides kokku,
et
SIA
Biļešu Paradīze
k
ui
üh
endav
ühing
omandab k
õik SIA
Delf
i Ticket
s Servic
e varad j
a kohu
stuse
d.
g sõ
lmiti ee
smär
giga liht
sustad
a kont
serni
juht
imis
-
ja j
uriidilist
struk
tuuri.
Ühine
mine viiak
se lõpun
i järgmise
6 kuu j
ooksul.
2021. aasta d
etsemb
ris,
omandas 100%l
ise osalu
se mee
diaett
evõt
tes Geenius Meed
ia OÜ. Omand
amise
eesmärk ol
i digita
alse
meedi
aäri k
asvat
amine ja l
aienem
ine n
išši, mida Ek
spre
ss Grupi v
älj
aanded se
ni regu
laarselt
ei kata.
Ekspre
ss Grupi j
a Ge
enius Me
edia üh
ine ee
smärk o
n pak
kuda ed
aspidigi
lug
ejate
le köitv
at sisu.
Tehin
gu järe
l jätkab
Geeniu
s Meedia OÜ
tegut
semist eral
diseisv
a meediae
ttev
õtten
a. Eksp
ress Grup
i kont
sern pak
ub
Geen
ius Meedial
e sünerg
iat m
eediaäri t
oetavat
es fun
ktsio
onide
s, mis annab
kiire
sti aren
evale
ett
evõttele
oluliselt
suurema k
asvupot
entsi
aali.
Üldk
oosolek on
ASi Ekspre
ss Gr
upp k
õrgeim j
uhtimisor
gan. Kor
raline üld
koosol
ek toimu
b ük
s kord aast
as mitt
e hilje
m
kui kuu
e kuu
jooksul
pärast maj
andusa
asta lõpp
u ett
evõtt
e asukoh
as
(Pard
a 6, 10151
Tall
inn,
Eesti Vabariik
Erakorr
aline üld
koosolek
kuts
utak
se kokk
u seaduse
s sätesta
tud
juhtud
el.
2021. aast
a mais ASi Eksp
ress G
rupp ju
hatus esit
as aktsionärid
ele et
tep
aneku võtt
a vastu otsu
sed üld
koosolek
ut
kokku kutsumata ÄS § 299
1
alu
sel. J
uhatuse
ette
panek oli aj
endatu
d soovist
vält
ida füü
silisi kog
unemis
i
koroonap
andeem
ia ting
imuste
s. Te
ade otsust
e vastuv
õtmise k
ohta avald
ati 20.05.
2021 bö
rsi infosüst
eem
is ja selt
si
veeb
ilehel n
ing 21.
05.2021 ajal
ehes LP
Eesti Päe
valeht
.
15.06.20
21 ASi Ek
spres
s Grupp
aktsionärid
võtsid
vastu j
ärgmised
otsused
:
A
Si Ekspre
ss Grupp
2020. maj
andu
saasta aru
ande kin
nita
mine.
2
020. aasta kasu
mi j
aotamise
ettepan
eku kin
nitamine.
Jaotada 2 509 578 e
urot j
ärgmiselt
: suure
ndada
kohust
uslikku
reservk
apital
i 125 47
9 euro võ
rra ja kand
a üle
jäänud
2 384 099 eurot
eel
miste periood
ide
N
õukog
u liikme
Aleksand
ras Č
esnavičiu
se v
olitust
e pike
ndamine
nõukog
u liikme
na kun
i 16.
06.2025.
ASi Ekspre
ss Grupp
erakorr
alin
e aktsion
äride
üldkoosol
ek toimu
s 13. j
uulil 2021 ak
tsiase
ltsi asu
kohas.
Koosol
ekust
võtsid o
sa kõik ju
hatuse
liikme
d ja nõu
kogu esimee
s. Üld
koosolekul
:
O
tsust
ati anda Ek
spress Gr
upi ju
hatusele
nõusolek
ja volit
ada Eksp
ress Grup
i juhat
ust sõlmi
ma aktsi
ate
müügile
ping,
mille ko
haselt mü
üb Eksp
ress Grup
p kõik e
ndale k
uuluv
ad Print
alli (reg
istrikood
100927
01)
aktsiad T
rükit
ung O
Ü
-
le (
registrik
ood 1625
3878)
, mis o
n Eksp
ress Grup
i nõukog
u li
ikme Han
s Luig
e
kontrol
litav äriü
hing
. Akt
siate müü
gilepin
g sõlmitak
se järg
mistel p
õhiting
imuste
l:
•
ak
tsiate
müügile
ping p
õhineb e
ttev
õtte väärt
usel (
Enterp
rise Value
), mill
eks on 10 milj
onit
eurot
,
millele ak
tsiate ü
leandmi
se
seisuga lisan
dub et
tev
õtte vaba r
aha ja mille
st lahut
atakse
laenukohustused;
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
•
o
stuhinn
ast 1 milj
on euro
t sõltub
Printal
li 2025. maj
andus
aasta tule
mustest
eurot se
llest moo
dustab
ajatatud m
akse kun
i ettevõ
tte 2025. maj
andusaast
a tulem
uste
•
E
kspress G
rupp j
a Print
all jätkav
ad koostö
öd.
O
tsust
ati anda Ek
spress Gr
upi j
uhatu
sele õigu
s määrata ak
tsiate m
üügile
pingu ü
lejäänu
d ting
imused
vastaval
t oma äran
ägemi
sele,
pidade
s silmas Eksp
ress Gru
pi hu
ve.
O
tsust
ati volit
ada Ekspre
ss Grupi j
uhatu
st sõlmima kõik
i tehin
guid n
ing tege
ma kõiki toiming
uid, m
is on
vajalik
ud akt
siate müü
gilepin
gu sõ
lmimisek
s ja täit
miseks.
2021. aasta ok
toobri
s ASi Eksp
ress Grup
p juhatu
s esitas akt
sionäridel
e ett
epanek
u võtta vastu
otsused
üldkoosol
ekut
kokku kutsumata ÄS § 299
1
al
usel. T
eade otsu
ste vast
uvõtmise
kohta av
aldati 13.
10.202
1 börsi inf
osüst
eemis ja se
ltsi
veeb
ilehel n
ing 14.
10.2021 ajal
ehes Eest
i Päeval
eht.
04.11.20
21 ASi Ek
spres
s Grupp
aktsionärid
võtsid
vastu j
ärgmised
otsused
:
E
rakorr
aline div
idendid
e maksmine
seoses ASi Pr
intall müü
giga: mak
sta aktsion
äridele d
ividen
didena v
älja
3 028 287 eurot
ehk 10 (
kümme) sent
i ühe aktsia koh
ta.
2022. aast
a jaanu
aris ASi Ek
spress Gru
pp juhat
us esitas ak
tsion
äridele e
ttep
aneku v
õtta vastu ot
sused ül
dkoosolek
ut
kokku kutsumata ÄS § 299
1
al
usel. T
eade otsu
ste vast
uvõtmise
kohta av
aldati 20.
01.202
2 börsi inf
osüst
eemis ja se
ltsi
veeb
ilehel n
ing 21.
01.2022 ajal
ehes Eest
i Päeval
eht.
11.02.20
22 ASi Ek
spres
s Grupp
aktsionärid
võtsid
vastu j
ärgmised
otsused
:
ASi Ek
spress Gru
pp akt
siaoptsioonip
rogra
mm kinnit
amine ko
gumah
us kuni 371 0
00 optsioo
ni täht
ajaga mai
2023, mis võim
aldab
Ekspre
ss Grup
il täita 17.
12.202
1. a sõlmit
ud Gee
nius Mee
dia OÜ o
sade ostu
-
müügilepinguga võetud kohustuse.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ettevõtte te
gevust ja juhtim
ist kor
r
ald
ab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu.
planee
rib ett
evõt
te tegevu
st ja korraldab se
lle ju
htimist ning
teost
ab järelev
alvet ju
hatuse te
gevuse ül
e. Kontrol
li
tulemused
teeb nõukogu
teatavaks üldkoosolek
ule. Nõuk
ogu tööd k
orraldab
nõuk
ogu esimee
s. Nõuk
ogu peamisek
s
ülesand
eks on k
ontserni
olulisemate
strate
egilist
e ja takt
ikaliste ot
suste k
innitamin
e nin
g kontsern
i juhat
use
tege
vuse k
ontrollimin
e. Nõuko
gu ju
hindub oma t
egev
uses ette
võtte p
õhikirjast
, üldko
osoleku su
unistest
ja
seadusand
luse
st.
õukogu k
oosolekud t
oimuvad t
avali
selt kor
d kvart
alis, muu
del ju
htudel l
ähtutak
se kont
serni
vajadu
stest n
ing otsu
seid te
hakse v
astavalt
vajadu
sele ka e
-
kirja te
el.
Vastavalt
põhikir
jale ko
osneb nõukog
u kolme
st kuni seit
smest liik
mest.
Liikmete
arvu otsustab üldkoosolek.
Nõukogu
liikmed v
alib üld
koosolek
viiek
s aastaks.
17. ju
unil 2020 toim
unud ak
tsionär
ide üld
koosole
kul val
iti nõuk
ogu uue
ks
liikmeks P
riit Roh
umaa nin
g otsust
ati muut
a nõukog
u liik
metele
tasu maksm
ise kord
a. Alat
es 17. j
uunis 202
0
makstakse
nõukog
u liik
mele Priit
Rohum
aale k
uutasu 1 00
0 e
urot. T
eiste
le nõuko
gu liikme
tele t
asu ei makst
a. ASi
Ekspress G
rupp
nõukog
u valis nõukogu u
ueks esimehe
ks ja audit
ikomitee
liikmeks P
riit Roh
umaa alat
es 19. j
uunist
2020.
Eksp
ress Gru
pi nõuko
gusse
kuulu
b alates 11
. jaanu
arist 202
1 neli li
iget.
Nõukog
u pidas 202
1
.
aastal
neli koosol
ekut.
Hans H.
Luik an
d Indr
ek Kasela
e
i võtnud osa kumbki ü
helt koosolek
ult
.
Ülej
äänud nõu
kogu l
iikmed osale
sid kõig
il koosol
ekut
el. Koosol
ekut k
okku k
utsumat
a võeti vas
(ametisse nim
etatud kuni 16.06.2025)
N
õukog
u esimees j
a auditik
omitee
liige,
nõukogu
s alates 17.06.
2020.
V
iru Keemia G
rupp
AS, juhatuse
esimees
N
õukog
u liige e
ttevõte
tes Tallinn
a Vesi AS,
Tallinn
a Tehnik
aülik
ooli v
ilistlask
ogu,
Euroopa Äri
inglit
e võrg
ustik Brü
sselis,
Eesti
Äriinglit
e võrg
ustik,
Nutsh
ell Invest
OÜ
O
mandanu
d aastal 1
998 en
erge
etika alal
magistrik
raadi T
allinn
a Tehn
ikaülikoo
lis ja
aastal 200
4 rahvusv
ahelise
s ärij
uhtimises
magistrik
raadi Est
onian
Busin
ess School
´is.
A
Si Ekspre
ss Grupp
aktsiate
arv:
-.
(ametisse nim
etatud kuni 20.05.2024)
N
õukog
u ja aud
itikomite
e liig
e, nõ
ukogus
O
Ü HHL Rühm j
uhatuse liige
O
Ü Minig
ert juh
atuse liig
e
L
õpetan
ud Tart
u Ülik
ooli ajakirj
anduse
AS
-
i Ekspre
ss Grupp
aktsiate
arv:
22 552 672
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
(ametisse nim
etatud kuni 20.05.2024)
–
N
õukogu l
iige alates 20.
06.2014
Fo
ndivalit
sej
a Amber T
rust partn
er
J
uhatu
se esimees A
S
-
is PRFoo
ds
N
õukogu liige äriühingutes AS Toode, ELK
E
Grupi AS
, EPhaG
AS ja Salva K
indlust
use AS
Lõpe
tanud
1996 New Yorgi Ülikooli
õiguste
aduse mag
istrin
a. Baka
laureuse
kraad
i
omandanu
d Tartu
Ülikool
is 1994, om
ab
tunnistust EL
-
i õiguse
s Uppsala Ü
likoolist
.
AS
-
i Ekspre
ss Grupp
aktsiat
e arv:
-
.
N
õukogu l
iige alates 26.
10.2016
C
entral
European
Media
Ent
erprises L
td.
Rumee
nia regioon
i direkt
or
D
elfi Le
edu juh
atuse e
simees aastatel 2
011
–
O
mandanu
d 2010.
aasta
l mee
dia alal
doktor
ikraadi Vi
lniuse Ü
likool
is.
AS
-
i Ekspre
ss Grupp
aktsiat
e arv:
-
.
15. j
uunil 202
1 piken
dati Ale
ksandras
Česn
avičiu
se volit
usi
nõukogu
liikmen
a kuni
16.06.
2025.
ASi Ekspre
ss Grupp
nõukog
u liige Peet
er Saks, ke
s oli ASi Ekspress Gru
pp nõuk
ogu liige a
astus 11.
jaanuari
l 2021 t
agasi
Ekspress G
rupi nõu
kogu k
ohalt.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ettev
õtte
juhatuse
volituse
d on säte
statud
ärisead
ustiku
s ning
need
on piiratu
d ett
evõtte
põhikirj
as määrat
ud
ulatuse
s
.
Ju
hatus on
kohustatud
tegut
sema majand
uslikult
kõige
otstarb
ekamal viisi
l, läh
tude
s ettevõt
te ja kõikide
aktsionä
ride p
arimatest
huvide
st ning t
agades ett
evõtte jätk
usuutl
iku areng
u vastavalt
seatud ee
smärkide
le ja
stratee
gial
e.
Juhat
us ja nõu
kogu tee
vad ett
evõtte h
uvide parimaks t
agamise
ks igakü
lgset
koost
ööd.
Juhat
use liikme
d valitak
se ametisse
kuni v
iieks aastaks.
Juhatu
se liikmet
e valimisek
s ja tagasiku
tsumi
seks on v
ajalik
nõukogu lihthäälteenamus. Juhatuse li
ige võib juha
tusest tagasi ast
uda, t
eatad
es sellest
nõukog
ule üks ku
u ette.
Ekspress G
rupi j
a juhat
use liikmet
e vahel pu
uduvad
kokkulepp
ed, mis käsit
leksid h
üviti
si seoses väär
tpabe
ritur
u
seaduse 1
9. peat
ükis
sätestat
ud ak
tsiaselt
si üle
võtmi
sega.
Vastavalt
põhik
irjale
koosneb
ju
hatus üh
est kun
i viiest
liikmest
.
Ekspre
ss Grupi j
uhatu
s on kolme
liikmel
ine.
Mari
-
Liis Rüütsalu (
ametis kuni
31.12.202
5
)
Juhat
use esime
es ja gr
upi t
egev
juht alat
es 01.01.
2017,
27.
detse
mbril 20
21
piken
dati volit
usi ju
hatuse liik
men
a kuni 31.
12.202
5.
AS
-
i Eksp
ress Meed
ia tege
vju
ht 2015
–
Lõpet
anud Ee
sti Majan
dusju
htide Inst
ituud
i 1998. aastal
ette
võtte maj
anduse
e
rialal
ja
Tar
tu
Ülikool
i
Pärnu
koll
edži
1995.
aastal
ett
evõtlu
se
ja
ärijuht
imise
AS
-
i Eksp
ress Grup
p akt
siate arv:
36 924
Juhat
use liige
alates 18.
12.
2017 volitu
stega k
uni 3 aast
at, 10.
detse
mbril 2020
pik
en
dati volit
usi järg
miseks k
olmek
s aastak
s, grup
i arendu
sdirekt
or
Eesti Äriin
glite
Assotsi
atsi
ooni j
uhatuse
liige alat
es 2017
Microso
fti tark
varava
stavuse
juht
Balti riikid
es 2015
Microso
fti suur
klient
ide osako
nna j
uht Balt
i riikides 201
1
Lõpet
an
ud Est
onian Busine
ss Scho
oli ärij
uhtimise mag
istr
ikraad
iga 2002.
aastal.
Õppin
ud inf
otehnol
oogiat T
allinna T
ehnikaü
likool
is
AS
-
i Eksp
ress Grup
p akt
siate arv:
18 462
Signe Kukin (a
metis kuni
31.12.202
4)
Juhatu
se liige alat
es 01.08.2018,
27.
juulil
2021 piken
dati vol
itusi ju
hatuse
2012
-
2017 A
S Merko Eh
itus,
grup
i finant
sjuht
2001
-
2011 U
nited
Utilit
ies Int
ernation
al Ltd e
rinevat
el positsi
oonidel E
estis,
Suur
britann
ias ja Ar
aabia Ü
hende
miraatides
Lõpet
anud T
allinna T
ehnikaü
likool
i majandu
se eria
la 1999.
aastal (d
iplom
iõpe)
2004 Asso
ciati
on of Ch
artere
d Ce
rtified
Account
ants
ACCA, kog
emuste
ga liige
AS
-
i Eksp
ress Grup
p akt
siate arv:
-
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
27. ju
ulil 2021 pik
endat
i Sign
e Kukini v
olitusi j
uhatu
se liikm
ena kun
i 31.12.202
4. Ü
htlasi piken
dati Sig
ne Kuk
ini
volituse
d ASi Eksp
ress Gru
pp kontse
rni kuul
uva 100%
lise tüt
arette
võtt
e ASi Ekspress Me
edia nõu
kogu liik
mena ku
ni
27. de
tsembril
L
iis Rüüt
salu volit
usi j
uhatuse
liikmena k
uni 31.1
2.202
5.
TÜTARETTEVÕ
TETE NÕUKOGUD JA JUHATUSE
D
ASi E
kspres
s Grupp tüta
rettevõ
tete nõukogude
volitused ja
vastut
us tulenev
ad nende põh
ikirjast
ning
kontse
rnisisest
est re
eglite
st. P
õhikirja m
uutmine
toimu
b va
stavalt är
iseadu
stiku
s säte
statul
e. Nõu
kogud
on üldj
uhul
moodus
tatud vastava tüta
rettevõtte põhios
anikuks oleva
ettevõtte juhatuse
ja nõuko
gu li
ikmetes
t.
O
lulisemat
e tüt
arett
evõte
te nõukogud
e koosole
kud toimuv
ad taval
iselt kor
d kvartalis,
muudel juh
tudel läht
utakse
kontser
ni vaja
dustest, tüta
rettevõtte põhi
kirjas
t j
a õigu
saktides
t. Tütarette
võtete nõ
ukogu liikme
tele üldjuhu
l
Tütarette
võ
tte juha
taja või
juhatuse li
ikme nime
tab ametiss
e tütarettevõ
tte nõuko
gu. All
järgneva
lt on too
dud ASi
Ekspress G
rupp
100%lises o
manduses o
levate
olulisem
ate
tütare
ttevõt
ete nõuk
ogud ja juh
atused
seisuga 31.
Hans L
uik (esime
e
s),
Mari
Soonvald, Tarvo Ulejev, Erle
Laak
Mari
-
Liis Rüüt
salu (esimees), Kaspar
Mari
-
Liis Rü
ütsalu (esi
mees), Si
gne Kuki
n,
Jānis Ķuzulis (esimees), Jānis Daube
Mari
-
Liis Rüüts
alu (es
im
ee
s), Ka
sp
ar Hanni
,
Konsta
ntins Kuz
ikov
s (es
ime
e
s), I
ngus
Bērzi
ņš, A
natolijs G
olub
ovs
-
Mari
-
Liis Rüüt
salu (esimees), Kaspar
* Põh
itütar
e
ttev
õ
ttes e
maettev
õttele kuu
luva om
akapit
ali summa seisu
ga 31.
detsember
2021 on n
äida
tud sul
gudes
.
** Põhikir
ja a
lusel
nõukogu p
uudub, n
õukog
u rolli
täida
b SIA Delfi
Ticket S
ervi
ces juha
tus.
Muudatuse
d kontserni t
ütare
ttev
õtete juhtimis
es
18. mail 2021 AS
i Ekspress Me
edia nõu
kogu ot
sustas ku
tsuda alates 15.
augu
stist 2021 seose
s lapsehoo
lduspuh
kuseg
a
ajutise
lt ju
hatusest
tagasi Karin
Vene.
Samast aj
ast valit
akse ju
hatuse liik
meks Pir
et Põldoj
a tähtaj
aga 15. v
eebruar
2023. Pire
t Põld
oja hakk
ab vastutama et
tevõt
te äriarend
use vald
konna ee
st. Alates 15.
augustist 2021 t
egut
seb ASi
Ekspress M
eedia j
uhatus järg
mises koosse
isus:
Argo Virke
bau (ju
hatuse esime
es), E
rle Laak
Soonvald
ja Pire
t Põldo
ja.
27. aug
ustil 2021 pik
endas AS
Ekspress G
rupp oma 100%
ise tüt
arettev
õtte ASi Eksp
ress Meed
ia nõukog
u
liikmete
Hans Luig
e ja Mar
i
-
Liis R
üüts
alu volit
usi kun
i 2. sep
temb
rini 2026.
ASi Ek
spress Me
edia n
õukogu
jätk
ab endise
s
neljal
iikmeli
ses koos
seisus:
Hans Luik
(esime
es),
Mari
-
Liis R
üütsal
u, Sig
ne Kukin
ja Kaspar H
anni.
23. nove
mbri
l
2021 ASi Ek
spre
ss Meedia n
õukogu
otsusta
s pi
kendad
a juhat
use liikm
e Urmo Soon
valdi v
olitus
i kuni 31.
jaanuarin
i 2025.
Ettev
õtte ju
hatus jätk
ab end
ises viieliik
melises koo
sseisus:
Argo Virk
ebau (j
uhatuse
esimees)
, Erle
Laak
-
Sep
p, Urmo Soon
vald, Tarvo Ulej
ev ja Piret Põldoj
a.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
AUDITIKOMITEE
Auditik
omitee on
nõukog
u nõuand
ev org
an raamat
upida
mise, au
diitorkon
trol
li, risk
ijuh
timise, sise
kontr
olli ja
-
audite
erimise
, järe
levalve
teostamise j
a eelarv
e koostamis
e vald
konnas n
ing nõuk
ogu tegev
use sead
uslikkuse
osas.
Alates 20
17. aa
stast on au
dit
ikomitee
liige Han
s Luik
. Alate
s 19.06.20
20 on aud
itik
omite
e liige P
riit Roh
umaa.
Auditik
omitee l
iikmete
le tasu
ei makst
a.
Adekv
aatse j
a õigeaeg
se informat
siooni s
aamine
on kval
itee
tsete
juhtimisot
suste
aluse
ks. O
luline on
tagada,
et
aruandlu
s olek
s faktip
õhine,
aga k
a ett
evaatav
. Nii on p
arimate
teadm
iste põh
jal või
malik
juht
ida riske n
ing muu
ta
ne
ed võim
alustek
s võrreld
es konku
rentid
ega.
Ettevõt
te aruandlu
se saab li
igitada k
ahek
s: a) f
inantsaru
andlus j
a b)
Finants
aruandlu
s koosneb
ASi Ek
spress Gru
pp kontse
rni kuuluv
ate et
tevõte
te konsolid
eeritud
majand
usnäitaj
aid
koondav
atest v
ahearuan
netes
t nin
g majand
usaast
a aruan
dest
, mis on av
aliku
statud
läbi Nasdaq
Tall
inn börs
i
infosüst
eemi ning
on kät
tesaad
avad kõ
ikidele
aktsion
ärid
ele kui k
a pote
ntsiaalset
ele inv
estorit
ele ja e
ttev
õtet
analüüs
ivatel
e analüüt
ikute
le.
Juht
imisaruand
lus on see
vast
u suunat
ud et
tevõtt
e siseseks k
asutuse
ks. Kohan
e on
eristada mit
mekül
gseid
tege
vusnäit
ajaid käsit
levat
aruand
lust,
mis ke
skendu
b nii är
isegment
ide ku
i erine
vate
kontser
ni ett
evõte
te
tulemu
slikkuse
le ning
invest
eeritu
d kapit
ali tootlik
kusele
. Aruand
luse täiu
stamin
e on pi
dev p
rotsess,
mille käig
us
vaadatak
se kokk
ulepit
ud ee
smärkide sa
avut
amist mõj
utavaid
näitaj
aid. Ju
htimis
aruand
lus sisald
ab muuh
ulgas
eelarve
id ja p
rognoose
, mida AS E
kspress G
rupp e
i avalikust
a.
Finants
auditi t
eostami
sel läh
tutak
se rahvu
svahelist
est aud
iteerimise
standard
ite
st (I
nternation
al Stand
ards on
Auditin
g). Aud
iitori valib
ja kinnit
ab aktsion
äride üld
koosol
ek. Audiit
or valitak
se taval
iselt
kolmeks aast
aks, se
ejärel
korraldat
akse uu
s hang
e. Valik
ukrite
eriumit
eks on aud
iti
meesko
nna
kogemus, audiitorbüroo maine, kuulumine
rahvusv
aheli
sse võrgu
stikku
, audiitori s
õltumat
us ja t
eenust
e hind.
Aktsion
äride üld
koosolek
ul kinnit
ati aast
atek
s
2020
-
2023 k
ontsern
i audiitor
ik
s OÜ KPMG Baltics.
Läti e
ttevõtte
id audit
eerib kohalik
audiitor
büroo ja
AS Expr
ess Post au
ditee
rib Ernst
& Young
Baltic AS.
2021. aasta aud
itit
e (sh k
õik ühiset
tev
õtted
) tasud on
summas
87
tuhat e
urot (2020:
74 tuhat e
urot).
Kontsern
ile on olu
line finan
tsaudit
i teostaj
a sõltum
atus ja huv
ide konf
likti tek
kimise vältimin
e. Le
iame, et 202
aastal on
finant
saudit
i teost
amine ol
nud koosk
õlas re
gul
atiivset
e normide
ga, rah
vusv
ahelist
e standa
rdite
ga ja
püstit
atud oot
usteg
a. Töö tulemusi t
utvu
stas KPMG kahe
s etapis: a) v
aheaudit
i raames j
a b) lõppau
diti osas enne
sõltuma
tu v
andeaud
iitor
i aruand
e välj
astamist.
HUVIDE KONFLI
KT JA SISETE
ABE KÄSITL
EMINE
Siseteab
e nõue
tekoh
ane käs
itlemine
on olul
ine,
et kait
sta ak
tsionär
ide huv
e ning
taga
da aktsiat
e au
s ja õig
lane
kauple
mine. K
õigile akt
sionäri
dele
ja poten
tsiaalsete
le uut
ele aktsion
äridele p
eab ole
ma õigeaeg
selt,
järjep
idevalt
ja võrd
setel t
ingimust
el kät
tesaadav
olulin
e inform
atsi
oon ASi E
kspres
s Grup
p ja te
ma tütaret
tevõt
ete k
ohta. ASil
Ekspr
ess G
rupp
ja tema tütaret
tevõt
etega seot
ud isikute
l on oma ametiko
hast tul
eneval
t teatud aeg
adel ja juht
udel
vältimat
ult roh
kem te
avet kont
serni koh
ta, k
ui seda on in
vestor
itel ja
avalikku
sel. Se
llise info
väärka
sutuse
vältimise
ks ole
me kont
serni ette
võtet
es kehte
stanud "Siset
eabe h
oidmise j
a avaldamise n
ing siset
eabe alu
sel
tehing
ute t
egemise sise
reegli
d" (
edaspid
i siseteabe
reeg
lid).
Siseteab
e reeg
lid hõlm
avad endas aru
andluse
süsteem
i,
mille koh
aselt tö
ötajad,
kes t
ööülesand
eid täit
es võ
ivad sat
tud
a huvid
e konfl
ikti, e
sitavad
oma majandu
shuvid
ning
kinnit
avad ene
sehindam
isega o
ma sõltum
atust.
ASi Ekspre
ss Grup
p juh
atuse ja nõu
kogu liik
mete p
uhul on
tegemist
siseteab
e info k
asutaj
ateg
a (nn insaide
ritega)
,
kes on all
kirjastan
ud vast
ava kinn
ituse j
a on teadliku
d ASi Ekspre
ss Grupp
siseteab
e reeglit
est ning
on koos oma
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
lähikond
seteg
a regist
reeritu
d
ett
evõtte in
saiderite
nimekirj
as. Samu
ti on ins
aiderit
e nime
kirjas re
gistre
erit
ud
emaett
evõtt
e finantsv
aldkon
na töötaj
ad, kes p
uutuvad ko
kku kont
serni konso
lideerit
ud majand
usnäit
ajateg
a ning
olulisem
ate t
ütaret
tevõt
ete juhatuse
ja nõuk
ogu liikmed
koos raamatu
pidami
sinfo koo
stami
se ja esit
amise eest
Seisuga 31.
12.20201
on ett
evõtt
e insaider
ite reg
istris r
egistre
eritud
48 püsivat
juurd
epääsu omav
at isik
ut
Kontsern
peab in
saide
rite arv
estu
st vastav
alt väärt
paber
ituru
seaduse
s ja NASD
AQ Tallin
n re
glemen
dis sätest
atud
nõuet
ele ning k
omisjoni rak
endusmääru
sele
(EL) 2016/3
47,
10. märts 2016,
millega k
ehtestat
akse rake
nduslik
ud
tehnil
ised stan
dardid se
oses insaid
erite
nimekirj
ade täpse
vormingu
ja ajakohast
amiseg
Parlamend
i ja nõu
kogu määru
seg
a (EL)
nr 596/2014.
Meile t
eadaolev
alt ei esin
enud 202
1. majand
usaasta
l ühte
gi sisete
abe väärk
asutam
ise t
unnust
ega juht
umit ega
huvide
konfl
ikti eg
a ole teht
ud turut
ingimust
est erin
evaid teh
inguid
seotud
o
AS Eksp
ress Grupp nõukog
u ja juha
tuse liikmete ot
sesed osa
lused t
eistes ett
evõtet
es:
Osaühi
ng Inverso
ra, High Hea
t
OÜ
Alisel OÜ,
Osaühi
ng Minig
ert, H
HL Rühm Osa
ühing, O
saühi
ng Brevar
d, Iiruk
OÜ, Lui
gepoeg OÜ
, Lind Rü
hm OÜ
, Iefe Inves
t OÜ, Irist O
Ü, F
idens Inv
est OÜ,
OÜ Vilipäev, Siireviire OÜ, Sisne Invest OÜ, Sisne
Inves
t Latvia O
Ü, P
restante
OÜ, Lind Living OÜ, Haep OÜ
Südi OÜ
osaühi
ng Jõgis
oo Pi
im, JU
TA KASE
LA HA
MBARAV
I OSAÜHIN
G, O
saü
hing
Manip
enny, Lind
ermann, Bi
rnb
aum ja
Kase
la OÜ, OÜ M
ust Käsi 2, L
A24
Holding OÜ, Noble Cafe 2 OÜ, KellyBar OÜ, Bergman 100x100 Osaühing, Saue
3K Capital OÜ, OÜ Ühinenud Inglid, UA Management Assets OÜ, Noblessneri
Izakaya OÜ
, Fine, W
ood
and Co
mpany O
Ü, Ki
no Sõp
rusk
ond O
Ü, Laevas
elts
Kaspar Hanni
ITS Capital
OÜ, Ballpark Ventures OÜ
Ettev
õtte nõu
kogu ega j
uhatuse liik
metel
ei ole osalusi e
ttev
õtet
es, mis teg
utsevad AS Eksp
ress Gru
pp kont
serni
Ülevaad
e 2021.
maj
andus
aastal t
ehtu
d tehin
gute
st seotu
d osapoolte
ga on e
sitatud
raam
atupid
amise aa
staaru
ande
Kontsern
i ülevõt
mise k
orral
väärtp
aberit
uru seadu
se 1
9. pe
atüki k
ohaselt
on AS
i Exp
ress Post p
raegu
sel
kaasakts
ionär
il ASil Postim
ees G
rupp õigu
s omandada õig
lase hinn
aga ühiset
tevõt
te 50% osalus Ek
spress G
rupilt.
Samasug
une õig
us on ka Ek
spre
ss Grupil
ASi Post
imee
s Grupp
aktsion
äride muut
use ko
rral vast
aval
t aktsion
äride
omav
ahelisele lep
ingule
.
konsoli
dee
ritud raamat
upidami
se
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
VASTAVUSE DEKL
ARATSIOON HEA ÜHIN
Hea ühin
guju
htimise t
ava (HÜT
) on juhiste
kogum, mis on mõe
ldud järg
imiseks ee
lkõi
ge börsie
ttev
õtetele
. HÜTi
sätete
täitmine
ei ole kohu
stuslik, et
tevõtt
el on kohu
stus avalikust
ada j
a põhjen
dada kas ja mill
ises ulatu
ses HÜT
i
ei järg
ita. Börsie
ttev
õtete
le kehtib
„täidan
või selgit
an“ nõ
ue.
AS Ekspre
ss Grupp
lähtub oma ärit
ege
vuses sead
ustest
ja õigusnorm
idest
, börsie
ttev
õttena Nasd
aq Tallin
na börsi
nõuet
est ning
arvest
ab oma t
egev
uses olul
ises osa
s hea ü
hinguj
uht
imise tava j
uhisei
d. P
raktilist
el kaalut
lustel
järgit
akse mõnin
gaid so
ovitusi
osalise
lt.
Iga j
uhatuse li
ikme
põhipalk, tulem
ustasu, lahkum
ishüvitus, talle ma
kstavad muud hüved ning pr
eemia
süsteemid,
samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiv
eerivad tunnused ja riski tunnused)
avaldat
akse sel
ges ja ü
heselt
arusa
adavas vo
rmis em
itend
i veebil
ehel nin
g hea üh
ingu
juht
imise t
ava aruand
es.
Avald
atavad an
dmed on sel
ged j
a üheselt aru
saadavad,
kui n
eed välj
endavad
otseselt
kulut
use suur
või tõ
enäolise ku
lutu
se suurust
avaliku
stamise päe
va seisu
ga.
Kontsern
avalda
j
uhatu
se liikmete
põhipal
a, tulemustasu
, lahku
mishüvit
i
Konsolid
eerimi
sgru
p
i kõigi juhat
uste liik
mete (k
.a tütare
ttevõt
ete tegev
juhtk
onna) tasu k
oosneb kuu
palgast ja
aastapree
miast.
Mõn
ikord ant
akse k
asutada k
a amet
iaut
o. Aastap
reem
ia sõltu
b teat
ud eesmärkid
e täitm
isest,
mis
on igal aast
al erinev
ad,
sõltuv
alt ett
evõtte
poolt järgmisek
s aastak
s seatud
strat
eegilist
est ee
smärkide
st.
Aastapre
emiad v
õivad mood
ust
ada kuni 5
0% juhat
use liikm
ete j
a tegevju
htkon
na aastapal
gast.
Juunis 201
7 kinn
itas akts
ionär
ide üld
koosolek v
õtmet
öötaj
ate akt
siaoptsi
oonisk
eemi
.
Nimetatu
d skee
mi alusel
vä
ljastat
ligi
000
aktsiao
ptsio
oni, mille
st igaük
s an
dis
õiguse saada t
asuta
ühe et
tevõtt
e aktsia.
Opt
siooniskeem
kestis nov
emb
rist 2017 ku
ni märt
sini 2021.
2020. aa
sta sept
embris kin
nitas ak
tsion
äride üld
kooso
lek uue
aktsiaopt
sioonip
rogr
ammi pe
rioodiks 20
21
on suunatud AS
-
i Ekspre
ss Gr
upp j
a temag
a samasse k
ont
serni ku
uluvat
e äriüh
ingut
e teg
evju
htkonnale
. Seisu
ga
31.12.20
21 on ant
ud pro
grammi raa
mes kokk
u väljast
atud 1 0
64 tuhat
optsiooni,
millest ig
aüks ann
ab õiguse
omand
ada ühe e
ttevõtte
aktsia ostuhinnag
a, mis on op
tsioo
nide
väljast
amise het
kel ke
htiv ak
tsiate n
imiväärtu
s.
Konsolid
eerimi
sgrup
pi kuul
uvate k
õikide
juhat
uste liik
metele
(sh tüt
arette
võtet
e tegevjuh
tkond
adele) mak
stakse
leping
u lõpp
emisel ja l
õpetamise
l kompe
nsatsioon
i vast
avalt
tema ame
tilepin
gus et
tenähtud
tingim
ustele
. Juhat
use
liikmet
e ja te
gevj
uhtkond
ade lahkumish
üviti
sed k
uuluvad
üldj
uhul väl
jamaksmisel
e, ku
i lahk
umise on
algatan
ud
ette
võte. Ku
i juhatuse
või tegev
juhtk
onna liige
kutsut
akse tagasi ol
ulise põh
juset
a, tuleb
ette
teatad
a kuni 3 k
uud ja tasuda
täiendav
alt
kuni 8 ku
u palg
a ulatuses
lahkum
ishüvit
ist.
Juhul
kui ju
hatuse l
iige
või teg
evj
uht lahkub
ametist
omaenda in
itsiatiiv
il või j
uhul
, kui t
a kutsu
takse j
uhatuse
st tagasi olul
ise põh
juseg
a,
siis üldj
uhul kom
pensatsi
ooni
ei maksta.
Juhat
use liikme
tele mak
stud t
asude ü
ldsumma j
a lahk
umishü
vitised
ning ak
tsiaopts
ioonip
rogramm on
avalik
ustatu
d
lisades 2
8
.
Muid hü
vesid j
uhatuse
liikmet
ele määrat
ud ei ole
.
Nõukogu
otsustab em
itendi j
a tema juhatu
se liikme
või tema lähed
ase või t
emaga seotu
d isikug
a tehtav
ate emit
endi
jaoks oluliste tehingute tegemis
e ja määrab se
lliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud
juhat
use liikme,
tema lähed
ase või t
ema
ga
seotud
isiku j
a emiten
di vahel
avaldat
akse
hea üh
ingu
juhtim
ise tava
2021. aa
stal kont
serni j
a juhat
use liikme
te vah
el olulisi t
ehin
guid e
i teht
ud.
Üldk
oosolekul
määratu
d nõukog
u liik
me tasu su
urus ja maksmi
se kord aval
dataks
e emitendi hea ühingujuhtimise
tava aru
andes, t
uues eral
di välja p
õhi
-
ja l
isatasu (
sh lahku
mishüvi
tus ja mu
ud makst
avad hüv
ed
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
2021. aasta
l makst
i emiten
di ja kon
tserni t
ütar
ja siduse
ttev
õtete nõu
kogu liik
metele t
asu kokku
eurot. Mu
id h
üvesid
nõukog
u liikmete
le määr
atud ei
ole.
AS Ekspre
ss Grupp
on se
isukoh
al, et
töötaj
askonna m
itm
ekesisus r
ikastab
ärite
gevu
st. AS E
kspress G
rupp p
akub
võrdseid
võim
alusi ja võ
rdseid
õig
usi kõig
ile, sõl
tumat
a soos
t, r
ahvusest
, et
nilisest p
äritol
ust, v
anusest,
seksuaal
sest
orientat
siooni
st, so
olisest id
ent
iteed
ist või usut
unnist
usest.
Mitmek
esisuse üld
põhimõ
tted
kehtiv
ad juhtorg
ani
Kontsern
i juhat
use ja n
õukogu
liikmet
e valimi
se tule
musena p
eab nõuk
ogu j
a juhatuse
lii
kontse
rni juh
timiseks p
iisavalt
mitmek
esine,
mis võimaldab
erinev
ate kogem
uste ja tead
miste laiald
asemat
integ
reerimist
juht
organite
töösse. Kon
tserni j
uhatuse
ja nõukog
u moodust
amisel pöör
ab AS Eksp
ress Grup
p
tähelepanu, et selle koos
seis oleks lis
aks tead
mistele
ja ko
gemust
ele piisav
alt la
iaesind
uslik
ka lähtu
valt v
anusest,
soost, g
eograaf
ilisest
päritolu
st,
hariduse
st ja t
öökogemu
sest.
2022. aa
sta konsol
idee
ritud v
ahearuand
ed aval
dab kon
tser
n alljärg
neval
t:
12.
jaanuar 2022
2021. aasta IV kvartali digitellimuste tulemused
22. veebruar 2022
2021. aasta 12 kuu
ja IV kvartali auditeerimata vahearuanne
01. aprill 2022
Auditeeritud 2021. aast
a majandusaasta aruanne
12. aprill 2022
2022. aasta I kvartali
29. aprill 2022
2022. aasta 3 kuu
ja I kvartali auditeerimata v
ahearuanne
12. juuli 2022
2022. aasta II kvartali digitellimuste tulemused
29. juuli 2022
2022. aasta 6 kuu ja II kvartali auditeerimata vahearuanne
12.
oktoober 2022
2022. aasta III kvartali digitellimuste tulemused
31. oktoober 2022
2022. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Tasustami
se põh
imõtteid
tut
vustat
akse akt
sionärid
ele 20
22. aasta I
I kvart
alis to
imuval
korral
isel akts
ionär
ide
üldkooso
lekul (
konkr
eetne
kuupäev
ja kell
aaeg täp
sustami
sel).
Tasustamissü
ste
emis kir
jeldat
akse Ek
spress Gru
pi
nõukog
u, kom
iteede
ja juhat
use liikmet
e tasust
amise põ
him
õtteid
ning t
asustamisree
glite
kinn
itamise
, hind
amise ja
elluviim
isega
seotud o
tsusta
misprotse
ssi. T
asust
amise p
õhimõtt
ed keh
tivad n
eli aast
at. T
asustamis
süstee
mi
koostami
sel on v
õetud ar
vesse
Eesti v
äärtpabe
ritu
ru seaduse
s (§
135 3), H
ea Ühing
uju
htimise
Tavas (
punkt
2.2.
7) ja
aktsionä
ride õig
uste d
irektiiv
is (E
L 2017/828,
artikk
el 9b)
toodud
soovitusi.
Tasust
amise
põhimõt
ted on
suunisek
s ja
juhtdokumendiks tulevaste
k
Peamised finan
tsnäitajad
(
jätkuvad
+
lõpetatud te
gevusvaldkonn
ad
)
Digitellimuste arv
134 947
83 185
50 049
Konts
erni palga
kul
u kokk
u (bruto)
Keskmi
ne kuupalk (br
uto
)
tööta
ja koh
ta
Ekspr
ess Grup
i juha
tuse lii
kmete ta
su (b
ruto):
Sign
e Kuki
n
–
finantsdirektor alates 01.08.2018
163
138
19%
98
Kaspar Hanni
–
arendusdirektor alates 18.12.2017
131
91
43%
72
Peamised finan
tsnäitajad (jä
tkuvad tegevu
svaldk
onnad)
Digitellimuste arv
134 947
83 185
Konts
erni palga
kul
u kokk
u (bruto)
Keskmi
ne kuupalk (br
uto
)
tööta
ja koh
ta
Ekspr
ess Grup
i juha
tuse lii
kmete ta
su (b
ruto):
Mari
-
Liis Rüütsalu
–
juhatuse esimees alates 01.01.2017
225
205
10%
Sign
e Kuki
n
–
finantsdirektor alates 01.08.2018
163
138
19%
Kaspar Hanni
–
arendusdirektor alates 18.12.2017
131
91
43%
Ülevaade tasustami
sest Ekspress Grupis
Jätkame
jätk
usuutlik
u tulu kasvat
amisele
suunatu
d strat
eegia elluv
iimist,
kasut
ades dig
ipöördeg
a loodud
võimalusi.
Meie ee
smärgiks on k
asvatad
a aktsion
äride var
a väärtu
st läbi t
ulude
ja kasumlikk
use kasv
u. Eksp
ress Gru
pp arendab
ja laiend
ab oma senist
äriteg
evust nin
g otsib kasvu
võimalus
i uute
s digitaal
setes äriv
aldkond
ades. K
ontsern
i
tasustam
ispõhi
mõtet
e eesmär
giks on
eden
dada pik
aajalist f
inantsed
u, ko
nkurentsiv
õimet
ja luu
a aktsionäridel
e
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kontsern
on seadn
ud eesmär
gik
s põhje
ndatud,
tasakaalus j
a ko
nkuren
tsivõimel
iste tasu
sta
mispaket
tide ab
il värvat
a
ja hoida t
ööl ande
kaid töö
tajaid,
kelle
l on meie
äritege
vuse jaok
s võtmet
ähtsus.
Kogu
ettevõ
ttes vaadat
akse töötaj
ate t
öötasud re
gulaarse
lt ü
le, et kind
lustada t
öötasude
konku
rentsiv
õime turu
l
ning v
ärvata j
a hoida tale
nte.
Nõukogu ja komite
ede liikmet
e tasustamin
e
Nõukog
u liikmet
e tasustami
se kinn
itab akt
sionäride ü
ldko
osolek. Erinevates komiteedes
t
ehtud töö
eest
tasu ega
Nõukog
u liikmed
ei ole äriü
hing
uga t
öösuhtes.
17. ju
unil 2020 toim
unud ak
tsion
äride k
orralise
üldko
osolek
u otsuse al
usel makst
akse
nõukog
u esimehe
le Priit
Rohumaale
tasu
na 1
000 e
urot
kuus (
12 000 eur
ot aas
tas).
Nõukog
u ülej
äänud l
iikmete
le tasu e
i makst
a.
Revisj
onikomisj
oni
töös
osalemise ee
st muid t
asusid ei mak
sta.
Juhatuse
liikm
ete tasust
amine
Juhatuse li
ikmete t
asustam
ispõh
imõtete
koostami
se eest
vastut
ab nõuk
ogu. N
ende põhimõt
ete ee
smärgipär
asuse
tagamisek
s valmi
stab nõu
kogu ett
e ja teeb ettep
anekuid t
asustamisree
glite
muutmise
ks. Ju
hatuse l
iikmete
tasustam
ise ja j
uhatu
se liikmet
e te
enistusle
pingu
te muu
d
tingimused
otsustab
nõukog
u.
Tasustami
spõhim
õtte
d esitat
akse üld
koosolek
ule vast
uvõtmise
ks vähe
malt kord
iga nelj
a aasta jär
el, samut
i juhu
l
kui tasu
stamis
süstee
mis teha
kse olu
lisi muu
datusi.
Huvid
e kon
flikti
vältimisek
s hall
atakse
tasusta
mist täp
selt
mää
ratl
etud
protsessid
e kaudu,
tagades,
et mitte ükski
inimene e
i oleks kaasatu
d enda tasustam
ist pu
udutav
asse
Juhat
use liikme
te tasu k
oosne
b järg
mistest e
lement
idest:
põhip
alk, ig
al aastal v
äljamakst
av lüh
iajalin
e
motiva
ts
i
oonipake
tt,
pikaajali
ne mot
ivatsioon
ipake
tt akt
siate
ja muu
de hüvitist
e näol.
T
asus
t
amine
Ekspress Gru
pis
läbi tulude ja kasumlikkuse
kasvu
Motiveerib töötaj
aid ning
aitab
värvata ja hoida tipptal
ente
Edendab strateegia elluviimist
On v
astutustundlikult juhitud,
paindlik j
a kooskõlas
meie
pikaajaliste
finantseesmärkidega
tasakaalustatud,
konkurentsivõimeline ja
moodustama põhiosa
töötajale makstud kogutasust
aastaste eesmärkide
ühtlustab juhatuse liikmete
huvid aktsionäride huvidega
aktsiaoptsioonide
väljastamise
kaudu
kooskõlas üldise turutavaga,
sülearvuti, am
etiauto või
autohüvitis jne.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juhat
use lepin
gud kehtiv
ad tavalisel
t 3
-
5 aastat
. Maksima
alne lah
kumishüv
itis moodu
stab
6
-
Üldj
uhul raken
datakse
lahkumish
üviti
se per
ioodil konk
urent
sikeeld
u
j
a lahkumishüv
itise
vähend
amist reg
uleeriv
aid
Lühiaj
aline mot
ivatsio
onisü
ste
em koosne
b kuni 6 k
uu põh
ipalg
ast, mill
ele
ühekor
dne pr
ojektip
õhine preem
ia. Tule
musnäitaj
ad ja lü
hiajalise
motivatsio
onisü
ste
emi eesmärg
id määrab
nõukog
u igal aast
al. V
äljamak
sed te
hakse all
es pära
st sed
a, kui v
älisaud
iitor o
n kontr
ollinud e
ttev
õtte
finant
saruand
eid.
asud 2021.
aasta osas sisa
ldavad
arvest
atud
, kuid
veel mitt
e välja makstu
d tasusid su
mmas
Pikaajal
i
ne motiv
atsioon
isüst
eem on
juhatuse
liikmete
le optsioonip
rogramm
ide aluse
l pakut
avad akt
siad.
Aktsiaopt
sioone
väljast
atak
se ig
a aasta lõpu
s, k
uid neid
saab realise
erid
a alles 3 aas
ta mööd
umisel opt
sioon
i
Ekspress
Grupi j
uhatu
se liikm
ete t
asustamine
2021. aast
al (t
uhande
tes eur
odes):
Põhipalk
Mari
-
Liis Rüütsalu
CEO
144
81
64/36
225
Teiste
st kont
serni et
tevõt
etest juh
atuse liik
metel
e tasusi
d ei makst
ud.
2021. aasta
motivat
sioonisü
stee
mi raames p
reemiat
. aast
a alguses se
atud
ee
smärkide
saavutam
ise
eest.
Väljamaksed
teostak
se 2022.
Nende e
esmärkide
võtme
kompone
ntidek
s olid EBITDA
, puhask
asum,
digitu
lude osak
aal nin
g olema
soleva är
iteg
evuse
ja võimalik
e uu
te ärite
gevu
se omandami
steg
a seotud
stratee
giline
Kontser
ni juhat
use akt
siaopts
ioonip
rogra
mmi akts
iate arvu
muutu
s 2021. aa
stal on allj
ärg
nev:
Nimi
optsioonid
optsioonid
optsioonid
optsioonid
Mari
-
Liis Rüütsalu
0
80 000
-
26 667
53 333
Kokku
0
174 667
-
58 222
116 445
Nimi
optsioonid
optsioonid
optsioonid
Mari
-
Liis Rüütsalu
36 924
-
36 924
26 667
26 667
Kaspar Hanni
18 462
-
18 462
13 333
13 333
Kokku
93 526
-
55 386
58 222
96 362
Nõukogu
l
eiab, e
t tasustamin
e akt
siaoptsio
onilepin
gute
kaudu soo
dustab v
äärtuse
loomist k
ontsern
is ning e
t nende
leping
ute mõj
u ette
võttele
ja aktsionär
idele
on positiiv
ne.
2017. aa
sta juu
lis kinnit
as aktsio
näride
üldkoo
solek võt
metööt
ajatel
e suunat
ud akt
siaopt
sio
aktsiaopt
sioon
iprog
rammi õig
ustatud
isikul on
õigus välj
astatu
d optsioon
e realisee
rida pärast
kolme aast
ase perioo
di
möödumi
st alate
s talle optsioo
ni välja an
dmisest.
Aktsiaoptsi
oonide
alusel sa
adavad ak
tsiad ant
akse
juhtivtöö
tajatele ü
le tasuta.
Signe Kuk
inile välj
astatu
d optsioo
nid on re
aliseer
itavad 202
2. aast
al.
2020. aa
sta sept
embris kin
nitas ak
tsion
äride üld
kooso
lek uue
aktsiaopt
sioonip
rogr
ammi pe
rioodiks 20
21
on suunatud AS
-
i Ekspress Gru
pp tege
vjuhtk
onnale.
Iga optsioon
annab õigu
se omand
ada ühe
ettevõt
te aktsia
ostuhinn
aga, mis
on opt
siooni
de väl
jastamise h
etke
l keht
iv aktsiat
e nim
iväärtus.
Mari
Sig
ne Kukin
ile
ja Kaspar H
annile v
äljast
atud op
tsioonid
on real
iseeritav
ad 2024
. aast
al.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE
Konsolid
eerit
ud bilan
ss
............................................................................................................
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
...........................................................................................
Konsolid
eerit
ud omakap
itali mu
utust
e aruanne
...............................................................................
Konsolid
eerit
ud rahav
oogude
aruanne
..........................................................................................
KONSOL
IDEERITUD RAAMAT
UMIDAMISE AAST
AARUANDE
LISAD
...............................................................
Lisa 1. Ü
ldine in
formatsi
oon
..................................................................................................
Lisa 2. R
aamatupid
amise a
ruan
de koost
amisel kasut
atud ar
vest
uspõhimõ
tted
........................................
Lisa 3. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud
.........................................................................
Lisa 4. Finan
tsrisk
ide
juht
imine
............................................................................................
109
Lisa 5. R
aha ja pan
gakont
od
................................................................................................
114
Lisa 6. Nõu
ded j
a ettemak
sed
..............................................................................................
114
Lisa 7. Nõu
ded ost
jate
vastu
................................................................................................
Lisa
8. Ettevõtt
e tulumaks ja edasi
lükkunud tulumaks
..................................................................
Lisa 9. Muu
d lühiaj
alised n
õude
d
...........................................................................................
Lisa 10. Varu
d
.................................................................................................................
Lisa 11. Äriü
hendu
sed
........................................................................................................
Lisa 12. Muud nõuded ja investeeringud
...................................................................................
Lisa 13. Ü
hisett
evõtt
ed
......................................................................................................
Lisa 14. Sid
usett
evõtt
ed
.....................................................................................................
Lisa 15. Mat
eriaaln
e põhiv
ara
...............................................................................................
Lisa 16. Im
mater
iaalne põh
iva
ra
...........................................................................................
Lisa 17. Võl
ad ja et
temak
sed
...............................................................................................
124
Lisa 18. Pan
galaenu
d ja lae
nuk
ohustu
sed
.................................................................................
Lisa 19. R
endile
pingud
.......................................................................................................
Lisa 20.
Segmendiaruanne
...................................................................................................
Lisa 21. Lõp
etat
ud teg
evusv
aldkond
.......................................................................................
Lisa 22. Mü
ügitul
u
............................................................................................................
Lisa 23. Müüdud toodangu kulu
.............................................................................................
Lisa 24. Turunduskulud
.......................................................................................................
Lisa 25. Ü
ldhaldu
skulud
......................................................................................................
Lisa 26.
K
ulud liik
ide jär
gi
...................................................................................................
Lisa 27. Mu
ud äritu
lud
.......................................................................................................
132
Lisa 28. Ak
tsiaop
tsioon
iskeem
id
............................................................................................
Lisa 29. O
makapital
..........................................................................................................
Lisa 30. T
ingimusl
ikud
varad ja koh
ustused
...............................................................................
Lisa 31. T
ehingu
d seotu
d osapoolt
ega
.....................................................................................
Lisa 32. Bil
ansip
äevajär
gsed s
ündmu
sed
..................................................................................
137
Lisa 33. Fin
antsin
format
sioon
emaet
tevõt
te koh
ta
......................................................................
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
(tuha
ndetes
EUR)
31.12.202
1
31.12.2020
Lisa
d
Nõud
ed ost
jate vastu
ja muud nõ
uded
Ettev
õtte tuluma
ksu nõud
ed
Muud nõ
uded ja in
vesteeri
ngud
Edas
ilükku
nud tulumaks
u
vara
Inves
teering
ud ühise
ttevõ
tetess
e
Inve
steer
ingud sid
usett
evõtet
esse
Ettev
õtte tuluma
ksu kohus
tused
Lühiaj
alise
d kohu
stus
ed kok
ku
Muud pikaajalised kohustused
2 024
Pikaaja
lised kohustu
sed kokk
u
Emae
ttevõtt
e oma
nikele k
uul
uv kapi
tal ja r
eservid:
Emae
ttevõtt
e oma
nikele k
uul
uv kapi
tal ja r
eservid k
okk
u
KOHUSTUSED
JA OMAKAPI
TAL KOKKU
Aruande
lisad
k
onsolidee
ritud raa
mat
upidami
se aasta
aruande
lahu
tamatu osa.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Jätkuv
ad tegevusv
aldko
nnad
Muud fi
nantstul
ud/(kulud
)
Kokk
u fina
ntstulud/
(kulud)
Kasum
/(ka
hjum)
ühisett
evõt
ete aktsi
atel
t ja osad
elt
Kasu
m/(k
ahju
m) siduset
tevõtete a
ktsiatel
t ja osad
elt
Kasu
m /(ka
hjum) enn
e tulumak
sustamis
t
Aruand
eperiood
i kasu
m
/(ka
hju
m) jätk
uvate
st
Aruand
eperiood
i ka
sum /(
kahjum
) lõpe
tatud
tege
vusvaldko
nnast
Aruand
eperiood
i kasu
m
/(ka
hju
m)
Aruand
eperiood
i ka
sum /(kah
jum)
, mis on om
istatav
Ema
ettev
õtt
e aktsi
onärid
ele
Koondka
sum /(kahju
m) kokku
Aruand
eperiood
i koo
ndka
sum /(k
ahj
um), mis on omi
st
atav
Ema
ettev
õtt
e aktsi
onärid
ele
Puhas
kas
um (
-
k
ahjum)
aktsia
kohta j
ätkuvate
st tege
vusva
ldkonda
dest
(eurodes)
Lahus
tun
ud kasu
m /(kahj
um) akts
ia koh
ta
Puhas
kas
um (
-
kahjum) akt
sia kohta (
eurodes
)
Lahus
tun
ud kasu
m /(kahj
um) akts
ia koh
ta
*2020. aast
a andmed
on korrigee
ritud j
a kajastav
ad rida
-
r
ealt kon
solideer
ituna ainu
lt jät
kuva teg
evuse tulemu
st (vt
Aruande
lisad
on konsolid
eeritu
d vahe
aruand
e lahut
amatu osa.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
Emae
ttevõtt
e oma
nikele o
mista
tav osa
Saldo 31.12.
2019
17 87814 2771 68817 70151 52251 622
Kohus
tusliku res
ervkapi
t
ali s
uurend
amine
Emiteeritud aktsiakapital
Aktsiaoptsioonid
41339452452
Aruand
eperiood
i p
uhaskas
um /(ka
hjum)
0
0
0
0
2 510
2 510
26
2 536
Aruand
eperiood
i koondka
su
m /(k
ahjum)
0
0
0
0
2 510
2 510
26
2 536
Kohus
tusliku res
ervkapi
t
ali s
uurend
amine
Aktsiaoptsioonid
27136(
17)
290290
Tehingud
oman
ikega ko
kku
0
0
(175)
162
(3 171)
(3 184)
0
(3 184)
Aruand
eperiood
i p
uhaskas
um /(ka
hjum)
0
0
0
0
2 243
2 243
14
2 257
Aruand
eperiood
i koondka
su
m /(k
ahjum)
0
0
0
0
2 243
2 243
14
2 257
Saldo 31.12.
2021
18 47814 2771 92019 26153 55253 692
Lisainf
ormats
ioon omak
apital
i muu
tuste
kohta on
toodud Lisas 29.
Aruande
lisad
konsolid
eerit
ud vahe
aruan
de lahut
amatu osa.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Konsol
ideer
itud
rahavoogu
de ar
uanne
Aruandeperioodi ärikasum
3 060(Kas
um)/
-
k
ahju
m
põhiv
ara mü
ügist, mahak
and
mises
t
ja väärt
use
Aktsiaoptsiooni
väärtuse muutus
Kahju
m lõpetat
ud tegevus
vald
konna müü
gist
Ärit
egev
usega
seotud n
õuete ja
ettemaks
et
e muu
tus
Ärit
egev
usega
seotud k
oh
ustus
te ja ett
emakset
e muutus
Rahavood äritegevu
sest kokku
Rahavood i
nveste
erimisteg
evusest
Tütar
ettevõt
ete ost (
miin
us o
mand
atud raha
)
Sidusettevõtete ost (miinus omandatud raha)
Laek
umis
ed mu
udes
t inves
teering
utest
Sissemaksed/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud
Lõpe
tatud
tegev
usvaldko
nna m
üügist la
ekunud ra
ha (
miin
us raha
sal
do)
Materiaalse j
a immateriaalse põhivara soetamine
Materiaalse j
a immateriaalse põhivara müük
Antud la
enude ta
gasimaks
ed
Rahavood
i
nves
teer
imi
stegevu
sest kokk
u
Rahav
ood fina
ntse
erimi
st
egevu
sest
Rendi
kohustus
e põhi
osa tagas
ima
ksed
Arvelduskrediidi kasutuse muutus
(
1 018)
Laek
unud a
ktsiat
e emi
teerimis
est
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel
Rahav
ood fina
ntse
erimi
st
egevu
sest kokk
u
RAHA JA R
AHA EKVIVAL
ENTIDE MUUTUS
Raha ja raha
ekvivalendid perioodi alguses
Raha ja
raha
ekvivale
ndid perioo
di
lõpus
Aruande
lisad
konsolid
eerit
ud raam
atup
idamise
aastaaru
ande lah
utam
atu osa.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
KONSOLI
DEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTA
ARUANDE
Lisa 1. Üldine i
nformatsioon
ASi Ekspre
ss Grupp
ja te
ma tütaret
tevõt
ete peamist
eks te
gevusalad
eks on mee
diateg
evus,
sealhul
gas online
-
ajaleht
ede,
ajakir
jade j
a raamatut
e kirj
astamine
, koj
ukanne
ja muu
d meed
iaga seotu
d t
egev
used. AS Ek
spress
Grupp
(regist
reerimisnu
mber
10004677;
aadres
s:
Parda 6, 10151 Tallinn) on
Eesti Vab
ariigis
registre
eritud
valduse
ttev
õte. Vast
avalt Ee
sti Vabariig
i ärisead
ustiku
le kinnit
atakse
juhat
use koost
atud ja nõuko
gu heakskiid
etud
majandu
saasta aru
anne,
mis sisal
dab ka k
onsolidee
ritu
d raamatup
idamise
aastaaru
annet,
aktsion
äride
üldkooso
lekul.
Aktsion
äride
l on õig
us juh
atuse poo
lt koost
atud j
a esitatu
d majand
usaasta
aruannet
mitte k
innitad
a
ning nõ
uda uue
aruande
koostamist.
Juhat
us kiitis h
eaks ja
allkirjast
as maj
andus
aasta ar
uande
2
5
. märtsil 2
022.
ASi Ekspre
ss Gru
pp (
edaspidi k
ontser
n) kon
solideerit
ud raa
matu
pidami
se aruanne
kajast
ab allp
ool toodu
d ett
evõte
te
Osalus
31.12.2021
Osalus
31.12.2020
Tegevus
segm
ent
: kesks
ed teg
evus
ed
Ekspre
ss Gr
upp AS
Emaettevõte
K
ontserniettevõ
tete haldamine j
a tugiteenused
Eksp
ress Finant
s OÜ
Tüt
arettevõte
100%
Finantseer
imis
-
ja raamatupid
amiste
enused
Tegevus
segm
ent
: meedi
a (
online
kirjast
amine ja
ajakirjade
kirjastamin
e
Del
fi A/S
Tüta
rettevõte
Online
-
meedia
Elektroonili
se pile
timüügi
platvormi ja
piletimüü
gikohtade
haldamin
e
Delfi UAB
Tütar
ettevõte
Online
-
meedia
Leedu
Sidusettevõte
Audiora
amatute
tootmine ja
müük
Eesti
Internetireklaami l
ahendused ja
Internetireklaami l
ahendused ja
Tü
tarettevõte
100%
Sisuloome
produktsioon
istuu
dio
Leedu
Online
-
meed
ia ja ajak
irjade kirj
astamine (so
etatud
Eesti
Linna Ek
raanid O
Ü
Tütar
ettevõte
Digi
taalse vä
lireklaami
müük
Videotoot
mise müü
k, meedia
(100% os
alu
s al
ate
s juuli
2021)
Õhtuleht Kirjastus AS
Ühisette
võte
50%
Ajal
ehtede kirjast
amine ja
ajakirjade
kirjastamine
Kinnisvar
akeskkond
OÜ
Siduse
ttevõte
49%
Kinnisv
araportaal
i ar
endamine
Tegevus
segm
ent
: trüki
teen
used
(lõp
etatud tegevusvaldko
nd)
Printa
ll AS
Tütarette
võte
-
Tr
ükiteenuste osutamin
e (müüdud september 202
1)
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatu
d
arvestuspõhimõtted
Alljärg
nevalt
on toodud
peamised arvest
uspõhi
mõtted
, mida on
kasutat
ud konsolide
eritud
raamatup
idamise
aastaaru
ande ko
ostamise
l. Toodud
arvest
uspõhimõt
teid on
järjepid
evalt
rakendat
ud kõikidele
aruande
s toodud
periood
idele,
välja ar
vatud
juhtud
el, kui on k
irjeld
atud te
isiti.
ASi Ekspre
ss Grupp
konsoli
deer
itud raamat
upidam
ise aast
aaruan
ne on ko
ostatud
koosk
õlas rahv
usvahel
iste
finant
saruand
luse stan
dardit
ega,
nagu
need on võet
ud vastu Eu
roopa Komisj
oni p
oolt (I
FRS
–
Inter
national Fin
ancial
Repor
ting St
andards)
. Käeso
lev
raamatupid
amise
aastaar
uanne
on koost
atud
vastaval
t ne
ndele
rahvusv
aheliste
le
finant
saruand
luse stan
dard
itele (
IFRS)
ja tõl
gend
ustele
(IFRIC), mis on
avald
atud j
a keht
ivad või o
n avald
atud j
a
ennet
ähtaeg
selt rak
endat
avad aruan
nete k
oostamisel.
Raamatup
idamise
aasta
aruan
ne on ko
ostatud
lähtud
es soet
usmaksumu
sest
, välj
a arvat
ud ju
htudel,
mida on
kirje
ldatud
alljärg
nevat
es arvest
uspõhimõt
etes.
Vastavalt
rahvusv
ahel
istele f
inantsaru
andl
use stand
ardit
ele t
uleb an
da juhtk
onnapools
eid raam
atupid
amisl
ikke
hinnanguid ning
kont
serni raamat
upidam
ispõhi
mõtet
e raken
damisel te
gema j
uhtkonnap
oolseid ot
suseid.
Valdkon
nad, k
us juh
tkonna otsu
ste osatäh
tsus n
ing ke
erukus on
olulise
ma mõjug
a või kus
konsolid
eerit
ud aruand
ed
sõltuvad
olulisel
t eeld
ustest
ja hinnang
utest
, on kirj
eldat
ud Lisas 3.
Konsolid
eerit
ud raamatu
pidam
ise aastaar
uanne on
esitatu
d eu
rodes, mis on k
ontsern
i arvestusval
uuta.
Kui ei ole
märgitu
d teisit
i, on kõik
summad üm
ardatud
lähima t
uhande
ni.
Finants
aruande
d on koost
atud
lähtu
des jär
jepid
evuse
ja võrreldavu
se print
siibist
, meto
odika muut
uste sisu
ja nen
de
mõju on
selgitat
ud vast
avates l
isades.
Muudatuse
d peamist
e finantsar
uannete esit
usviis
is
2021. aa
sta konso
lidee
ritud
majand
usaasta ar
uande
s käsitle
takse t
rükite
enus
te seg
menti l
õpetat
ud
tegevusval
dko
ndadena
ja
antud segmendi
tu
lud ja kulud kajast
atakse k
onsolide
erit
ud koondk
asumiaruan
des erald
i
real „Kasum
/
-
kahj
um lõpe
tatud t
egevusv
aldkonn
ast“.
2020.
aasta võr
reldavad
andmed on samut
i
koondk
asumiaru
andes
kor
rig
eerit
ud
Konsolid
eeritu
d
vast
avalt
IFR
S
korrige
erimisi t
ehtu
d ei ole. Trükit
eenust
e segmend
iga seotud v
arad on bilansis se
isuga 31.
12.2020 end
iselt rid
a
-
realt k
onsolidee
ritud,
kuna Printall
AS ei vastan
ud seisuga 31.
12.2020 mü
ügioote
l varaks k
la
kritee
riumitel
e. T
ehingu
mõju konsolid
eeritu
d finan
tsaru
anne
tele on
avalikust
atud l
isas 21.
Muudatuse
d arve
stuspõhimõ
tetes
IFRS 16 muuda
tused „CO
VID
-
19 ting
itud rendisoodust
used”
-
k
ohald
atakse aru
andepe
rioodide
le, mis alg
avad 1.
aprillil
2021 v
õi hiljem;
raken
dat
akse tag
asiulat
uvalt.
Lubatud
on varase
m rakend
amine.
Muudat
used ann
avad ren
dilevõtj
atele
(mitte re
ndilean
djatele
) vabast
use vab
atahtlik
u erandi vor
mis hindamak
s, kas
COVID
-
19 tingit
ud rendisood
ustust
käsitled
a rendile
pingu muu
datuse
na või mitt
e. Rendilevõ
tja võib k
ajastada
rendisood
ustuse
sellise
lt, n
agu t
egem
ist ei olek
s rendile
pin
gu muud
atuseg
a. Palj
udel ju
htude
l toob se
e kaasa
rendisood
ustuse
kajastam
ise muu
tuva re
ndimakse
na. Prak
tiline ab
inõu ke
htib ain
ult rendisoo
dustel
e, mis
COVID
-
19 pand
eemia otse
se tagajärj
ena j
uhul,
kui kõik j
ärgnevate
st ting
imustest
on täid
etud:
r
endimak
sete muu
tuse t
ulemuse
na on muud
etud
rendi kogutasu
olulises o
sas sama võ
i väiksem t
asust,
mis
kehtis vahetult enne muudatust;
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
r
endimak
sete väh
endus
mõjutab
ainult m
akseid esi
algse
makset
ähtaj
aga kun
i 30. ju
uni
m
uid olulis
i muud
atusi rend
ilep
ingu t
ingimust
es ei te
hta.
Kui rend
ilevõt
ja otsust
ab rendile
pingu
tele
prak
tilist ab
inõu rake
ndada,
siis peab t
a seda rakend
ama järj
epid
sarnast
e omadust
ega j
a sarnast
es
tingimu
stes ren
dilepin
gutele.
Muud
atust tule
b rakendad
a tagasiu
latuvalt
vastav
alt
standard
ile IAS 8,
kuid
rendil
evõtj
atelt
ei nõuta ee
lmiste pe
rioodide
korrigee
rimist
ega IAS 8 p
aragrahv
is 28(f)
Muudat
use rake
ndamine e
i toonud
kaasa oluli
st mõj
u kont
serni konso
lideerit
ud fin
antsar
uann
etele
.
Standardite IFRS 9, IAS
39, IFRS 7, IFRS 4
ja IFRS 16 mu
udatused
–
int
ressimäärad
e võrdl
usaluste (I
BOR
-
reform (teine etapp)
-
k
ohald
atakse aru
andep
eriood
idele,
mis alga
sid
1. j
aanuaril 20
21 või hil
jem.
Muudat
used käsit
levad
küsim
usi, mis võiv
ad in
tressi
määrade
võrdlusal
uste re
formi t
agajärj
el mõj
utada
finant
saruand
lust,
sealhulg
as int
ressimäär
a võrd
lusalu
selt alt
ernatiiv
sele võr
dlusal
usele
ülemine
kust
tulenevate
leping
uliste r
ahavoogu
de või risk
imaand
amissu
hete
muutuse
mõjusid
. Muud
atused v
õimaldavad
prakt
ilise abinõu
na
vabastu
st IFRS
9, IAS 39,
IFRS 7, IFR
S 4 ja IFRS 1
6 teatu
d nõuetest
, mis on se
otud järg
nevaga:
m
uudatu
sed fin
antsvarad
e, fi
nant
skohustist
e ja re
ndikoh
ustist
e lep
ingulist
e rahavo
ogud
e määrami
se aluse
s
Rahavoog
ude määr
amise alu
se
muutu
s:
Muudat
used nõu
avad kon
tsernilt f
inantsv
ara või finan
tskohu
stise sisem
ise intr
essim
äära ajakoh
astam
ist, k
ui
finant
svara või fin
antskoh
ustise
leping
uliste r
ahavoogu
de määrami
se alus muu
tub int
ressimäär
ade võrd
lusalust
e
Muudat
usteg
a nähakse e
tte e
randid riskim
aanda
misarv
estus
e nõuet
est järg
mistes val
dkondad
es:
L
ubatak
se riskim
aandam
issuh
te määrat
luse muu
tmist,
et kajast
ada reform
iga nõutav
ai
d muud
atusi. See
muudat
us ei too k
aasa riskim
aand
amisarv
estuse l
õpetam
ist eg
a uue risk
imaanda
missuht
e määrat
lemist.
K
ui rahavoog
ude risk
imaand
amise arv
estuse
riskimaan
dam
isobje
kti muud
etakse
, et kajastada r
eformig
a
nõutav
aid muudat
usi, loe
taks
e rahavoog
ude risk
imaand
amisrese
rvi kog
unenud
summa alu
seks alt
ernatiiv
ne
võrdlu
salus, mille
aluse
l on maandat
ud t
ulevased
rahavood
kindlak
s määrat
ud.
K
ui riskim
aandam
isobj
ektina
on mää
ratlet
ud mitme
st
objek
tist koosnev r
ühm ning mõn
d rühmas olevat
objek
ti muud
etakse
, et kajastada re
form
iga nõut
avaid muud
atusi,
jaotatak
se maan
datavad
obje
ktid
maandatav
ate
võrdlu
smäärad
e alusel
alarühm
adesse.
K
ui ett
evõte ee
ldab piisav
a kindlu
stund
ega, et al
ternat
iivne v
õrdlusalu
s on 24 kuu j
ooksul erald
i tuvast
atav,
võib ta
määratled
a selle int
ressimäär
a lep
inguväl
iselt mä
äratlet
ud riskik
omponen
dina,
kui sed
a ei saa
määrami
se kuup
äeval e
raldi tuv
astada.
Muudat
use rake
ndamine e
i toonud
kaasa oluli
st mõj
u kont
serni konso
lid
eeritud finantsaruannet
ele.
Standa
rdid,
tõlge
ndused ja
mu
udatused, m
is o
n avaldatud, ku
id veel e
i keh
ti
Järgmise
d uued
standard
id, t
õlgend
used j
a muudat
used ei keh
ti vee
l 31. de
tsembr
il 2021 lõppe
nud aru
andepe
rioodi
suhtes j
a neid e
i ole kon
solide
erit
ud finan
tsaruann
ete ko
ostamise
l rake
ndatud
. Kont
sern kav
atseb an
tud mu
udatuse
d
rakend
ada het
kel, m
il need jõust
uvad.
COVID
-
19ga seotud rendi
hinna alan
damine pärast 30. ju
unit 2021 (standardi IFRS 16 mu
udatus)
aruande
periood
idele
, mis algav
ad 1. ap
rillil 2021 v
õi hilj
em; rak
endat
akse tag
asiulatuv
alt. L
ubatud on
varasem
2020. aasta ma
is anti v
älja muudat
us „COV
ID
-
19ga seot
ud rendihin
na alandam
ine“ (
2020.
aasta muud
atus), mill
ega
muudet
i stand
ardit IFR
S 16
„Rend
iarvest
us“. 20
20. aa
sta muu
datuse
ga võet
i kasutu
sele
vabatah
tlik p
raktiline
abinõu,
mis lihtsu
stab r
entnik
u jaoks
otseselt C
OVID
-
19st
tingit
ud re
ndihinna al
andam
ise kajast
amist.
Prakt
ilise
abinõu k
ohaselt e
i ole rent
nikul k
ohustust
hinnat
a, kas krite
eriumide
le vastav
a rendih
inna al
andamise
puhul
on
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
tege
mist rend
ileping
u muud
atustega,
vaid selle
asemel saab se
da kajast
ada vast
avalt muu
dele k
ohaldatav
atele
2020. aa
sta muudat
usega k
asut
usele v
õetud
praktilist
abinõu k
ohaldat
akse ainult
rend
ihinna al
andam
isele,
mis
mõjut
ab üksne
s makseid,
mill
e algn
e täht
aeg oli 30.
juun
il 2021 v
õi vare
m. 2021.
aast
a muud
atuseg
a pikend
atakse
IFRS 16 k
ohast COVI
D
-
19ga seotu
d rendihin
na alandam
ise kaj
astamise
praktil
ist abinõu ü
he aasta v
õrra
–
st rentnikel
on lubat
ud koh
aldada sed
a ren
dihinna al
andam
isele,
mis m
õjutab
üksne
s makseid,
mille
algne t
ähtaeg
on 30. j
uunil
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli
deeritud finantsaruannetele.
Standar
di IAS 1 „Fina
ntsaruannet
e esitami
ne“ muudatus
ed
-
k
ohaldat
akse aruan
deper
ioodidele
, mis alg
avad 1.
jaanuaril
2023
või hil
jem; r
akendat
ak
tagasiu
latu
valt.
Lubat
ud on var
asem rak
endamin
e.
Euroop
a Liit ei
ole ne
id
muudat
usi veel
heaks kiit
nud.
Muudat
usteg
a selgit
atakse,
et kohust
iste liig
itamine lü
hi
või pikaaj
aliseks p
õhineb
üksnes e
ttevõtt
e õigusel
arveld
amist aru
andepe
riood
i lõpu
s edasi
lükat
a. Et
tevõ
tte õigus lü
kata arv
elda
mist eda
si väh
emalt 12 k
uud al
ates
aruande
kuupäe
vast ei p
ea olema ting
imustet
a, kuid sel
lel peab ole
ma sisu. Klassif
itseer
imist ei mõ
juta juh
tkonna
kavatsu
sed eg
a ootused
selle koht
a, kas ja millal e
ttevõt
e oma õigust
kasutab.
Muudatust
ega sel
gitatak
se ka
olukord
i, mida p
eetakse
kohust
ise tasumi
seks.
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli
deeritud finantsaruannetele.
Standar
di IAS 1
„Finantsar
uannete esita
mine“ j
a IFRSi ra
kendusjuhend
i nr 2 „Olulisu
se üle ots
ustamine“
muudatused
-
koh
aldatakse
aruande
periood
idele
, mis algav
ad 1. j
aanuaril 2023
või hil
jem.
Lubatud o
n varasem
rakend
amine.
Euroopa Li
it ei ol
e neid m
uudatu
si veel h
eaks kiit
nud.
Standar
di IAS 1 mu
udatust
e eesmärk on
aidata et
tevõt
etel aval
ikustada
arvestu
spõhimõ
tete
kohta kasulik
umat
n
õudes e
ttev
õtetelt
vaid olu
liste arve
stuspõh
imõtet
e avalik
ustamist
;
se
lgitad
es, et
ebaolul
iste te
hingute
, muud
e sündmuste
või tingimu
stega se
otud arv
estusp
õhimõtte
d on
samuti eb
aolulise
d ega
vaja see
tõttu
avalikust
amist, j
a
se
lgitad
es, et k
a mitte kõik olulist
e teh
ingut
e, muude sün
dmuste
või tingimuste
ga seotu
d
arvestu
spõhim
õtted
ei ole e
ttevõtte
raamatupid
amise aru
and
e seisukoh
alt olulise
d.
Rahvu
svahelist
e Raam
atupid
amisst
andard
ite Nõuk
ogu mu
utis ka IFR
Si rak
endu
sjuhen
dit nr 2
, lisades j
uhise j
a kak
s
lisanäid
et olul
isuse mõist
e rak
endamise
kohta ar
vestusp
õhimõt
ete av
alikust
amisel.
Muudat
used on
kooskõlas mõ
iste
„olulisus“ t
äpsu
statud
määratl
usega:
„Teave
arv
estuspõ
himõtet
e koht
a on olul
ine, kui
seda koos ett
evõtt
e raamatupi
damise aru
andes sis
alduv
a muu
teabeg
a käsitl
edes võib
mõistli
kult eeld
ada, et see m
õjut
ab otsuse
id, mida ü
ldotstarbeli
se raamat
upidam
ise
aruande p
õhikasu
tajad
selle raam
atupi
damise
aruan
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli
deeritud finantsaruannetele.
Standar
di IAS 8 „Arvestusp
õhimõtted
, arv
estushinnang
ute muutused
ja vead“ muudat
used
aruande
periood
idele
, mis algav
ad 1. j
aanuaril 20
23 või hil
jem;
raken
datakse
edasiulat
uvalt.
Lubat
ud on varasem
rakend
amine.
Euroopa Li
it ei ol
e neid m
uudatu
si veel h
eaks kiit
nud.
Muudat
usteg
a võetak
se kas
utusele
mõiste „
arvest
ushin
nangud
“ uus määr
atlus: se
lg
itatakse
, et n
eed on
raamat
u
pidami
se aruand
es esitat
ud rahali
sed summ
ad, mille
mõõtmise
ga kaasne
b määram
atus. Mu
udatust
ega
selgit
atakse k
a arvestu
spõhim
õtete
ja arve
stushinn
angute
vahelist
seost:
täpsust
atakse,
et e
ttevõte ann
ab
arvestu
shinnang
u selle
ks, et
saavutad
a arvestu
spõh
imõtteg
a keht
estatu
d eesmärk
i.
Muudat
used ei
avalda ee
ldatavasti k
ontsern
ile olulist
mõju,
kuna ne
ndega ant
akse juhise
id selle
kohta, k
as muutusi
tuleb
käsitada h
innang
ute muu
tuste
na, arve
stuspõh
imõtet
e muutu
stena v
õi vigade
na.
Standar
di IAS 1
2 „Tulumaks
“ muud
atused
-
kohald
atakse
aruande
periood
idele
, mis alg
avad
1. jaanu
aril 20
23 või
hiljem
. Lub
atud on varase
m rakend
amine.
Euroopa L
iit ei o
le neid
muudat
usi veel
heaks kiitnu
d.
Muudat
used sel
gitavad
selli
stest t
ehingu
test tul
eneva edasil
ükkun
ud tu
lumaksu arv
estami
st, mille
puhul
kajast
atakse ni
i vara k
ui ka
kohust
ist ning
mõlem
a suhte
s raken
datakse
ühesug
ust m
aksu
stamist
. Muud
atuste
ga
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
kitsen
datakse
esmase k
ajasta
mise eran
di rak
endusal
a nii,
et k
õnealun
e erand
ei keht
i tehingu
tele,
millest
tekiv
ad
võrdsed
ja tasaarve
statava
d aju
tised erine
vused. S
eetõttu
peavad ett
evõtted kajast
ama edasi
lükku
nud
tulumak
suvara
sid ja
-
koh
ustisi aju
tiste e
rinevust
e suhtes,
mis tekivad
rendil
eping
u ja kasutuselt k
õrvaldamise
eraldise
esmasel
kajastam
isel
.
Kontserni hinnangul puudub mu
udatust
e esmasel r
akendam
ise
l oluline
mõju kon
solideer
itud
finant
saruannet
ele.
Standar
di IFR
S 3 „Äriühendu
sed“ muud
atused
-
k
ohaldat
akse
aruandep
eriood
idele
, mis alg
avad 1.
jaanuar
il 20
22
või hilj
em. Lu
batud
on varasem
Muudat
usega aj
akohastat
akse
IFR
S 3 viide 201
8. aast
a finan
tsaruand
luse kon
tsept
uaalse
le raami
stiku
le 1989.
aasta
raamistik
u asemel.
Samal
ajal l
isatakse mu
udatust
ega IFR
S 3 uus lõik
, milles o
n selgit
atud,
et ting
imuslikke
varasid
ei saa oman
damise
kuupäe
val kaj
astada.
Kontsern
i
hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.
Standardi IAS 16 „Materi
aalsed põhivarad“ mu
udatused
-
k
ohaldatakse
aruandep
erio
odidele
, mis algav
ad 1.
jaanuaril
2022 või h
iljem;
rake
ndatak
se
t. L
ubatu
d on varase
m rakend
amine
.
IAS 16 muu
datust
ega nõut
akse
, et
materiaalse
põhiv
ara obj
ekt
ide vaj
alikku asu
kohta j
a tööseisu
ndisse
viimise
jooksul
toodet
ud esemet
e müügist saad
ud tu
lu tuleb kajast
ada kasum
iaruan
des koos n
ende e
semetega se
otud
kuludeg
a ning
nende k
ulude suur
ust tu
leb mõõt
a vastavalt
IAS 2 mõõt
misnõu
etele
.
Muudat
usi tule
b raken
dada tagasiul
atuvalt
, kuid
ainult
nende mat
eriaalsete
põhivara o
bjek
tide su
htes, mis v
iiakse
vajalik
ku asukoh
ta ja t
ööseisundisse
kõige
varasema pe
rioodi al
guses,
m
is on esitat
ud aruand
es, mille
koostamise
l
ette
võte mu
udatu
si esmakord
selt
rakendab
, või p
ärast sed
a. Mu
udatu
se esialgse
rake
ndamise k
umulat
iivset
mõju
kajast
atakse j
aotamata k
asumis (
või vaj
aduse kor
ral mõnel muul
asjakohase
l omakap
ital
i kirjel
) algsald
o
korrige
erimise
na kõneal
use v
araseima e
sitatud
periood
i algu
ses (ku
i see on v
ajalik)
.
Kontsern
i hinnang
ul ei aval
da muudat
used esmako
rdsel rak
endamisel
kontser
ni konsolid
eer
itud f
inantsaruan
nete
le
Standa
rdi IA
S 37 „Er
aldised,
tingimuslik
ud k
ohu
stised
ja ting
imuslikud
varad
“ muudatused
aruande
periood
idele
, mis algav
ad 1. j
aanuaril 20
22 või hil
jem;
raken
datakse
tagasiu
latu
valt.
Lubatu
d on varasem
Leping
u täitm
iseks te
htavat
e kulutust
e kindlak
smääramis
eks nõut
akse muu
datust
ega ettev
õttelt kõig
i otseselt
leping
u täitm
iseks teh
tavate
ku
lude arv
esse võt
mist. M
uudat
uste
ga selgit
atakse,
et le
pingu
täitmise k
ulud h
õlmav
ad
nii konk
reetse
leping
u täitm
isek
s teht
avaid väl
timatu
id kul
utusi ku
i ka osa mu
ude
st kulu
dest,
mis on otse
selt
seotud
Ettev
õte rak
endab
neid muudat
usi lep
ingute
le, mil
le osas ta ei o
le vee
l täitnu
d kõiki oma koh
ustus
i selle
aruande
periood
i alguse
s, mil
ta muud
atusi esi
mest kor
da rak
endab (
esmase rak
endam
is
e kuupäeval). Ettevõte ei
korrige
eri võrre
ldava pe
riood
i informats
ioon
i. Selle
aseme
l kajast
ab ett
evõte
muudat
uste esialgse
rakend
amise
kumulat
iivset m
õju jao
tamata kasu
mi või vast
avalt vaj
adusel
e mõne mu
u asjakoh
ase omakapit
ali kir
je alg
saldo
korrigeerimi
sen
a esmase
rake
ndamise ku
upäev
al.
Kontsern
i hinnang
ul ei aval
da muudat
used esmak
ordsel rak
endamisel
kontse
rni konsolid
eer
itud f
inantsaruan
nete
le
olulist mõj
u, se
st kontsern
võtab lep
ingu täitmise
ks teh
tavate ku
lutust
e kindlak
smääram
isel arvesse
nii vältim
atuid
kulut
usi kui k
a muid otse
selt le
pingut
e täit
misega seot
ud kulusid
.
Iga
-
aastased IFRS
-
i edasiarendused 2018
–
2020
-
kohaldat
akse aruan
deper
ioodidele
, mis al
gavad 1.
jaanu
aril 2022
või hilj
em. Lu
batud
on varasem
IFRS
-
i e
dasiarend
used (
2018
–
20
20) sisald
avad st
andard
ites t
ehtud
kahte muu
datust
:
I
FRS 9 „Finan
tsinstru
mendid
“ muud
atuste
ga selgitat
akse, et
hinnate
s, kas võlainst
rument
ide vah
etamine
olemasol
eva laen
uvõtj
a ja l
aenuand
ja vahe
l toimub
olulise
lt erine
vatel
tingimu
stel
, sisald
avad ko
os
rahavoog
ude disk
ontee
ritud n
üüdisv
äärtuseg
a kaasat
avad
tasud ainu
lt uut
e ting
imuste sõlmim
iseks
laenuv
õtja j
a laenuand
ja vah
el makstu
d või sa
adud t
asusid (
sisaldade
s ka lae
nuvõt
ja või
laenuand
ja pool
t
teise osap
oole nime
l makst
ud või saad
ud tasu
sid)
.
I
FRS
16 „Re
ndilep
ingud“ m
uudatuste
ga eemal
datakse
illustre
eriv näid
e numbe
r 13, mis tek
itab pr
aktikas
nii rent
niku ku
i ka rendilean
dja jaoks se
gadust
seoses ren
ditud var
a parend
uste kajast
amiseg
a. Muud
atuse
eesmärk on
eemald
ada segad
ust t
ekit
av illustr
eeriv n
ä
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kontsern
i hinnang
ul ei aval
da muudat
used esmako
rdsel rak
endamisel
kontser
ni konsolid
eer
itud f
inantsaruan
nete
le
Ülej
äänud uu
tel v
õi muudet
ud standar
ditel v
õi tõlg
endust
el, mis v
eel ei k
ehti,
ei ole eeld
atavast
i olulist
mõju
kontse
rni
raam
atupid
amise aa
staaruand
ele
Konsolid
eeri
mise p
õhimõtt
ed
Tütarettevõ
tteks l
oetaks
e ettevõ
te, mill
e üle ema
ettevõ
te om
ab kontr
olli. Tüta
rettevõte loeta
kse ema
ettevõtte
kontrol
li all olev
aks, ku
i emaettev
õte k
ontrollib
tütaret
tevõt
et, omab ju
urdep
ääsu või õigu
si muutu
vale
kasumlikk
usele
oma teh
ingut
est
tütare
ttev
õttega j
a suudab
kasutad
a oma võimu
kasu
mlikk
use mõju
tamise
ks. Kui
asjaolud
näitavad
, et ü
ks või mitu k
olmest e
espool lo
etle
tud k
ontrollie
lemend
ist on muu
tunud
, siis hind
ab
emaettevõ
te uuesti
, kas
ta kontr
olli
b tütarettevõ
tet või
mitte.
Kui em
aettevõttel
e
i ole tütare
ttev
õttes h
ääleõiguse
enamust
, kont
rollib t
a tütare
ttev
õtet k
a siis, kui t
ema
hääleõigu
s on pi
isav, et
anda tall
e prakt
iline suu
tlikku
s juht
ida ühep
oolselt t
ütaret
tevõtt
e asjaomast
tege
vust.
Hindamak
s, k
as emaett
evõtt
e hääleõig
us tüt
arett
evõtt
es on piisav
kontr
olli oma
misek
s, võt
ab emaet
tevõt
e arve
sse
kõiki asj
aomaseid
fakte
ja asjaolu
sid, seal
hulgas e
maet
tevõt
tele kuu
luvat
hääleõigu
st võrre
ldes te
istele
hääleõigu
slike
le oman
ikele k
uuluv
ate osalust
e ja j
aotuseg
a, emae
ttev
õttel
e, teist
ele hääle
õiguslike
le oman
ikele v
õi
kolmandat
ele osap
ooltele
poten
tsiaalse
lt kuu
luv hääleõig
us,
teistest l
epingu
listest
kokkulepet
est tule
nevad õigu
sed
ja kõik
täiendav
ad fak
tid ja asj
aolud,
mis näitav
ad, et
emaet
tevõt
e suudab
või ei suu
da juhtid
a antud
hetk
el otsust
e
langet
amist, se
alhulg
as mõju
tada hääle
tamise
tulemu
si akts
ionärid
e koosole
kutel
.
Kui em
aettevõte
omandas võ
i loo
vutas pe
rioo
di jooks
ul ettevõtte ül
e ko
ntroll
i, on
vasta
v tütarett
evõte
konsolide
eritud
alates se
lles k
ontroll
i omandam
ise ku
upäev
ast kuni k
ontroll
i lõppemise
ku
upäevan
i.
Kasum või kah
jum nin
g muu koond
kasumi kõik
kompone
ndid omist
atakse
emaet
tevõt
te omanike
le ja
mittekon
trolli
tavatele osa
lustele. Tüta
rettevõtete koo
ndkasum om
istataks
e emaettevõtte oma
nikele ja
mittek
ontroll
itavate
le osalu
stele ise
gi ju
hul, kui selle
tulemusel te
kib mitt
ekont
rollitav
al osalusel p
uuduj
äägiga
Tütar
ette
võtte soet
amist kajast
atakse ost
umeet
odil. Äriü
hen
duses ül
eantud
tasu kajast
atakse õig
lases väärt
uses,
mis on kont
sern
ile ülean
tud v
arade o
mandamise
kuup
äeval
keh
tinud
õiglane v
äärtus,
konts
erni omand
atud e
ttev
õtte
eelmiste
omanike e
es tek
kinud kohu
stused
ja kontse
rni poolt tü
tarettev
õtte
s kontrolli oman
damise e
est väl
jastatu
d
osaluse o
makap
itali su
mma. Oman
damise
ga seotu
d kulu
d kajast
atakse ü
ldju
hul kasumiar
uand
es omanda
mise het
kel.
Firmaväär
tus on po
siti
ivne v
ahe makst
ud tasu,
omandat
avas et
tev
õttes mit
tekon
trollit
ava osaluse v
äärtu
se ning
omandaj
ale ett
evõtt
es varase
malt kuu
lunud o
saluse omaka
pitali õ
iglase väär
tuse sum
ma j
a omandat
ud net
ovara
õiglase v
äärtu
se vahel.
Juhu
l, kui soet
usmaksu
mus on väik
sem oman
datud
netov
ara õigla
sest v
äärtuse
st, kaj
atatak
se
tekk
inud v
ahe kohe kasu
miaruan
des soodu
sostu t
uluna.
Etappid
ena toim
uva äriühe
ndu
se puhu
l hindab
kontsern t
alle ee
lnevalt
omandat
avas ett
evõtt
es kuulun
ud
oma
kapita
li osalu
se omanda
mise kuu
päeva b
ilansilise
maksumuse
ümber se
lle omandamise k
uupäev
a õiglasesse
väärtuse
sse; ümb
erhind
amise
tule
musena te
kkivad
kasumid j
a kahj
umid kaj
astatak
se kasumiaru
ande
s.
Kontsern
i osaluse
muutu
si tüt
arett
evõtt
es, mis ei too k
aasa kon
trolli
kaotami
st, k
ajastatak
se
Ühise k
ontrolli al
l olevat
e üksust
ega seo
tud äriühen
dusi kaj
astatak
se korrig
eerit
ud ost
umeeto
dil. Se
lliste
äriühenduste puhul ei pruugi ühinemine toimuda turutingimustel, mille tulemusena võib ta
rakend
amine moonu
tada toi
munud
tehin
gu sisu. Ü
hise kontrol
li all olev
ate et
tevõtet
e soetusmak
sumus ei pr
uugi
kajast
ada omand
atud e
ttevõt
te te
gelik
ku väärtust
. Sell
e tule
musena ei ol
e firma
väärtuse
l ega n
egatiiv
sel
firmavää
rtusel
tavapärast
tähen
dust.
Korrigee
ritud ostu
meetod
i kohaselt
ei hinnat
a omandat
ava äriühing
u varasid
,
kohust
usi ja tin
gimusl
ikke k
ohustusi ü
mber ost
uhinn
a jaotu
se õiglase
s väärtu
ses, ku
id n
eed kaj
astatak
se nend
e
bilansi
lises v
äärtuse
s omand
ava äriüh
ingu
bilans
is ning om
and
atud n
etovara soe
tusmak
sum
use ja b
ilansilise
väärt
use
vahet
ei kajast
ata posit
iivse e
ga n
egatiiv
se firmavä
ärtuse
na,
vaid sed
a kajastat
akse om
and
ava äriüh
ingu omak
apit
ali
vähene
mise või suu
renemi
sen
a.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Konsolid
eerit
ud aruand
es on elimin
eeritu
d kõik k
ontsern
isisesed sald
od, t
ehingu
d ning real
iseerimata k
asumid
.
Realisee
rimat
a kahjum
id on samuti elimin
eeritu
d, arv
estade
s indikat
sioone vara v
äärtuse
langu
se koht
a. Vajaduse
l
on harmone
eritud
tütare
ttev
õtet
e arvest
uspõhimõt
teid se
lleks,
et kin
dlustad
a ühtlaste ar
vestusp
õhimõt
ete
järgimin
e kont
serni kon
solide
eritud
aruande
s.
Ühise
ttevõtted
ja si
dus
ettevõtte
d
Ühiset
tevõt
e on üh
ine ett
evõtmine,
kus osap
oolte
l, mis üh
iselt
kontrol
livad et
tevõt
mist, o
n õigus üh
ise ett
evõtmise
netovaradele.
Ühine kontroll on lepingu
line
kokku
lepe jagada ett
evõt
mise kont
rolli, mis keh
tib ainult j
uhul, kui
otsused
asjaomast
e te
gevust
e kohta n
õuavad k
ontrolli j
agavat
e osapoolt
e üheh
äälset nõu
solek
ut.
Siduset
tevõt
tek
s loetakse et
tevõte
t, mille ül
e kontsern
il on oluline
mõju, ag
a mida ko
ntsern ei kontrolli.
Üldjuhul
kaasneb
oluline mõj
u 20%
-
50
% osaluse
ga.
Invest
eering
uid üh
isette
võtetesse
ja siduse
ttev
õtetesse
kajastat
akse esialg
u soetu
smaksumu
ses ja h
iljem
kapital
iosalu
se meet
odil. Ko
ntserni in
veste
ering ü
hisett
evõte
tesse j
a siduset
tevõt
etesse
hõlmab firmav
äärtust
, mis
määratak
se kind
laks om
andamise
hetk
el.
Kontsern
ile kuu
luv os
a siduse
ttev
õtte
soetamise j
ärgs
elt te
enitud
kasumite
s või k
ahjumit
es kaj
astatak
se
koondk
asumiaru
andes.
Kumul
atiivsed
soetami
se järg
selt toimunu
d muut
used kaj
astatak
se inve
steerin
gu bilansili
se
väärtuse
korrige
erimise
na. Kui k
ontsern
i osa siduset
tevõt
te kahj
umist on v
õrdne v
õi ületab sidu
sette
võtt
esse tehtu
d
invest
eering
u bilansili
st väärt
ust,
mille hul
ka arvatak
se ka muud t
agamata n
õuded
sidusett
evõt
telt, siis k
aja
edaspid
i tekk
ivaid kah
jumeid
ainult
juhu
l, ku
i kontser
n on võt
nud koh
ustuse v
õi on te
inud makse
id siduse
ttev
õtte
Kontserni ja ühis
-
ja
sidusett
evõt
ete omav
aheliste
st teh
ing
utest t
ekkin
ud real
iseerimat
a kasu
mid on el
iminee
ritu
d
proport
sionaal
se
lt kont
sern
i osaluse
ga üh
is
ja siduse
ttev
õtete
aktsia
või osak
apital
is. R
ealiseer
imata k
ahju
mid on
samuti eli
minee
ritud,
kui te
hing ei v
iita üle
antud v
ara väärtu
se lan
gusele
. Ühis
ja siduse
ttev
õtete
raamatu
pidami
spõhim
õtteid
on vaj
adusel mu
udetu
d, kind
lustamaks koo
skõla kon
tserni a
rv
estusp
õhimõtet
ega.
Invest
eering
ute soe
tamist ü
his
ja siduse
ttev
õtete
sse kajastat
akse ostu
meetod
il sarnase
lt inve
steerin
gute
soeta
misega tüta
rettevõtete
ss
e kontser
ni poo
lt.
Emaett
evõtt
e eraldiseisv
ad raam
atupi
damise ar
uande
k
onsolidee
ritud
raamatu
pidami
se aastaaru
andes
lisainfor
matsio
onina e
sitatu
d emaett
evõt
te eraldi
seisvad p
õhiaruan
ded
Vastavalt
Eesti raa
matup
idamise se
adusele
tuleb
konsolid
eeritu
d raamatup
idamise
aasta
aruande
lisades aval
dada
konsolide
eriva ük
suse (
emaet
te
võte)
eraldise
isvad kon
soli
deerimat
a põhi
aruanded
. Em
aette
võtte
põhiaruan
nete
koostami
sel on j
ärgitud
sam
u arvest
uspõhim
õtte
id, mid
a on rake
ndatu
d ka kon
solid
eerit
ud raam
atupid
amise
aastaaru
ande ko
ostamise
l.
Emaett
evõte
kasutab
kapitali
osaluse me
etodi
t, millest on mah
a arva
tud tema tütarettevõte
te, ühi
settevõtete
ja
siduset
tevõt
eteg
a seotud
allahindl
used.
Raha ja raha ekvivalendi
d
Raha ja r
aha ekviv
alend
id s
isaldav
ad raha k
assas,
pangak
ontosid n
ing kun
i 3
-
ku
ulisi p
angade
posiitide
jääke.
Arveld
uskred
iiti kajast
atakse
bilansi
s laenu
dena lü
hiajal
iste
kohustu
ste hu
lgas.
Kontserni kuuluv
ate ett
evõtete r
aamatupid
amise aast
aaru
andes k
ajastatu
d komp
onentid
e üle pee
takse ar
vestust
arvestu
svaluut
as, mille
ks on e
ttev
õtete ärit
egev
use põhilise majan
duske
skko
nna v
aluuta.
Konsolide
eritud
raamatu
pidami
se aast
aaruand
ed on k
oostatud
eurod
es.
Välisv
aluutapõhised tehingud
j
a sal
dod
Välisva
luutas f
ikseerit
ud te
hingut
e ümbe
rarvest
usel arve
stusvaluut
asse on aluse
ks võ
etud te
hingu t
oimumise päe
val
ametlik
ult ke
htinud
vastava
kont
serniet
tevõt
te asuk
ohariigi ke
skpang
a või euro p
uhu
l Euroopa K
eskpang
a
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
valuut
akursid.
Sellist
est te
hing
utest
ning aast
alõpu ku
rsi
ga välisv
aluut
as fiksee
ritu
d monet
aarsete v
arade
ja
kohust
uste ümb
erarve
stuste
st saadud
kasumid j
a kahju
mid on kaj
astatu
d kasumiaru
ande
s.
Kontsern
il on et
tevõt
ted Ee
stis, Lätis j
a Leed
us, mille
arvest
us
-
ja e
situsval
uuta on e
uro.
Varud on
bilansis hinn
atud läh
tude
s sellest, mis on
madalam, k
as soetusmak
sumus või
net
orealiseerim
isvää
rtus.
Varude so
etusmak
sumuse
kuluk
s arvestamise
l kasut
atakse
per
ioodika
ja raam
atuseg
mentid
es FIF
trükit
eenust
e seg
mendi (
lõpetatu
d teg
evusvaldk
ond)
tootmisvarud
e puhu
l kaalut
ud ke
skmise soet
usmaksu
muse
meetod
it. Val
mistoodang
u ja poolt
oodangu
soetusmak
sumus koosn
eb proj
ektee
rimiskulud
est, too
rainekul
udest,
otseste
st palg
a
-
ja muu
dest ot
sekulu
dest nin
g toot
mise üldk
ulude
st (vast
avalt n
ormaalse t
oodang
u mahule
).
Netore
aliseeri
misväär
tus on t
oodet
e eel
datav mü
ügihind
tavapär
ase ärit
egev
use käigu
s, mil
lest on m
aha arv
atud
toote
lõpetamise
ks ja mü
ügi soorit
amiseks v
ajaliku
d eeld
atav
ad muut
uvku
Kajastami
ne ja esm
ane mõõt
mine
Nõude
id ostjat
e vastu k
ajastat
akse nen
de tekk
imise het
kel. Kõik üle
jäänud
finantsv
arad ja
siis, kui k
ontsern
ist saab
instr
umend
i leping
uline osap
ool.
Finantsv
ara (v
älja arvat
ud juhu
l, ku
i on tegemist
nõudega ost
jate
vastu, mill
el ei ole ol
ulist fin
antsee
rimise
kompone
nti) v
õi finant
skohus
tust m
õõdetak
se esma
sel kajast
amisel
nende
õiglase
s väär
tuse
s, millele
vara puh
ul,
mida ei m
õõdeta õig
lase
s vää
rtuses l
äbi kasu
miaruan
de, lis
anduv
ad te
hinguk
ulud,
mis on otsese
lt seot
ud selle
vara
soetami
sega.
Nõudeid
ostjat
e vastu
ilma olul
ise fin
antse
erimise k
ompon
endita h
innat
akse esma
sel kaj
asta
misel
tehinguhinnas.
Klassifitseerimine ja edasine mõõ
tmine
Esmasel k
ajastam
isel kl
assif
itse
eritakse
finantsv
ara b
ilans
is korrige
eritud
soetus
maksu
muses; v
õlainst
rumend
ina
õiglases v
äärtuse
s muutu
stega l
äbi muu koo
ndkasumi,
omakapit
ali instrum
endin
a õiglase
s väärt
uses muut
usteg
a läbi
muu koon
dkasumi;
või õiglase
s väärt
uses muu
tuste
ga läbi kasu
miaruan
de.
Finantsv
arasid
ei klassif
itsee
rita ü
mber pär
ast nend
e esmast k
ajastamist
, kui k
ontsern
ei muuda oma fin
antsvar
ade
haldami
se ärimu
delit,
sellisel
ju
hul klassif
itseerit
akse kõ
ik m
õjutat
ud fin
antsvarad
ümber ärim
udeli mu
utusele
järgn
eva esime
se aruande
peri
oodi esimese
l päev
al.
Finantsv
ara kaj
astatak
se korr
igee
ritud so
etusmak
sumuses, k
ui se
e vastab
mõlemale j
ärgm
isele tin
gimusele
ja ei ole
määratl
etud
varana, mid
a kajast
atakse õig
lases
väärt
uses muut
usteg
a läbi kasum
iaruan
de:
vara h
oitakse är
imude
li raam
es, mill
e eesmärk
on hoida v
arasid l
epingu
liste rah
avoog
ude k
ogumisek
s; ja
lep
ingut
ingimuse
d tagav
ad kindlat
el kuu
päevade
l rahavood
, milleks on
ainult p
õhiosa j
a tasumat
a põhio
salt
Kontsern
klassifit
seer
ib korrig
eeritud
soetusm
aksumuses m
õõdet
avatek
s finant
svaradek
s raha ja rah
a ekviv
alendid
,
nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning antud laenud.
Võlain
strumen
te mõõde
takse õig
lases väärt
uses muu
tust
ega läb
i muu koon
dkasumi,
kui see
vastab mõl
emale
järgmise
le ting
imusele j
a seda ei ole m
ääratletu
d varana,
mida kaj
astatak
se õiglases v
äärtuses mu
utust
ega läbi
vara h
oitakse ä
rimude
li raam
es, mill
e eesmärk
on saavu
tad
a nii leping
uliste
rahavo
ogude
kogumin
e kui ka
lep
ingut
ingimuse
d tagav
ad kindlat
el kuu
päevade
l rahavood
, milleks on
ainult p
õhiosa j
a tasumat
a põhio
salt
Kontsern
il ei ole f
inantsv
arasid
, mis olek
s klassifit
seeritu
d mõõdet
avate
ks õiglases v
äärtu
ses läbi muu
koondk
asumi.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Mitte
-
kauplemisee
smärg
il hoit
avate om
akapitali in
strumen
tid
e esmasel k
ajastamise
l võib
kontse
rn pöördumat
ult
valida,
kas esitad
a invest
eering
u õiglase v
äärtuse h
ilisemad
muutu
sed koondk
asumiaruan
des. A
ntud valik te
hakse
iga inve
steerin
gu osas eral
di.
Kõik finan
tsvar
ad, mis e
i ole klass
ifitsee
ritud mõ
õdetav
atek
s korrig
eeritud
soetusm
aksum
uses võ
i õiglase
s väärtuse
s
läbi muu k
oondkasu
mi nag
u on e
elpool k
irjeld
atud,
mõõdetak
se õiglase
s väärtu
ses mu
utuste
ga läbi k
asumiaru
ande
.
Esmasel k
ajastam
isel võib
kon
tsern õig
lases vä
ärtuses l
äbi k
asumiaruan
de mõõde
tavak
s määrat
leda k
a finant
svarad,
mis vastavad
kas k
orrigee
ritu
d soetu
smaksumuse
s või õi
glases v
äärtuse
s läbi muu k
oondkasu
mi kaj
astami
se
tingimu
stele,
kui see
kõrvald
ab või v
ähendab
oluliselt
mõõt
mise või kaj
astam
ise mit
tejärj
epid
evuset
ust, mis muid
u
Finantsv
arad
-
ed
asine mõõt
mine ning ka
sum ja kahjum
Finantsva
rad õiglas
e
s vää
rtuses läbi
Antud v
ar
as
id
mõõd
etakse õigl
as
es vä
ärtus
es. Puhas
kasu
m ja
-
sealhulgas intressi
-
või di
vide
ndit
ulu, ka
jastataks
e kasumiar
uandes
.
Korr
igeeri
tud soetu
smaks
umuses fi
nants
varad
Antud v
ar
asid
kajastata
kse korr
igeer
itud so
etus
maksumus
es, kas
uta
des
sisemise intre
ssimäära meetodit. K
orrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse
maha ka
hjum vara
väär
tuse lang
uses
t. Intr
essitul
u, kas
um v
õi kah
jum
valuuta
kursi m
uutusest ni
ng vää
rtuse la
ngus kajas
tata
kse ka
su
miaruand
es.
Kajas
tamise lõp
etamisel
tekkinud
kasum või ka
hjum kaja
Omak
apital
i inst
rumen
did õi
glase
s väärt
uses
Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Dividendid kajastatakse
kasu
miarua
ndes tulu
na, välja ar
vatud j
uhul
, kui d
ivid
end o
n selgel
t
inves
teeri
ngu soetus
maksum
use o
saline ta
gast
us. Mu
u puhaskas
um ja
-
kahju
m kajasta
taks
e
koo
ndkas
umiaruand
es ja seda
ei l
iigitata ümber
Finantsko
hustused
-
kla
ssifitseerim
ine, eda
sine mõõtmin
e ning ka
sum ja kahjum
Finantsk
ohust
used k
lassifitse
eritak
se mõõdet
una kas k
orrigeeritu
d soetu
smaksumuse
s või õig
lases väärt
uses
muutust
ega läb
i kasum
iaruand
e. Finan
tskohu
stus kl
assif
itseerit
akse
õiglase
s väärt
uses muu
tusteg
a läbi
kasumi
aruande,
kui sed
a hoit
akse k
auplem
ise ee
smärgil
, se
e on tul
etisinst
rument v
õi s
ee on sel
lisen
a kajastat
ud
esmasel kaj
ast
amisel.
Finant
skohust
used õig
lases v
äärtus
es muut
usteg
a läbi kasum
iaru
ande hin
natakse
õiglase
s
väärtuse
s ning p
uhask
asum j
a
-
kahj
um, seal
hulgas m
is tah
es intre
ssikul
ud, k
ajastat
akse k
asumiaru
andes.
Muud
finant
skohustu
sed kaj
astat
akse kor
rigeerit
ud soet
usmak
sumuse
s, kasut
ades s
isemise
intre
ssimäär
a meetod
it.
Intre
ssiku
lud
ja kasum v
õi ka
hjum
valuut
akursi muut
usest
kajast
atakse
kasumi
aruand
es.
Kajastam
ise lõpe
tamise
l
tekk
inud kasu
m või kahj
um kajast
atakse k
asumiaruan
des.
Äriühen
duse tu
lemusen
a tekk
inud kohust
us tingimu
sliku tasu
osas klassifitse
erit
akse õig
lases v
äärtuses mu
utust
ega
läbi kasumi
aruand
e. Õig
lase väärtu
se mõõtm
isel kasut
ataks
e diskon
teerit
ud rahav
oogusid.
Hindamismu
del arv
estab
eeldat
avate t
ulevast
e rahavoogu
de nüü
disväärt
ust, mid
a on diskon
teerit
ud, kasu
tades risk
iga korrig
eeritu
d
diskont
omäära.
Hinnang
uline
õiglane
väärtus su
ureneb
(väh
eneb)
, kui ee
ldatavad
rahavood
oleksid
kõrgemad
(madalam
ad)
või kui risk
iga korrig
eeritu
d diskon
tomäär
olek
s madalam (k
õrgem)
.
Finantsk
ohust
us liigitat
akse
lühiajal
iseks,
kui sel
le tasumise
tähtae
g on 12 ku
u jooksul alat
es bilansip
äeva
st või j
uhul,
kui kon
tsernil p
uudub
tingimu
steta õig
us kohu
stuse t
asumis
t edasi l
ükata roh
kem kui 12
kuu
d pärast b
ilansip
äeva.
Laenuk
ohustusi,
mille t
agasimak
se täht
aeg on 12 k
uu jooksul bilan
sipäe
vast, k
uid mis ref
inantse
erit
akse või
tagasim
ak
se gr
aafik muud
etak
se pik
aajalise
ks pärast
bilansi
päev
a, kuid
enne aast
aaruand
e kinn
itamist,
kajast
atakse
Kontsern
lõpet
ab finant
svara
kajastamise
, kui l
epingu
järgse
d õiguse
d finan
tsvara r
ahav
oogude
le lõpe
vad või k
ui
kontse
rn annab l
eping
uliste rahavoog
ude saam
ise õigu
se ül
e tehin
gus, mille
puhul antak
se sisuli
selt ül
e kõik
finant
svara omami
sega se
otud r
iskid ja h
üved või kus k
ontsern ei an
na sisuli
selt üle
ega hoia kõik
i omandiõ
iguseg
a
kaasnev
aid risk
e ja
hü
vesid n
ing ei säilit
a kont
rolli finant
svar
a üle.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kui kont
sern sõlmib
tehing
uid, mille
ga ta kannab üle
oma finantsseisu
ndi aruan
des kaj
astat
ud varad
, kuid säilitab
kõik või p
õhilised
üleant
ud varad
e riskid j
a hüve
d, siis selli
ste
l juht
udel üle
antud vara k
ajastam
ist ei lõ
petat
a.
Konts
ern lõp
etab f
inantsk
ohustu
se kajast
amise, ku
i tema lepin
gulised
kohust
used on täidet
ud või t
ühistat
ud või
aegunu
d. Samu
ti lõpe
tab kontse
rn finan
tskohu
stuse kaj
ast
amise,
kui selle
tingim
usi muu
detak
se ja muu
detud
kohust
use rahavo
od on olul
iselt e
rinevad
, millise
l juhu
l kajast
atakse muu
detu
d tingimust
el põh
inevat u
ut
finant
skohustu
st õigla
ses väär
tuse
s.
Finantsk
ohust
use kaj
astamise
lõpe
tamisel k
ajastat
akse k
ustutat
ud bil
ansilise v
äärtuse
ja mak
stud t
asu (kaasa
arvatud
üleant
ud mitt
erahalis
ed v
arad või võe
tud kohu
stused
) vahe
kasumiaruan
des.
Saldeerimine
Finantsv
arad j
a
-
kohu
stused t
asaarve
statak
se ja net
osumm
a kaj
astatakse
finan
tsse
isundi
aruandes s
iis ja
ainult s
iis,
kui kon
tsernil on
sel het
kel sead
uslik õig
us summ
asid t
asaarv
estada j
a ta kav
atseb n
eed kas tasuda n
etopõh
iselt v
õi
realiseer
ida var
a ja tasud
a samaaeg
selt k
ohustuse
.
Finantsv
arade v
äärtuse l
angus
Kontsern
rakend
ab väärt
use la
ngu
se kajast
amisel oo
datava k
red
iidikahj
umi mudel
it k
orrige
eritud
soetusmak
sumu
ses
kajast
atavate
finantsv
arade s
uhte
s.
Kontsern
mõõdab v
äärtuse l
angu
st summas,
mis võrdub
eluea jook
sul oodat
avate k
rediidik
ahjum
itega,
väljaar
vatud
järgmise
d finan
tsvar
ad, mill
e väärt
use lang
us mõõ
detak
se summas,
mis võrd
ub 12
kuu j
ooksul oodat
avate
muud nõuded, antud
laenud ja pangasaldod
, mille
kredi
idiri
sk (st f
inantsv
ara eeldat
ava el
uea j
ooksul esin
ev
maksejõ
uetuse
risk) e
i ole pärast
esmast kaj
astam
ist märk
imisvä
ärselt su
urene
nud.
Nõude
d ostjat
e vastu, mill
el puudub
oluline fin
antsee
rimiskomp
onent
, väärtuse
langust
mõõdetakse
alati summa
s,
mis võrdub
eluea jook
sul oodatavat
e kre
diidikahj
umite
ga. Ant
ud finant
svarade e
eldatavat
e kred
iidikahj
umite
hindami
seks kasu
tatakse
eral
diste
moodustam
ise ma
atriks
it, mis p
õhineb k
ontser
ni ajalool
isel kre
diidik
ahju
mi
kogemusel,
m
ida korrig
eeri
takse k
onkree
tsete
deebitor
idega se
otud t
egurit
e, üldiste maj
andust
ingimust
e,
aruande
kuupäe
val finan
tsvara
le rake
nduvat
e tegelike
ja prognoositav
ate t
ingimust
e ja nende su
una hinnan
guga ning
vajadu
sel ka rah
a ajaväärt
useg
a.
Selleks et kindl
aks teha,
kas finant
svarade
krediid
irisk on
esmase
kajasta
mise j
ärel mär
kimisvä
ärselt
suurene
nud j
a
hinnata e
eldat
avat kre
diidik
ahj
umit,
kasutab
kontse
rn mõist
likku j
a põhj
endatu
d informa
tsiooni, m
is on asj
akohan
e
ja kät
tesaadav
ilma liigset
e kulu
de ja p
ingutust
eta. S
ee hõlmab nii k
vantit
atiivset
kui ka k
valitati
ivset in
formats
iooni
ja analüü
si, mis põh
ineb ko
ntserni ajalooli
sel kog
emusel,
teadaolev
al kred
iidihinn
angu
l ning ka tule
vikku suun
atud
Eeldat
avad kre
diidikah
jumid
on tõe
näosusega
kaal
utud h
innangu
lised kr
ediidikah
jumid
. Kred
iidikahj
umeid
mõõdet
akse kõikid
e rah
apuud
ujääk
ide nü
üdisväärt
usen
a (st vah
e ett
evõtt
e leping
ujärg
sete rahavoog
ude j
a nend
e
rahavoog
ude vah
el, mid
a kontse
rn loodab
saada)
. Eeld
atavate
rahavoog
ude disk
ontee
rimisel
kasutat
akse finan
tsvar
a
efek
tiivset
intressimä
ära.
Kontsern
hindab
igal aru
andep
äeval
, kas kor
rige
eritud
soetusmak
sumuse
s kaja
statud
finan
tsvarad
e kred
iidi kval
itee
t
on lange
nud.
Finantsv
ara kre
diidikv
aliteet
on lan
genud
, ku
i on toimunu
d üks v
õi mitu
sünd
must, m
is avald
avad sell
e
finant
svara eeld
atavat
ele tu
levaste
le rahavo
ogude
le neg
atiivset
mõju.
Finantsv
ara kre
diidikv
alite
et on l
angenu
d, ku
i leiab aset
üks järg
nevate
st sünd
mustest
:
võlg
niku ol
ulised f
inantsra
skus
ed;
lep
ingu rik
kumine
, näite
ks kohust
uste m
ittet
äitmine v
õi tähtaj
aks tasum
ata jät
mine;
laen
u või et
temakse
restruk
tureerimin
e ting
imustel,
mida k
ontser
n muul j
uhul e
i oleks teinu
d;
on t
õenäoline
, et v
õlgnik
läheb pank
rotti v
õi reorgan
iseerim
isele.
Eelnev
ast sõltu
mata lo
eb kon
tsern
kohust
use mitt
etäide
tuks,
kui fin
antsvara on
enam
kui 60 p
äeva m
aksetäh
taja
ületan
ud, v
älja arvat
ud juhu
l, kui kon
tsernil on
toetav
aid argumen
te, m
iks sellest
pikem m
aksetäht
aja üle
tamine
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Varade b
ilansili
st väärt
ust väh
endat
akse korrig
eerit
ud soet
usmaksumu
ses kaj
astatud
finan
tsvarad
e väärtu
se langu
se
Materia
alseks p
õhivar
aks loe
takse v
arasid kasul
iku t
ööeaga üle
ühe aasta ju
hul, k
ui on tõenäol
ine, et n
ende
kasutami
sega se
oses saad
akse
tule
vikus maj
anduslik
ku kasu
.
Põhivara k
ajast
atakse
soetu
smaksu
muses,
mille
st on mah
a arv
estatu
d kulu
m. Soet
usmaks
umus koosn
eb o
stuhinn
ast,
mittet
agastat
avatest
maksud
est j
a muudest o
tseste
st ja kaudset
est põhivara k
asutuse
levõtu
ga seond
uvate
st
väljamin
ekut
est. Mat
eriaalse p
õhivara soet
usmak
sumus si
saldab
ka eeld
atavaid d
emonteer
imise, ee
maldami
se ja
asukoha t
aastam
ise kulu
tusi,
millek
s ette
võtte
l tek
ib kohustus v
ara paigald
ami
sel ja k
asutamise
l. O
matarbek
s
valmistat
ud mate
riaal
se põhiv
ara soetusm
aksumu
s sisal
dab mate
rjaliku
lusid
ning
ot
seseid t
ööjõuk
ulusid.
Kui mater
iaalse p
õhivara ob
jek
t koosneb ol
uliselt e
rineva k
asuliku t
ööeaga ko
mponent
idest,
võetakse
need
kompone
ndid arv
ele isese
isva
te põ
hivaraobj
ektid
ena, m
äärate
s neile er
aldi amort
isatsi
oon
inormid
vastaval
t nend
e
kasuliku
le elue
ale. Sar
nase ee
ldatav
a kasuliku
tööeag
a põhiv
arasid arve
stat
akse kog
umiten
a.
Kui mater
iaalse p
õhivara kae
tav väär
tus on mad
alam jääkv
äärtusest
, kaj
astatakse
kahju
mit vara väärt
use lang
usest
summas,
mille võr
ra vara jääk
väärus üle
tab te
ma kaetav
at väärtust
. Vara k
aetav väärtu
s on vara õig
lane väärt
us,
millest on
maha lah
utatud
müügik
ulutu
sed, v
õi selle kasut
usväärtu
s, vast
avalt s
ellele
, kumb
on kõrgem.
Kasutusv
äärtu
se leidmi
sel on
tug
inetud
järgmiste
aastate
eeld
atavate
le disk
onteer
itud rah
avoogud
ele (
vaata ka
arvestu
spõhim
õtet “V
arade väär
tuse lan
gus”).
Materiaal
se põ
hivara al
lahindlu
s on k
ajastatu
d bilansis ak
umulee
ritu
d
kulumi su
urenem
isena j
a kasu
miaruand
es kulu
na.
Allahind
luse t
ühistam
ist
kajastat
akse aru
ande
aasta
kasumi
aruandes p
õhiva
ra alla
hindlu
se kahj
umi vähe
ndusen
a.
Kulumi arv
estam
isel kasut
atak
se üldj
uhul lin
eaarse amort
isat
siooni mee
todit,
jaotamak
s soet
usmaksumu
se üh
tlaselt
üle vara k
asuliku e
luea. A
jak
irjade t
rükimasin
ad j
a järelt
öötluse se
admed t
rükite
enuse se
gmend
is (lõpe
tatu
d
tege
vusvald
kond) mak
sumuseg
a üle 320 tuhan
de euro amortise
eritak
se toot
eühiku
meetodi alu
sel. Ku
luminorm
määratak
se igale
materi
aalse p
õhivaraobj
ekt
ile erald
i sõltu
valt sel
le kasulik
ust elu
east või e
eldatav
ast
kogut
oodang
ust. Amor
tisatsio
oni arvest
amist al
ustatak
se hetk
est, mil v
ara on kasutat
av juhtk
onna plaan
itud
eesmärgil
ning asuk
ohas nin
g lõpe
tatakse
, kui vara lõpp
väärtus ü
letab b
ilansilist
maksumust
, vara l
õplikul
eemaldam
isel v
õi ümberk
lass
ifitsee
rimisel „
müüg
iootel põ
hivarak
s“.
Amortise
erimist
ei lõ
petat
a vara ka
sutusest
eemaldam
isel.
Igal b
ilansipäe
val hinn
atakse n
ing vaj
adusel korr
igeerit
akse kasu
tatavat
e amortisat
sioon
imäärad
e,
amorti
satsiooni
meet
odi ning
lõppv
äärtuse p
õhjen
datust
. Kui vara lõpp
väärtu
s ületab
tema bilan
sili
st maksumu
st,
lõpetata
k
se vara amort
isee
rimine
.
Põhivara mü
ügika
sumid j
a
-
kahj
umid on su
mmad, mill
e võrra müü
gihind
ületab
või jääb
alla bilans
ilise mak
sumu
se
ning ne
id kaj
astatakse
kasumi
aruandes m
uude ärit
ulude
või är
ikulude
na.
Kulumit ar
vestat
akse
lineaar
selt
või lähtu
des toom
isühik
u mee
todist,
kasut
ades järg
misi eeld
atav
aid kasul
ikke
eluigasid
. Maad e
i amort
iseerit
a.
Ehitised
ja rajat
ised 20
33 aast
at
Tootmisse
adme
d 5
-
15 aastat
Muu inv
entar j
a seadmed
2
-
Mate
ria
alse põhiv
ara ob
jekt
ile teh
tud hilisemad
väljam
inek
ud kaj
astatakse
põhivaran
a, k
ui on tõe
näoline,
et
kontse
rn saab vara
obj
ektiga seot
ud tu
levast m
ajandusl
ikku kasu
ning v
araobje
kti soet
usmaksu
must sa
ab
usaldusv
äärselt
mõõt
a. Muid h
ooldus
ja remond
ikulusid
kaj
astatak
se kasu
miaruan
des k
uluna ne
nde t
oimumise
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Firmaväär
tus on po
sitiivn
e vahe
uue tütar
-
, sidu
s
või üh
isette
võtte oman
damisel m
akst
ud ostu
hinna ja soe
tatud
ident
ifitsee
ritava ne
tovara õi
glase v
äärtuse
v
ahel oman
damiskuup
äeval.
Tütar
ette
võtete om
andamisel t
ekkin
ud
firmavää
rtust
kajastat
akse
immate
riaalse
varana,
ühi
set
tevõt
ete ja sid
usett
evõte
te omandam
isel tek
kinud
firmavää
rtust
kajastat
akse in
vest
eering
u osana vastav
alt
kas ühiset
tevõt
tesse v
õi siduse
tte
võtt
esse. Firmav
äärtuse
võimal
ikku väär
tuse lang
ust
testit
akse väh
emalt k
ord aasta
s ning v
ajaduse
l hinna
takse all
a. Firmav
äärt
use
allahindl
ust e
i tühist
ata. Konsolid
eeritu
d bilans
is kajas
tatu
d firmav
äärtust v
õetakse
arvesse e
maette
võtt
e
kasumi
/kahju
mi arve
stamise
l tü
tarett
evõtt
e aktsiat
e või osad
e müüm
isel. N
egatiiv
ne v
ahe omand
atud os
aluse
soetusmak
sumuse
ja omand
atud n
etovara õiglase
väärtu
se vah
el kajastat
akse sell
e tekkimise
l kasumi
aruande
s
tuluna.
Väärtuse
testim
isel jag
atak
se firmav
äärtu
s nende
le varag
rup
pidele
, mille k
ohta on v
õimalik r
ahavoo
gusid
eristad
a
(rahat
eeniv ü
ksus).
Firmaväär
tus j
agatakse
nende
le rahateen
ivatel
e üksust
ele võ
i rahatee
nivate ü
ksuste
grupp
idele,
mis saavad
eeldat
avasti k
asu äriüh
endust
est,
kus firmav
äärtu
s tekk
is.
Investeeri
ngu kae
tava väärtuse
aluseks on
antud
raha tee
niva üksu
se tulevik
u oodatavad
rahavood,
mida
diskont
eeritak
se, kasu
tades e
eld
atavat
kaalutud
keskm
ist kap
itali too
tlu
se määra.
Kui inv
este
eringu
kaetav
väärtus
on madalam t
ema bilansil
ise
st maksumu
sest,
hinnatak
se invest
eering all
a kaetav
a väärtuseni j
a kajast
atakse
väärtuse
langus k
uluna.
Kui invest
eering
u kaetav v
äärtus on k
õrgem tema b
ilansili
sest ma
ksumusest
, üle
shindlust
ei
toimu.
Hinnang
ud ja ot
sused, mida kasu
tatakse
äriühe
ndust
e hindamise
l, vaad
atakse p
ideval
t üle nin
g kui tege
likud
tulemused erinevad hinnangutest, korrigeeritakse hinnanguid.
Kaubamä
rgid v
õetakse
algsel
t arve
le soetu
smaksumu
ses,
mis koosneb
ostu
hinnast j
a var
a kasutu
svalmid
usse
viimise
ga otsese
lt seot
ud kul
udest. Määr
atud el
ueaga k
aubamärgid kaj
astatak
se b
ilansis soet
usmaksu
muses mi
inus
akumule
eritud
kulum.
Amortisat
siooni arv
utatak
se vast
aval
t lineaarse
le meet
odile,
jaotamak
s kauba
märkide
soetusmak
sumust
nend
e varade
eeldat
avale el
ueale. Amort
iseerit
avate v
arade väärt
use lang
ust hin
natakse siis,
kui
esineb b
ilansil
ise maksu
mus
e lang
usele v
iitavaid a
sjaolu
sid ning
vajad
usel kaj
astata
kse allah
indlu
s (vaat
a ka
„Mitte
finantsv
arade
väärtuse
langu
s“).
Määratu
d elue
aga kaub
amärkide e
eldat
av kasulik
eluiga on 5
-
50 aast
at. Igal
aastal hinn
atakse
amorti
satsioonin
ormid
e mõist
likk
ust.
Arendusväljaminekud
Arendu
sväljamin
ekud on
kul
utused
, mida t
ehakse
uurimist
ulemust
e rak
endamise
l
uute t
oodet
e ja te
enuste
väljat
öötamise
ks. U
ute teadusl
ike või t
ehnilist
e tead
miste ge
neree
rimise eesmärg
il
teadu
stööga seot
ud ku
lutuse
d kajast
atakse n
ende t
ekkim
ise momend
il kasum
iaruand
es kulu
na.
Arendu
sväljamin
ekud k
apital
isee
ritakse a
inult
juhul
, kui a) ant
ud immat
eriaalse
vara k
asut
us
või müüg
ikõlblik
uks
saamine o
n tehn
iliselt v
õimali
k; b) k
ui ettev
õttel on se
lleks olemas p
iisavad r
ahalised
vah
endid;
c) kui e
ttevõtt
el on
võimal
ik immat
eriaalse
t var
a kasu
tada või
müüa;
d) ku
i ettevõt
e suud
ab usaldu
sväärse
lt mõõt
a immat
eriaal
se vara
arendu
stege
vuse väl
jaminek
uid.
Kapitali
seerit
ud välj
amineku
d sis
aldavad
materj
alikul
u ja otse
seid töö
jõuku
lusid. Mu
ud
arendusv
äljamine
kud j
a
uurimi
sväljamin
ekud k
ajastat
akse nen
de tekk
imise perioo
dil kasum
iaruan
des ku
luna. Kap
italiseer
itud
arendu
sväljamine
kud k
ajast
atak
se soetu
smaksum
uses,
mille
st on mah
a ar
vatud akumuleerunud k
ulum ja vara
väärtuse
languse
st tule
nevad
allahindlu
sed.
Arendu
sväljami
neku
d kantak
se kulu
desse lineaarse
lt ee
ldatava k
asuliku
eluea j
ooksul,
mille pik
kus ei ület
a 5 aastat.
Kliendisuhted
Kliendisu
hted
on ident
ifitse
erit
avad imm
ateria
alsed var
ad,
kui nee
d tule
nevad
lepinguliste
st või sead
use
st
tulen
evate
st õigust
est, või on erist
atavad
. Äriühe
ndust
e kaudu omand
atud k
liendisu
hteid
mõõdetak
se algselt
õiglases v
äärtu
ses nend
e omandamise
kuupäe
val. Kl
iendisu
hted
kajast
atakse b
ilansis soe
tusmaksum
uses,
millest o
n
maha arvatu
d akumu
leer
itud k
ulum. Am
ortisatsio
oni arv
utatak
se vastav
alt line
aars
ele mee
todile,
jaotam
aks
kliend
isuhete
soetusmak
sumu
st nend
e varade ee
ldatav
ale elueale. Am
ortiseerit
avate
v
arade v
äärtuse lan
gust
hinnatak
se siis,
kui esine
b bilansilise mak
sumu
se langu
sele viit
avaid asjao
lusid nin
g vajad
usel kaj
astatakse
allahindl
us (
vaata ka „Mit
tef
inantsvar
ade väärt
use lang
us“)
.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kliendisu
hete
eeldat
av kasulik
elu
iga on 2
-
10 aast
at. I
gal aastal h
innatak
se amort
isatsi
oonin
ormide mõ
istlikk
ust.
Muud
immateriaal
sed var
ad
Muud immat
eriaal
set v
arad (k
.a. ar
vutit
arkvara)
kajastat
akse
bilans
is soet
usmaksu
muses
, millest
on mah
a arvatud
akumule
eritud
kulum ja v
õimalikud väärt
use lang
usest tule
nevad
allahindl
used.
Amortisatsioon
i arve
statakse
lineaar
selt läh
tudes 2
-7-
aastase
st eel
datavast
kasuliku
st el
ueast.
Mittef
inantsvar
ade
väärt
use langus
Määramat
u kasu
liku elu
eaga
vara ei a
morti
seerita,
vaid ko
ntro
llitakse k
ord a
astas,
kas v
ara väärtu
s on lang
enud
.
Amortisee
ritav
ate varad
e ja p
iiramatu kasu
tuseag
a varad
e (maa) p
uhul hin
natakse vara v
äärtuse v
õimalik
ule
languse
le viitav
ate asj
aolude
esinem
ist.
Selliste
asjaolud
e esinemi
se kor
ral hinnat
akse v
ara kaet
avat väärt
ust nin
g
võrreld
akse sed
a bilans
ilise m
aksumuse
ga. V
äärtuse l
anguse
st te
kkinud
allahindl
us kajast
atak
se summa
s, mille v
õrra
vara bilan
siline m
aksumu
s ületab
selle k
aetavat väär
tust.
Vara
kae
tav väärt
us on var
a õiglane v
äärtus,
millest on
maha lahut
atud mü
ügikul
utused
, või selle kasu
tusväärt
us, vastav
alt selle
le, k
umb on kõrgem. Var
a väärtuse
languse
hindami
se eesmärg
il hinnat
akse
kaetav
at väärtust
kas üksiku
varaobjek
ti või v
äikseima võimal
iku varad
e grup
i kohta,
mille jaok
s on võima
lik rahav
oogu
sid eristad
a (rah
ateen
iv üksus)
. Kord
alla hinnat
ud varad
e puh
ul hinnat
akse igal
järgmise
l bilans
ipäeval
, kas võib
olla tõen
äoline,
et vara k
aetav v
äärtus on v
ahepe
al tõusnu
d (v.a f
irmaväärtu
s, mil
le
allahindl
usi ei t
ühistat
a).
Bilansis k
ajast
atakse e
raldi
sena en
ne bilan
sipäev
a toim
unud k
ohustavast
sündmu
sest
tulen
evaid ko
hustusi,
mille
l on
kas seadu
slik v
õi leping
uline
alus või
mis tul
enevad
ette
võtt
e senisest
tege
vusprak
tikast
, mis nõu
avad v
arast
loobumist
, mille r
ealisee
rumin
e on tõe
näoline j
a mille maksu
must on v
õimalik usa
ldusväär
selt mõõt
a, k
uid mille
realiseer
imise
aeg või summa e
i ole täpse
lt teada. Eral
diste k
ajastamisel
bilansi
s on lähtu
tud juh
tkonna h
innangu
st
eraldise t
äitm
iseks tõe
näolis
elt v
ajaminev
a summa ning
erald
ise real
iseerum
ise aja k
oht
a. Eraldis k
ajast
atakse
bilansi
s summas,
mis on juhtkon
na hinnang
u kohase
lt bilansipäe
va seisu
ga vaj
alik erald
isega seot
ud koh
ustuse
rahuldami
seks v
õi üle
andm
iseks kolm
andale
osapool
ele.
Eral
disega se
otud k
ulu k
ajastat
akse pe
rioodi
kasumi
aruandes.
Tule
viku ärik
ahjume
id ei kaj
astata e
raldist
ena.
Lubadu
sed, g
arantiid
ja muud koh
ustuse
d, mille
realiseer
umine
on vähet
õenäoline
või mil
lega kaasn
evate
kulut
uste
suurust
ei ole võimal
ik piisav
a usaldusv
äärsuse
ga hinnat
a, ku
id mis teatud t
ingimust
el võivad t
ulevik
us muutuda
kohust
usteks,
on välj
a toodu
d aastaaruan
de lisade
s.
Kohustused
töövõtj
ate ees
Kohustu
sed tööt
ajate
ja juhatu
se liikmet
e ees sis
aldava
d välj
amakstav
aid
palgasum
masid,
preemia
id, mis on
arvutat
ud vast
avalt k
innitat
ud pre
emiate k
orrale nin
g puhk
usekoh
ustust,
mis on arv
utatud
kooskõlas t
öötajat
e
töölep
ingut
ega, ju
hatuse l
iikmete
ametilep
ingut
ega j
a kohalike sead
usteg
a bilans
ipäeva
seisuga.
Kohustu
s sisaldab
puhku
setasu k
ohustust k
oos sotsiaal
maksu j
a töötusk
indlust
use kohu
stuseg
a, mis on kajast
atud
bilansi
s „võlad j
a ette
maksed”
hulgas j
a kasumiaru
andes
tööjõuk
ulude
hulgas.
Aktsia
te eest töötajate po
olt
ettevõttele
osutatud teenus
te
(tööpanuse
) õiglan
e väärtu
s kajast
atakse t
ööjõuku
luna
kasumi
aruandes n
ing bil
ansi
s kohu
stusena al
ates
aktsiao
ptsiooni v
äljaan
dmise
st ja t
eenust
e osutami
se pe
rioodi
jooksul
. Saadu
d teenust
e õiglane v
äärtus määrat
akse l
ähtude
s töötaj
atele võimal
datud
omakapi
õiglasest
väärtuse
st (
turuh
innast)
nende v
õimaldamise
kuup
äeval.
Töötaj
al on õigus ak
tsiapõhise
makse k
okkule
ppe
raames saad
a nee
d olene
mata keh
tivast t
öösuhte
st. Et
tevõte
on kohust
atud ak
tsiaopt
siooni lõp
pemisel ü
le andm
a
kokkulepitud ko
guse aktsiaid
, mille t
a ostab
turul
t turu
hinna
s. Akt
siaoptsi
ooni tarbe
ks soe
tat
ud akt
siad kajast
atak
se
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
omakapita
li real „
Omaaktsi
ad
“. Akt
siate üle
andmisel sald
eerit
akse real „om
aaktsiad
“ j
a bilansis kohust
usena
kajast
atud summ
ad. T
ekkiv v
ahe kajast
atakse e
elmiste p
erioodid
e jaot
amata kasu
mi real
.
Leping
u sõlmimisel
hindab k
ontsern
, kas le
ping on rend
ileping
või kas lepin
g sisaldab e
ndas renti.
Leping
on
rendile
ping (
või sisaldab
enda
s rent
i), ku
i leping
annab õig
use kontro
llida ja k
asutada k
indlak
smäärat
ud vara t
eatud
aja jook
sul tasu e
est. H
indamaks,
kas lep
ing annab
õiguse k
ontrollid
a ning k
asutad
a vara,
kasut
ab kont
sern IFR
S 16
Rend
ikompone
nti sisaldav
a lep
ingu sõl
mimisel või mu
utmisel j
aotab k
ontsern
lepingus sisal
duva t
asu igale
rendik
omponen
dile sell
e erald
iseisv
a hinna alu
sel.
Kontsern
kajast
ab kasut
usõig
use vara j
a rendik
ohustu
st rend
i alguse k
uupäev
al. Kasut
usõiguse
vara mõõde
tak
se
algselt
soetusmak
sumuse
s, mis koosn
eb ren
dikohust
use alg
summast.
Rendik
ohustu
se algsummat
korrig
eeritak
se
tehtud ette
makse
te võrra
, tehtud otse
ste kulutu
ste võ
rra n
ing taasta
miskulu
de võrra
(
mis tu
lenevad va
ra
demont
eerimise
st nin
g taasta
misest)
. Saadu
d summast
on maha ar
vatud
saadud
rendiso
odust
used.
Kasutusõ
iguse
vara amortise
erit
akse lineaar
sel me
etodil r
endi alg
uskuup
äevast k
uni rendip
erioodi lõp
uni, v
älja
arvatud
juhu
l, kui r
endile
pingug
a antakse
alusvar
a omand
iõigus kon
tsernil
e rendip
erioo
di lõpu
s üle v
õi kui
kasutu
sõiguse v
ara jääkväär
tus v
iitab sel
lele,
et kontse
rn plaanib kasut
ada vara väl
jaost
uoptsioon
i. Sell
isel juh
ul
amorti
seeritak
se kasutu
sõigu
se v
ara alusvara k
ogu kasuliku
eluea jook
sul, mis määr
atakse samad
el aluste
l nagu
vastavat
e kont
serni omat
avat
e materiaal
sete
põhivarad
e puhu
l. Lisak
s vähend
atakse k
asutusõig
use vara v
äärtu
se
languse
st tule
nevat
e kahj
umite k
orral. Sa
muti k
orrig
eeritak
se kasut
usõig
use var
a rendik
ohustu
se teat
ud
Rend
ikohust
ust mõõde
takse alg
selt re
ndimakse
te nüüdisv
äärtuse
s, mid
a ei ole veel m
akstud
rendisuh
te
alguskuup
äevaks,
kasutad
es re
ndi sisemi
st intr
essimää
ra või, k
ui seda määra e
i ole võ
imalik
kindlak
s teha,
siis
alternat
iivset
laenuint
ressi
määra.
Üldj
uhul k
asutab k
ontsern d
iskontomäär
ana alte
rnat
iivse
t laenu
intressi
määra.
Kontsern
leiab alt
ernatiiv
se laenu
intressim
äära,
kasutad
es sellek
s erinev
aid finan
tseerimi
sallik
aid. Saad
ud sisend
eid
korrige
eritakse
, võt
tes arve
sse rend
itingimu
si ja r
enditav
a vara tü
üpi, e
t jõu
da rend
itavale v
arale sob
iva
alternat
iivse lae
nuin
tress
imäär
ani.
Rend
ikohust
uses sisald
uvate
rendimak
sete h
ulka ku
uluvad
järgmised os
ad:
fik
seeritu
d maksed
(sealhu
lgas sisul
iselt f
ikseerit
ud ren
dimak
sed)
välj
aostuhin
d (k
ui vara ost on
piisava
lt kind
el)
garan
teerit
ud j
ääkväärtu
s (makst
ava summ
a eeldat
av väärt
us)
inde
ksist v
õi määrast sõl
tuvad
Rend
ikohust
ust mõõde
takse k
orrigeer
itud soe
tusmaksu
muses.
See arv
utatak
se ümber siis,
kui tul
evastes
rendimak
setes on
muutusi,
mis tulene
vad ind
eksist v
õi määrast, kui mu
utub hinn
ang garant
eeritu
d jääkv
äärtuse
summa osas v
õi kui kon
tsern mu
udab oma h
innang
ut selle osas,
kas soovit
akse kasut
ada vara v
äljaostu
, rend
i
piken
damise või lõ
petam
ise võimalu
si. S
amuti mõ
õdetak
se rend
ikohust
ust ümb
er, ku
i muutu
vad fik
seeritu
d maksed
(sealhu
lgas si
suliselt f
ikseerit
ud
rendimak
sed).
Kui rendikohustust hinn
atakse ü
mber ülal
loetletu
d põhjustel
, tehakse
kasutu
sõiguse v
ara bilansil
ises maksu
muses
vastav k
orrigee
rimine
. Ren
dikohu
stuse muu
datuse
mõju
kajastat
akse ka
sumi
aruandes
, ku
i kasutu
sõiguse v
ara
bilansi
line maksu
mus on v
ähend
atud n
ullini.
Lühiajalised rendilepingud ja väheväärtuslike varade r
endilepingud
Kontsern
on otsust
anud
mitte
kajastad
a kasutu
sõigu
se var
asid nin
g rend
ikohust
usi vähev
äärtu
slike var
a rent
ide nin
g
lühiajal
iste r
entide
puhul
. Kontsern
kajastab
nend
e rent
idega seotu
d rend
imaksed k
uluna lin
eaarse
lt rend
iperiood
i
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Müügit
ulu mõõd
etakse
kliend
iga sõl
mitud
leping
us säte
stat
ud t
asu alusel.
Kontser
n kaj
astab t
ulu, k
ui ta t
äidab
toimingukohustuse, andes kauba või teenuse üle kliendile. Kontsern on kauba või teenuse kliendile üle
hetk
el, kui k
lient omandab
kauba või t
eenuse üle k
ontrolli.
Kontrol
li võib ül
e anda kas mingil k
indlal aj
ahetke
l või
Alljärg
nevas t
abelis on e
sitat
ud in
formatsi
oon klie
ndilep
ingu
test t
ulene
va toiming
ukohu
stuste
täitmise j
a aja
stuse
nin
g se
llest t
ulenev
alt müüg
itulu kaj
astamise arv
estu
spõhi
mõtet
e koht
a:
Müügit
ulu liik
T
oiming
ukoh
ustuse tä
itmi
ne ja ajast
us
Müügit
ulu kaja
stami
ne IFRS
15 kohas
elt
Kontroll teen
use üle
antakse
kliendile üle het
kel, mil
reklaa
m meedias
avaldatakse
. Kl
ientidel
e esitatakse
arveid vastav
alt lepingut
ingimustele
peale teenu
se
osutamist
. Bartertehing
ud arveld
ataks
Müügitulu meedia
-
ja r
eklaam
iteenu
ste o
sutamis
el ja
vahend
amisel k
ajastatak
se periood
il, mil teenuse
id
osut
atakse, se
e tähend
ab reklaami m
eedi
as
avaldami
se hetke
l. Perioodili
stest
reklaam
kuulut
uspakettidest
saadav t
ulu
kajast
atakse
tuluna võrdel
iselt kehtivusajale. B
artertehingute
korral
kajast
atakse
reklaam
itulu
meedias aval
damise
hetkel
ja vast
avalt
leping
us sätestatul
e saadakse
teise
lt osapoolelt vastu
teenu
s või kaup, mis
kajastat
akse teenuse
või k
auba s
aamise he
tkel
kulud
es. Mitterahaline
tasu mõõ
detak
se õigl
ases
Ajak
irjand
usvälj
aannete j
a
Kliendid oma
ndavad kon
trolli aja
kirjad
e, ajalehtede
ja raamatute üle h
etkel, k
ui kaup on ü
le antud
klien
dile. Aja
lehe
d ja aja
kirja
d müüa
kse
hulgiti
ngimust
el enamas
ti tagastusõi
gusega. Ajaloolin
e
koge
mus kaub
atagastustega on
aluseks eeld
atavate
tagas
tussummade h
indami
seks. Toodet
e müügil
hulgit
i
ngimuse
l esitata
kse arve kliendi
le iga kuu lõpus
müüdud t
oodete eest. Too
dete jaemüügil tasub kl
ient
üldisel
t kas sular
ahas, maksek
aardiga võ
i
Tulu kau
pade m
üügist k
ajastatakse
hetkel,
mil k
aup
on üle antud k
liendile, s
ee tähendab hetk
el,
müügite
hing klie
ndiga on viidud lõpule
. Kaupa
de
tagastam
ise tõ
enäosu
se hind
amisel tugin
etakse
eelneva
le kogemuse
le ning ka
ubatagastus
ed
kajastat
akse tulu v
ähendusena
müügihetk
el.
Kirjast
atud ra
amatute müük k
ajastatak
se hetkel, mil
Ettetellit
ud perioodili
ste
välj
aannete j
a raamat
ute m
üük
Klien
did oman
davad k
ontro
lli aja
kirja
de, aja
lehte
de
ja raamatute üle h
etkel, k
ui kaup on ül
e antud
kliend
ile. K
liendid
tasuvad
ettetel
litud p
erioodiliste
välj
aannete j
a raamat
ute ee
st
tähendab
, et tellim
us hakkab
kehtima,
kui mak
se on
Kliend
i maksed raamatut
e, ajaleht
ede ja aj
akirjade
tellimus
te ees
t jagatakse t
ellimisperi
oodile ning
kajastat
akse tuludes
vastav
alt väljaan
de ilmumisele
.
Järgmi
ste perioodide
t
ellimu
ste eest
saadu
d mak
sed
kajastat
akse kliendil
epingu k
ohustusen
a. Tell
imuste
paket
tide k
orral j
agatakse
paket
i telli
muse hind
üksikute
le komponenti
dele.
Paberi ja trükitee
nuste müük
(lõpetatu
d tegevusva
ldkond)
Klient oman
dab kontrolli pa
bertoode
te ja
osutatud
trükiteenuste üle,
kui need on ül
e antud
kliendile.
Klient
idele e
sitatak
se arveid v
astaval
t
lepinguti
ngimus
tele. Teos
tatud tööd, mille e
est on
lepinguli
ne õigus
tasu saada, kui
d mille kohta e
i ole
aruandek
uupäev
a seisug
a arvet v
äljastat
ud,
kajasta
t
akse kliendileping
u varana.
Müügitulu kajastatakse,
kui kaup
on võõrand
atud
kliendile,
see tähendab
hetkel, m
il klient sa
ab tellitud
pabertoote
d kätte, ses
t kontser
n ei loo
toimingu
kohustus
t täite
s vara, millele
oleks kontser
nil
alternati
ivne kasutu
sviis.
võim
alust suunat
a kliendil
e loo
davat
vara muu
sse
Ürituste
korraldajat
elt j
a
interne
tis müüdud piletitelt
Ettevõte tegu
tseb age
ndi rollis
ning ei kontrolli tei
se
Interneti kaudu müüdav
ate piletite
üle saab
klient
kontrolli he
tkel, mil pilet
id on kliendi
le üle
antud.
Müügipunktid
es müüdud pilet
ite puhul saab
toimingukohustus täid
etud ürituse
toimumisel.
Vahendustasude suurus sõltub
müüdud pilet
Tegutsed
es agendina kaj
astab ettev
õte müügist
saadud v
ahendustasu s
ummas,
millele o
n tal
eeldata
vasti õi
gus teise osapoole pool
t üle
antud
kaupade v
õi teenuste vahendam
ise ees
t hetkel,
mil
toimingukohustus o
n täidetud.
Intre
ssitulu k
ajastat
akse sise
mise intre
ssimäär
a meeto
dil. Sise
mine int
ressimäär on
määr, mis disk
ontee
rib
hinnang
ulised t
ulevase
d raha laek
umised f
inantsv
ara eeldat
ava e
luea j
ooksul. I
ntressitul
u arvut
amisel rake
ndatakse
vara bilan
silisele
brutomak
sumu
sele sisemi
st int
ressimäär
a (
kui vara väärt
us ei ole langenu
d). Finan
tsvarade
puhul
,
mille väärt
us on
pärast
esmas
t kaj
astamist l
angen
ud, arv
utatakse
intres
situlu,
raken
dades f
inantsvar
a korrig
eeritu
d
soetusmak
sumuse
suhte
s sisemist
intressim
äära.
Kui vara ei
ole enam allahin
natud,
siis jätkat
akse intr
essitulu
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Divide
nditul
u kajast
atakse sii
s,
kui omanik
ul on te
kkinud
seaduslik õig
us selle
saamise
ks.
Sihtfin
antsee
rimine k
ajastat
akse
õiglases väär
tuses,
kui eksiste
erib põh
jend
atud kind
lustunn
e, et see saadakse
, ja
kontse
rn vastab
kõigile
selleg
a seotud
tingimu
stele.
Kuludeg
a seotud
sihtfin
antseer
imist lükat
akse ed
asi ja
kajast
atakse kasu
miaruan
des muu är
ituluna p
erioodi j
ooksul,
mis on vajalik
selleks, e
t tasaarveld
ada neid k
ulude
ga,
mille komp
enseer
imise
ks n
ad on et
te näht
ud. K
asumiaruan
des kaj
astatak
se komp
ensee
ritavat k
ulu ja
sihtfin
antseer
imise
st saadud
tulu e
raldi.
Tava pu
haskasu
m aktsi
a koht
a leitak
se jag
ades kont
sern
i akt
sionärid
ele ku
uluv osa
aruan
deaasta p
uhask
asumi
st
periood
i kaalut
ud ke
skmise e
mitee
ritud l
ihtakt
siate ar
vuga.
Omaakt
siad on arvu
tuste
st e
limineerit
ud. L
ahustat
ud
puhaskasu
mi akt
sia kohta ar
vutamise
ks korrig
eeritak
se kont
serni akt
sionärid
ele ku
uluvat
osa puhask
asumist ja
kaalutu
d kesk
mist em
iteerit
ud liht
aktsiate
arvu
kõigi l
ahustav
at efe
kti omav
ate p
otent
siaalset
e liht
aktsiat
e
Kohustusl
ik reservk
apital
Vastavalt
Eest
i ärisead
ustiku
le on
omakap
italis mood
ust
atud k
ohustusl
ik reserv
kapita
l.
Re
servkap
itali võ
ib kasut
ada
kahju
mi katmisek
s, sam
uti ak
tsiakapit
ali suu
renda
misek
s. Ig
al majandu
saastal t
uleb
reser
vkapit
ali kanda v
ähemal
t
1/20 puha
skasum
ist, k
uni res
ervkap
ital moodu
stab 1
/10 akt
siakapita
list.
Reserv
kapit
alist e
i või teh
a aktsionär
ide
le
Divide
ndide j
aotamine
konts
erni akt
sionärid
ele on k
ajast
atud k
ohustu
sena finan
tsaru
ande
s selles p
erioodi
s, kui
divide
ndide
maksmine k
innita
takse ak
tsionär
ide pool
t.
Kui divid
endid
on välj
akuulut
atud p
ärast bilan
sipäeva,
siis ne
id divid
ende
ei kajast
ata bilansip
äeval k
ohustuse
na.
Bilansipäe
vajär
gsed sünd
mused
Varade j
a kohust
uste hindam
isel on ar
vestat
ud oluliste
asjaolude
ga, mis il
mnesid raam
atup
idamise aast
aaruan
de
koostami
sperio
odil nin
g mis on
seotud
aruandep
erioodil v
õi ee
lnevat
el pe
rioodidel
toimunud
tehin
gutega.
Bilansip
äevajärg
sed sün
dmus
ed, mida ei ol
e varade ja kohustust
e hindam
isel arvesse
võe
tud, kuid mis olul
iselt
mõjut
avad jär
gmise maj
andus
aasta tule
must,
on välj
a toodud
raamatupid
amise aa
staaru
ande l
isad
Ärisegme
ndid on e
ttevõt
te osad, mis osal
evad ärit
egev
uses ja millel
t ettev
õte võib tee
nida tulu ja k
anda kulusid,
millele on
kätte
saadav
ad erald
i finantsan
dmed j
a mille
tege
vuskasu
m vaadatak
se regu
laarselt ü
le ett
evõtt
e
igapäev
aste otsu
ste lang
etaj
ate
poolt,
otsustamak
s seg
men
dile vah
endite
eraldamin
e j
a hindamaks
segme
ndi
Segme
ndiaruand
lus on esit
atu
d kooskõl
as kontser
ni igapäe
vaste ot
suste lan
getaj
atele
esitatav
a sisemise
aruandlu
sega. I
gapäev
aste otsust
e lange
taja, k
es on vastutav v
ahend
ite eraldamise
ja tege
vusvald
kondad
e
tulemu
slikkuse
hindam
ise ees
t, o
n määratlet
ud ku
i emaettev
õtte
juhatus.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Ettev
õtte tulumaks j
a edasilük
kunud tuluma
ks
Ettevõ
tte tulum
aks Ees
tis
Eestis ke
htiva t
ulumaksu
seadu
se kohase
lt ei maksu
stata Eest
is ett
evõtt
e aruandeaast
a kasum
it. Tu
lumaksu
maksta
kse dividendidel
t, eris
oodustu
stelt, kin
gitustel
t, anne
tustelt,
vastuvõ
tukuludel
t, ette
võtluse
ga mittes
eotud
väljamak
setelt
ning siird
ehin
na korrig
eerimi
stelt
. Alate
s 1. jaanuarist
2015 on divid
endid
ena jaot
atud k
asumi
maksum
ääraks 20/
80 välj
ama
kstavalt
netosu
mmalt.
Dividen
dide v
äljamaksmi
sega k
aasnev
at et
tevõtte
tulum
aksu
kajast
atakse ko
hustuse
na j
a kasumi
aruand
es tulu
maksuk
ulu
na samal p
eriood
il, kui d
ivid
endid
välja k
uulutat
akse,
sõltumat
a sellest,
mill
ise pe
rioodi e
est ne
ed on v
älja k
uulut
atud v
õi millal n
eed t
egelik
ult väl
ja makstak
se.
Tulumak
su tasumi
se koh
ustus t
ekib div
idend
ide väljamak
sele
järgn
eva ku
u kümnend
al kuupäev
.
Divide
ndide v
äljamaksmi
sega k
aasnevat
tulumak
sukohust
us
t ei k
ajastata e
raldisen
a enne
, kui d
ividen
did on välja
kuulu
tatud
. Maksimaaln
e võimalik t
ingimusl
ik tulu
maksuk
ohustu
se summa, mis v
õiks kaasneda j
aotamat
a kasumi
divide
ndide
na väljamak
smiseg
a, on ära t
oodud
aastaaruan
de lisad
es.
Ettevõ
tte tulum
aks Läti
s
registreeritu
d ett
evõtetele
1. jaan
uaril 2018 jõ
ustus uu
s Läti Vabar
iigi ett
evõtt
e tulumaksuse
adus,
milleg
a sätestat
i põhimõt
teliselt
uus
maksusta
misko
rd, mis on
sarnane Eest
i omaga.
Alates 1. j
aanuarist 2018 on
maksumä
är 20% ja sed
a rakend
atakse
kasumi jao
tamisel
. Maksust
am
isperiood
on üks k
uu ja mit
te üks aasta.
Eelmiste
perio
odide mak
sukah
ju
mite ed
asikandmi
se kasut
amine
on piir
atud j
a neid k
ahju
meid on v
õimalik
kasut
ada
selleks,
et v
ähendad
a divid
endidelt
arvestat
ud mak
susummat
mitte
enam kui 50
% ulatuse
s kuni aast
ani 2022.
Ettev
õtte tulumak
s Leedus regist
reeritud
ettevõt
etele
Vastavalt
koha
likule t
ulumak
susead
usele mak
sust
atakse Le
ed
us ett
evõtt
e kasumit,
mida on
korrige
eritud
seaduses
ette
nähtud
püsivat
e ja ajut
iste erinev
usteg
a, tulumak
sumäärag
a 15%.
E
dasilükk
unud t
ulumaksu
kohu
stus kaj
astatak
se kõigi m
aksus
tatavat
e aju
tiste er
inevust
e puhul,
varade
ja kohu
stuste
maksubaa
si ja kon
solide
eritud
aruan
des tood
ud bilan
sili
ste maksum
uste vah
el. Ed
asilük
kunud
tulumak
su ei arve
stata
juhul, k
ui see tuleneb vara
v
õi kohust
use esmasest
arvele
võt
misest muu
tehing
u kui äriü
hen
duse käig
us, mis t
ehing
u
ajal ei mõj
uta ei
raamatupid
amis
likku e
ga maksuk
asumit
(või kah
jumit
). Edasilük
kunud
tulum
aks on arve
statud
bilansip
äeval k
ehtiv
ate maksu
määrade
(ja keh
tivate sead
uste)
alusel, mida e
eldat
akse keh
tivat ka siis,
kui
edasilük
kunud
tulumak
su vara
või koh
ustus real
iseeruv
ad.
Ettev
õte k
ajastab e
dasilükk
unud t
ulumaksu
vara üksn
es ul
atuses,
mille os
as on tõenä
oline,
et aj
utine e
rinevu
s
lähitule
vikus t
ühistu
b ja tu
levikus t
ekib mak
sustatav
at kasu
mit, mil
le arvel
saab ajut
ist erine
vust k
asutada.
Edasilükk
unud
tulumak
su kajast
atakse aj
utiste
erinev
uste
suhte
s, mis tek
ivad ko
ntserni varad
e ja ko
hustiste
bilansi
liste väär
tuste j
a maksub
aaside vahe
l (maksu
baas on vara või k
ohustise
maksustam
isel
aluseks v
õetav summa)
.
Vastavalt
Eesti Vab
ari
igi sea
duste
le ei maksu
stata Eest
is
ette
võtte aru
andeaasta
kasumit
. Ett
evõt
te tulumak
su
maksmise
kohust
us tekib
kasumi j
aotamise
l ning se
e kajast
atakse k
uluna (
periood
i kasumis
või kahjumis)
divide
ndide
väljak
uulut
amisel. Mak
sustam
issüste
emi ole
muse
st tule
nevalt
ei tek
i Eestis reg
istr
eeritu
d et
tevõt
tel edasil
ükkun
ud
tulumak
suvara
sid ega
kohust
isi, välj
a arvatud
võimalik e
dasilü
kkunu
d tulu
maksukoh
ustis ett
evõt
te invest
eering
utel
t
tütar
-
, sidus, ja ü
hisett
evõte
tesse.
Kontsern
i edas
ilükku
nud tu
lumaksuk
ohusti
s tekib
nend
es riikide
s asuvat
e äriü
hingut
e puh
ul, ku
s aruande
aasta
Samuti t
ekib k
ontserni e
dasilükkun
ud tu
lumaksuk
ohusti
s invest
eering
utelt
Eesti (ja Lät
i) tüt
ar
-
, sidus
ühisett
evõt
etesse,
välj
a arvatud j
uhul, ku
i kontsern
suudab kont
rollida mak
sustata
vate
ajutist
e erinevu
ste
tühist
umise ajast
amist j
a nende t
ühistum
ine etten
ähtavas t
ulevik
us ei ole tõe
näoline.
Maksustat
avate aj
utiste
erinev
uste t
ühistumise
näidet
eks o
n divid
endide
maksmine,
invest
eering
u müük
või likvide
erimine j
t teh
ingud.
Kuna kon
tsern k
ontrollib
tütar
ett
evõtt
e divide
ndipoliit
ikat,
on tal võimal
ik k
ontrollid
a ka
kõnealu
se inve
steering
uga
seotud
ajutist
e erine
vuste tühist
umise ajast
ami
st. Kui emae
ttevõte o
n otsustanu
d tütarettevõtte
kasumit
ette
nähtav
as tulev
ikus mitt
e jaotada, e
i kajasta ta edasil
ükk
unud tul
umaksuko
hustist.
Kui emae
ttev
õte hindab
, et
divide
nd makst
akse välj
a ett
enähtav
as tulev
ikus,
mõõdetak
se edasilü
kkunu
d tulu
maksukoh
ustist p
laneerit
ava
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
divide
ndi välj
amakse ul
atuse
s eeldu
sel, e
t divid
endi välj
amaksmise
ks on
aruandek
uup
äeva seisu
ga pi
isavalt
vahend
eid j
a omakapital
i, mil
le arvel
t ett
enähtav
as tule
vikus kasumit
jaotad
a.
Kontsern
saab vaj
adusel b
lokeer
ida ühiset
tevõt
te kasumi
jaotamise
otsuseid
, mistõt
tu on k
ontser
nil võimalik
kontrol
lida ka kõn
ealu
se invest
eering
uga seot
ud aj
utiste
erinevu
ste tü
histumise
ajast
amist.
Kui emaet
tevõ
te on
otsustan
ud ühise
ttev
õtte kasum
it ett
enähtav
as tulev
iku
s mitte j
aotada,
ei kaj
asta ta ed
a
silükkunud
tulumak
sukohust
ist.
Kui emaett
evõt
e hindab, et div
idend makst
akse väl
ja ette
nähtavas tul
evikus,
mõõdet
akse
edasilük
kunud
tulumak
sukohu
stist plan
eeritav
a divid
endi väl
jamakse u
latuses
eeld
usel, et div
idend
i
väljamak
smisek
s on aruande
ku
upäeva se
isuga piis
avalt v
ahend
eid ja omak
apitali,
mille ar
velt
ettenäh
tavas tu
leviku
s
Kuna kon
tsern ül
djuh
ul siduse
tte
võtt
e divid
endipol
iitikat e
i kontrol
li, siis e
i kon
trolli ta
ka maksu
stat
avate aj
utiste
erinev
uste t
ühistumise
ajast
amist.
Seet
õttu
kaj
astab k
ontsern
sidusett
evõt
etesse
tehtu
d investe
eringu
tega se
otud
edasilük
kunud
tulumak
sukohu
stist
.
Edasilükk
unud
tulumak
sukohu
stise mõõt
misel
kasutab
kontse
rn maksumä
ärasid
, mida ar
uande
kuupäe
val keh
tivate
maksum
äärade
alusel ee
ldat
avasti ko
haldat
akse
mak
sustat
avatel
e ajut
istele e
rinevu
ste
le perioo
dil, mil n
eed
Maksimaal
ne tulu
maksu
kohust
is, mis t
ekiks,
kui kog
u vaba
omakapit
al div
idend
idena v
älja mak
staks,
on esit
atud
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa
3. Ol
ulised j
uhtkonna ot
sus
ed ja hinna
ngud
Vastavalt
rahvusv
ahel
istele f
inan
tsaruandl
use st
andardit
ele
tule
b teat
ud osades te
ha juhtk
onnapoolse
id otsuse
id j
a
hinnang
uid, mis o
mavad mõj
u
finantsarua
nnetele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsus
ed ja hinnangud
raamatu
pidami
se arvest
usme
etodit
e ja hin
damisaluste
rake
ndamisel.
Raamatup
idamise
aasta
aruan
de koost
amisel ka
asat
akse kõi
kide k
ontsern
i kuulu
vate e
ttevõt
ete juh
tkond
ade te
htud
hin
nang
ud, m
is mõjutav
ad kont
serni var
asid j
a kohust
usi bilansip
äeval,
samuti aru
andeaa
sta tu
lusid j
a kulusid.
Need
hinnang
ud tu
ginev
ad viimasele
informat
sioonile
kontser
ni ett
evõte
te olukorra k
ohta ning võt
avad arve
sse kont
serni
ja ett
evõtet
e erald
iseisvaid p
laane ja k
aasnevaid
riske
raamatu
pidami
se aasta
aruande k
oost
amise aj
al.
Juht
konnapoo
lseid otsu
seid ja h
innangu
id on jär
jepidev
alt üle vaad
atud n
ing need põh
inevad aj
aloolisel k
ogemuse
l
ning mu
udel f
aktorite
l, mille
hulgas on
ka tule
vaste p
eriood
ide sün
dmu
ste eeldused, mida peetakse põhjendatuks
olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused või
vad erineda hinnangutest. Valdkonnad, mis on nõudnud
olulisem
aid ju
htkonn
apoolsei
d otsuse
id ja hin
nangu
id, mis omav
ad mõju f
inantsa
ruanne
tes k
ajastat
ud summad
e
le,
on immater
iaalse
vara kasul
iku e
luea hind
amine (
Lisa 1
6
), firmav
äärtu
se hindam
ine (
Lisa 16),
materiaalse p
õhiva
ra
kasuliku
eluea hin
damin
e (Lis
a 15), an
tud l
aenude
ja nõuete
väärtuse
hindamine
(Lisad
4,6,
7), tin
gimusliku
tasu
hindamine
(Lisa 1
7) ja
tulumak
sukohust
ise hindam
ine (
Lisa 8)
.
a) Firmavä
ärtuse
, kaub
amärkid
e, mu
ude immateria
alsete
ja mate
riaalset
e põhiv
arade hin
damin
e
Iga aastal
õpu se
isuga viib
juhat
us läbi väär
tuse t
estid f
irma
väärtust
ele, m
is eksistee
rivad
järgn
evate
rahatee
nivate
üksust
e või et
tevõt
ete oman
damise tulem
usen
a, millest
olulise
mad on De
lfi (Ee
sti, Lät
i j
a Leedu
), Ek
spress Mee
dia
ASi välj
aantav Maale
ht,
D
ig
ital Mat
ter (e
ndise n
imega Adn
et Med
ia), L
inna Ekraanid
ja Geen
ius
Meedia
. Firmaväär
tuste t
estid
e raames hinn
atakse ü
htlas
i teist
e varad
e väärtu
st, kuivõ
rd rahate
enivat
e üksust
e
kaetav
ad väärt
used pe
avad lis
aks firmav
äärtu
sele kat
ma ära
ka samade rah
ateeniv
ate ük
sust
ega seot
ud muud
varad,
nagu ole
masolev
ad kaub
amärg
id, immat
eriaalse
d ja mat
eriaal
sed põ
hivarad,
netov
ara.
Iga rahat
eeniva ü
ksuse
varade k
aetava v
äärtu
se leid
misel t
uginet
akse vii
mase tu
lev
iku rahav
oogude
le, mid
a diskon
teerit
akse,
kasutad
es
eeldat
avat k
aalutud
keskmist
kapit
ali hind
a (W
ACC).
Detail
sem info f
irmavää
rtust
e test
ide
kohta on
esitatu
d Lisas
Seisuga 31
.12.20
21 ja 31.
12.2
020 firm
aväärtust
alla ei
hinnat
ud.
Kontsern
il on k
a firmav
äärtus
test
eraldisei
svaid i
mmateri
aalse
id ja m
ateria
alseid põ
hivaras
id nin
g sell
iste var
ade
väärtuse
hindami
se puh
ul lähtu
b juhtk
ond esmalt in
dikatsi
oonidest
, mis võik
sid viid
ata varade
väärtuse
languse
le.
Kui indik
atsioon
id on ol
emas,
siis teo
statakse
erald
i vara v
äärtu
se test
väiksei
male r
aha t
eeniva ü
ksuse v
aradele j
a
juhu
l kui kontse
rni juhtk
onna koostat
ud realist
like t
ulevik
u rahavoogu
de tul
emusena e
i ületa varad
e kaet
av väärtus
bilansi
list väärt
ust, sii
s hinna
takse
varad alla n
ende k
aetaval
e väärtu
sele. 202
0. aasta
l viidi läb
i kaetav
a v
test mat
eriaalse p
õhivara suh
tes,
mille tule
musena k
ajastati v
äärtuse l
anguse kahj
umit summa
s 1 031 tuhat eu
rot
b) Im
materiaalse
põhivar
a eluea h
indamine
Juht
kond on h
innanud
immate
riaalset
e varad
e kasulik
ke el
uigasid,
võtt
es arvesse
ärite
gevu
se ting
imusi ja maht
e,
ajalooli
st kog
emust ant
ud valdk
onnas ning
tulev
ikunäg
emusi. A
mortisat
sioonik
ulu on t
õstetu
d juh
ul, kui kasu
lik
eluiga osu
tub lü
hemaks e
sialgselt
prognoo
situst nin
g moraal
selt v
ananenud
ja mittek
asutuse
s varad on mah
a kantud
Kaubamä
rkide k
asulik elu
iga on hin
nangul
iselt 5
-
50 aast
at,
lähtud
es tead
aolevat
est mine
vikuko
gemust
est sarnast
e
kaubamärk
ide koh
ta. O
nline
-
mee
dia segme
ndi kaub
amärk o
n online
segmen
di kaub
amärgid on p
eamiselt erin
evate
perioodik
avälj
aannet
e (aj
akirjad
, ajalehe
d) nimed.
Online
kaubamärk
ide kasu
lik e
luiga on e
eldatav
alt pik
em kui trük
imeedia k
aubamä
rkid
e eluig
a. Online
meedia
kaubamärk
ide j
ärelejään
ud a
mortisat
sioonip
eriood
on kun
i 36 aastat.
Trükim
eedia kau
bamärkid
e kasul
ik eluig
a on
üldjuhul hinnanguliselt 5
Seisuga 31.
12.2021 on k
aubamärk
ide bilansi
line väärt
us 9 917 tu
hat eurot
(31.12.2020: 8 7
33 tuhat
eurot)
. Kui online
-
kaubamärk
ide ka
sulik e
luig
a pike
neks v
õi lühene
ks 10%
võr
ra, väh
eneks v
õi suuren
eks aa
stane
amortisat
sioon
ikulu
vastaval
t 37/46 t
uhand
e euro v
õrra.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
c) Mate
riaalse põh
ivara e
luea
hindamine
Juht
kond on h
innanud
materiaalse
põhivara k
asulik
ke elu
igasid, v
õtte
s arvesse ärit
egev
use tin
gimusi ja mah
te,
ajalooli
st
kogemust antud valdkonnas
ning tulevikunägemusi. Amortisatsioonikulu on tõstetud juhul, kui kasulik
eluiga osu
tub l
ühemaks e
sialgse
lt prog
noositust
ning t
ehniliselt
vananen
ud ning
mittekasu
tuses v
arad on maha
kantu
d või alla h
innatud
.
Kui kasul
ikud
eluead
pikene
ksid/lüh
eneksid
10% v
õrra,
vähen
eks/suure
neks a
asta am
ortisat
sioonik
ulu 83
/101
tuhand
e, 72/88 t
uhand
e ja 102/125 tuh
ande e
uro võrra v
astavalt
ehitist
el, masinat
el ja se
admete
l ning muul
invent
aril. Kok
ku väh
eneks/su
urenek
s amortis
atsioon
ikulu 257/
314 tuh
at eurot
, kui e
luead pike
neksid
/lühene
ksid
d) Nõ
uete väärt
use hind
amine
Kontsern
kasutab
ostjat
e vas
tu te
kkinud
nõuet
e nende elu
ea jooksu
l eeld
atava kre
diid
ikahju
mi kajasta
mise
ks
standard
is IFRS 9 sät
estatu
d lihtsu
statud mee
todit
. Nõuded ost
jate vast
u, millel p
uudub olu
line
finant
seerim
iskompone
nt, väärt
use lang
us mõõdet
akse su
mmas, mis võ
rdub elue
a jooksul
oodatavat
e
krediid
ikahju
mitega.
Antu
d finant
svarade
eeldat
ava k
rediidik
ahjumi h
indamis
eks k
asutatak
se eraldist
e
moodustam
ise m
aatrik
sit, m
is põhine
b kont
sern
i ajaloo
lisel k
rediidik
ahj
umi koge
muse
l, mida k
orrige
eritakse
konkre
etset
e deebit
orideg
a seotud te
gurite
, üldiste maj
andustin
gimust
e, aruan
dekuu
päeval f
inantsv
arale
rakend
uvate
tege
like ja progno
ositavate
tingimu
ste ja
nend
e suuna h
innangu
ga ning vaj
adusel
ka raha
Äriühen
dustest
tekk
inud tingimusl
ikku
tasu koh
ustuse õ
iglase väärt
use mõõt
misel kasut
atakse d
iskonte
eritud
rahavoog
usid.
Hindamismu
del
arvestab
eeldat
avate
tulevaste
rahavoog
ude nü
üdisväärt
ust, mid
a on diskont
eeritu
d
kasutad
es riskiga k
orrigee
ritu
d diskon
tomäära. H
innangu
line õig
lane v
äärtus suur
eneb (vähe
neb)
, kui eeldat
avad
rahavood o
leksid k
õrgemad
(madalamad
) või k
ui riskiga korri
gee
ritud d
iskontomäär o
leks madala
m (kõrg
em).
Seisuga
31. d
et
sember 2
021 oli ting
imu
slike tasu
de õigl
ane väärt
us 2 256 t
uhat eu
rot, sh
2 033 tu
hat eur
ot lühiaj
aline j
a 223
tuhat
eurot pikaaj
aline k
ohustus j
a seisuga 31.
detsembe
r 2020 oli tingimu
slike
tasude
õiglane väärt
us 1 995 tu
hat
eurot, sh 250 tuhat eurot lü
hiajaline ja 1 7
45 tuhat
eurot p
ikaajaline
kohust
us.
-
müüg
i leping
u ting
imustest
tulen
evalt te
hti 2021. aast
al piletimü
ügiplat
vormi soet
usmak
sumuse tasu
mata t
ulevase
kohustuse
õiglase väär
tuse
korrige
erimine,
mis kaj
astati
ühek
ordse f
inantstu
luna sum
ma
s 407 tuhat eurot (2020: 690 tuhat eurot).
Hinnangu
muutuse
aluseks o
n 2021.
aasta mü
ügitu
lud, m
is oli olulis
elt väik
sem võrre
ldes ost
uhetk
el eel
datud
hinnang
uga,
kuna COVID
-
19
-
ga seot
ud erioluk
ord avald
as sügavat
mõju p
iletimüü
giäri teg
evusmah
tude
le.
f
) T
ulumaks:
Eesti (
ja Lät
i) tüt
ar
-
-
ja ühise
ttev
õtetesse t
ehtu
d invest
eering
utega seo
tud ed
asilükku
nud
Kontsern
kontr
ollib tü
tarett
evõtt
e div
idendip
oliitikat
ja tal on
võimalik k
ontrol
lida ka
kõne
aluse inv
esteer
inguga
seotud
ajut
ist
e erine
vuste
tühistumise ajast
amist.
Samut
i saab kontsern
vajadu
sel blokee
rida ühise
ttev
õtte kasumi
jaotamise
otsu
seid, mist
õttu
on kon
tsernil v
õimalik
kont
rollida k
a kõnealu
se inv
est
eering
uga seot
ud aju
tiste
erinev
uste t
ühistumise
ajastamist
. Seisu
ga 3
1.12.
202
1
on kontsern otsusta
nud tütar
-
ja ühisette
võtet
e kasumit
ette
nähtav
as tulev
ikus mitt
e jaot
ada ning se
etõtt
u ei kajast
a ta edasilü
kkunu
d tulu
maksukoh
ustist
antud
investeeringutelt.
1
ei kajast
a kontse
rn k
a sidusett
evõt
etesse t
ehtud
investeeringute puhul
edasilük
kunud
tulumak
sukoh
ustist
, kuna t
ulumak
su mõj
u võimaliku
kasum
ijaotus
e peal
t konsolid
eerit
ud
finant
saruann
etele
on ebaolu
line.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Finantsr
iskide j
uht
imine on oluline
ja lahut
amatu osa k
ontsern
i äriprotse
sside j
uhtimisel.
Juht
konna v
õime
ident
ifitsee
rida, mõõt
a ja kontrol
lida erine
vaid riske
omab olulist
mõju k
ontsern
i kasumli
kkusel
e. Risk on k
ontser
ni
juhtko
nna p
oolt defin
eeritu
d kui võimalik
negat
iivne kõ
rvale
kalle ood
atavast f
inantst
ule
musest.
Kontsern
i teg
evuseg
a kaasnevad mit
med f
inantsrisk
id, mille
st olulise
mat mõju
avaldav
ad krediidiri
sk,
likviidsu
srisk,
tururisk
(sh.
valuut
akursi risk,
intre
ssimäär
arisk ja h
innarisk
),
tegev
usrisk j
a kapitalir
isk.
Kontsern
i riskij
uhtimise
alus
eks on
Tallinna b
örsi,
Finant
sinspek
tsioon
i ja teist
e regu
latiivse
te organ
ite seat
ud
nõuded
, üldisel
t aktse
ptee
ritud raamatup
idamisst
anda
rdid j
a hea tava ning kont
serni ja te
ma
sisemise
d regu
latsioon
id ja po
liitikad.
Riskid
e juh
timine ko
ntserni t
asandil s
isaldab
riskide
määratle
mist,
mõõtmist
ja kont
rollimist.
Kontse
rni riskij
uhtimi
se süste
em keskend
ub fin
antstu
rgude ette
määramat
usel ja v
õimaluste
leidmisel
selle
st tul
enevat
e potent
siaalset
e neg
atiivset
e mõju
de minime
erimise
ks kont
serni fin
antsteg
evuse
le.
Peamine r
oll riskide
juht
imisel l
asub kont
serni emae
ttev
õtte ja tü
tarett
evõtet
e juhatu
stel. Kontser
n hindab
ja piirab
riske süst
emaat
ilise r
iskih
alduse k
audu.
Finantsr
iskide
juht
imisse
on kaa
satud k
ontsern
i finan
tsüksu
s, mis t
egel
eb nii
emaett
evõtt
e kui k
a tema tü
taret
tevõt
ete finant
seerim
isega j
a sellest
otse
selt tu
lenev
alt likv
iidsusr
iski ja
intressi
määra risk
i haldam
iseg
a. Kont
serni ku
uluvat
es ühisett
evõte
tes
teost
atakse risk
ijuht
imist koost
öös
ühisett
evõt
ete t
eise akt
sionäriga.
Krediidir
isk v
äljend
ub kahj
una, mida k
ontsern
võib kan
da ja mida põh
justab
tehin
gu vastaspool,
kui ta j
ätab oma
leping
ulised f
inantsk
ohustu
sed t
äitmata.
Krediid
irisk
ile on
avatud
raha ja pan
gak
ontod,
nõude
d ostj
atele,
muud
lühiajal
ised n
õuded
ja antu
d laen
Raha ja pangakon
tod (sh pikaajaline h
oius) hoiustatava panga kre
diidireitingu l
õikes
Kasutatu
d on pan
kade v
iimast p
ikaajalist
krediid
ireit
ingut
, mis oli esit
atud ig
a pang
a kodule
hel.
Krediidir
iski v
ähendam
iseks j
älgit
akse p
idevalt
klient
ide makse
distsipl
iini.
Kehte
statud
on kred
iidipoliitik
a tag
amaks
teen
uste ja tood
ete müük
i adekv
aatse kre
diidiaj
alooga k
lient
idele nin
g ette
maksude r
akendamist
kõrge
ma
riskikate
goor
iaga klien
tidele
. Vastav
alt kre
diidipol
iitik
ale k
ohaldatak
se erine
vatele
kliend
igrupp
idele e
rinevaid
maksetäh
taeg
u
, kred
iidilim
iiti,
võimalikk
u maksep
uhkust
. Klien
tide g
rupee
rimise alu
seks on ne
nde suu
rus, t
untus,
krediid
itausta u
uringu
te tul
emused j
a maksek
äitumise aj
alug
u. R
eklaamikl
iente v
aadeldak
se esimese
l tasand
il kahe
s
grupis:
reklaam
iagentu
urid j
a otseklie
ndid,
edaspid
i grupeer
itakse v
astavalt
ülale
sitatu
d põhimõ
tete
le. Kont
sern
rakend
ab kõikid
es Balti ri
ikide
s sama kred
iidip
oliitik
at, k
uid on t
eadlik k
lientid
e erine
vast krediid
ikäitumi
sest.
Kõik
Eesti tü
tarettevõ
tted osta
vad s
iss
e meeldetul
etusteenu
st, et teg
eleda tõh
usamalt mak
setäht
aja ület
anud n
õueteg
a.
Uute
klient
ide pu
hul kon
trollitak
se nend
e kre
diiditaust
a Kre
diid
iinfo ja t
eist
e analo
ogsete
andmeb
aaside
abil. Sa
muti
monitoor
itakse
nende
maksekäit
umist alg
uses kõrg
endat
ud huv
iga. Maksed
istsipliin
i täitmise
l on võimalik
saada
paindlik
umaid
krediid
itingim
usi nag
u pikemat
makset
ähtaeg
a, kõrg
emat kre
diidilimiit
i jm. Mak
sedistsip
liini
rikkumise
l omak
orda kohald
atak
se range
maid kred
iiditi
ngimusi.
Suurt
e teh
ingute puhu
l, erit
i trükite
enuste
segmen
dis, pe
avad kl
iendid t
egema et
temakse
või esit
ama garantiik
irj
a.
Kontsern
il pole t
eada olu
lisi riske seoses k
lientid
e ja partnerit
e liigse
kontse
ntratsioon
iga. J
uhtkonna h
innang
ul
puudu
b seotu
d osapoolt
e laenu
des olul
ine kred
iidirisk
, ku
na teg
u on tugeva f
inantsp
ositsioon
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Maksimaal
ne kred
iidirisk
, mis
tulen
eb kon
tserni nõ
uetest
ostjate
vastu ja muu
dest n
õuetest,
on tood
ud allpool:
ületatud >= 7
päeva ja <=60
ületatud > 60
Nõud
ed ost
jate vastu
(Lisa 6)
Muud l
ühiajalis
ed nõuded (
Lisa 6)
Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12)
ületatud >= 7
päeva ja <=60
ületatud > 60
Nõud
ed ost
jate vastu
(Lisa 6)
Muu
d
lühiajalised nõuded (Lisa 6)
1 107
1 107
Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12)
2021. aa
stal on kon
tsern e
batõen
äoliselt
laekuv
aid arve
id alla hinn
anud summ
as 193 tuh
at e
urot (31
.12.2020:
286
tuhat
eu
rot). Kon
tsern raken
dab kõig
i ostjat
e vastu tekkinu
d nõue
te eeldat
ava krediid
ikahju
mi kajastam
isel
standard
is IFR
S 9 sät
estatu
d lihtsu
statud
meetod
it, mis
lubab
moodustad
a allah
indl
use re
servi el
uea jook
sul
eeldat
avate k
rediidik
ahjum
ite summas.
Antud
finant
svarade e
eldatav
a krediid
ikahj
umi hindamise
ks kasut
atak
se
eraldist
e moodust
amise ma
atriksit
, mis põh
ineb ko
ntserni aj
alool
isel kred
iidika
hjumi k
ogemuse
l, mida
korrige
eritakse
konkre
etset
e dee
bitoride
ga seotu
d tegurite
, üld
iste majan
dustin
gimuste
, aruand
finant
svarale rak
enduv
ate te
gelike j
a progno
ositavate
tingimuste
ja nen
de suuna hin
nanguga nin
g vajadu
sel ka raha
Informat
sioon ar
uandep
eriood
il nõuet
e allahin
dluses t
oimun
ud mu
utuste
osas on tood
ud Lisas 7.
Muude nõuete (
sh
laenunõud
ed)
osas kajast
ab kont
sern väärt
use lang
ust summa
s, mis v
õrdub 12
kuu jo
oksul
eeldat
avate k
rediidik
ahjum
iteg
a, ku
i krediid
irisk e
i ole pä
rast e
smast k
ajastam
ist mär
kimi
sväärselt
suure
nenud
. Kui
krediid
irisk on
märkimisv
äärse
lt suu
renen
ud, k
ajastab k
ontsern kr
ediidik
ahjumit
summas,
mis võr
dub el
uea jook
sul
eeldat
avate k
rediid
ikahjum
itega.
Seisug
a 31.12.2021
ei ole
krediid
irisk ol
uliselt su
urene
nud
.
Likviid
susrisk
tähend
ab seda,
et
kontse
rnil ei p
ruugi oll
a li
kviidseid
vahen
deid oma f
ina
ntskoh
ustust
e õigeae
gseks
Kontsern
i eesm
ärk on hoid
a kon
tserni f
inantsee
rimi
svajad
us ja fin
antseer
imisvõi
malu
sed tasak
aalus.
Likviid
susri
ski
juht
imise vahe
ndina kasu
tat
akse rahav
oogude
planee
rimist.
Kontse
rni rahav
oogud
e võimaliku
lt ef
ektiiv
seks
juhtimi
seks m
oodus
tavad em
aettevõtte
ja tema tütar
ettevõtete pan
gakonto
d ühts
e konts
ernikonto, mi
s või
malda
b
kontse
rnikont
o liikmet
el kas
utada k
ontsern
i rahalisi v
ahen
deid e
maette
võtte p
oolt keht
estatu
d limiidi piir
es.
Kontsernikont
o toimi
b Ee
stis,
kuid se
llesse on k
aasatu
d välis
maised
tütare
ttev
õtted
nii Lätist ku
i ka Leed
ust.
Vastavalt
kontse
rni poliit
ikale
koostavad
kõik k
ontserni et
tevõtt
ed pikemaaj
alise eel
arveli
se rahavoog
ude p
rognoosi
terve
ks järg
nevaks aastak
s, m
ida korrig
eeritak
se kvart
aalselt.
Lühiaj
alise rah
avoo j
älgimisek
s esitav
ad
kontse
rnikont
oga liitu
nud tü
taret
tevõt
ted iganäd
alaselt d
etailsed
rahav
oo proj
ektsioon
id j
ärgnev
a kolmet
eistkü
mne
Likviid
susriski
maandam
iseks
kasut
ab kont
sern erine
vaid f
inantsee
rimise all
ikaid, m
illeks on p
angalaen
ud,
arveld
uslaenud
, ostj
ate nõu
ete ja t
arnelep
ingut
e pidev monit
ooring.
Arveld
uslaenu k
asutat
akse k
äibek
apital
i finant
seer
imisek
s. Põhiv
ara inv
estee
ringut
e soetami
seks k
asutat
akse
pikaajal
isi pang
alaene v
õi rendil
eping
uid. Kon
tserni arv
elduslaen
on oma täht
ajalt p
ikaajalin
e ja seot
ud laenule
pingu
tähtaj
aga. S
ee toimib
sisulisel
t pikaaj
alise kre
diidil
imiidin
a, m
ille kasut
amisvaj
adust saab
kon
tsern ise
regul
eerida.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Diskonteer
imata
finantskoh
ustuste
(põhiosa ja
tuleviku in
tressimaksete) analüüs maksetähtaegad
e lõikes
Bilansiline
<=3 kuud
<= 1 aasta
<=5 aastat
Pangal
aen
ud (Lis
a 18
)
158
315
1 411
10 148
0
12 032
Rendimaksed (Lisad 18,19)
1 207
4 452
Võlad tarnijatele (Lis
a 17)
KOKKU
6 613
71
9
2 91
8
16 401
5 300
31 95
1
29 259
Bilansiline
<=3 kuud
<= 1 aas
ta
<=5 aastat
Pangal
aen
ud (Lis
a 18
)
236
468
1 994
10 232
0
12 930
Rendimaksed (Lisad 18,19)
3 576
Võlad tarnijatele (Lis
a 17)
KOKKU
4 345
800
3 24
6
17 03
3
5 600
31 02
4
28 317
Täiend
av inform
atsioon
laenu
maksete
kohta on
avalikust
atu
d Lisas 18.
Muud v
õlad sisaldav
ad võlg
asid
ühiset
tevõt
etel
e, viitint
resse
,
mu
id viitv
õlgu
ja t
ingimusl
ikku t
asu, vaat
a Lisa 17.
Intre
ssimäära
risk tähe
ndab se
da,
et intr
essimäära
muutu
mine
toob kaasa
muut
use kont
sern
i rahavo
os ja kasu
mis.
Kontsern
i antud
ja võe
tud laenu
de intr
essimäärad
on seotu
d eu
riboriga,
millele
lisandub
margina
al.
Kontsern
i intres
simäär
arisk
on seotu
d lühiaj
aliste j
a pikaaj
aliste võl
akohu
stuste
ga, mis on
võetu
d muut
uva
intressi
määrag
a. Int
ressimää
rarisk on
eelkõ
ige se
otud eu
ribori kõik
umise
ga. In
tressim
äära muu
tus ühe
protsen
dipun
kti võrr
a muudaks
kontser
ni laenuin
tress
i kulu ca 1
57 tuhat
eurot aast
as.
>1 aasta ja
Bilansiline
Fikse
eritud ja
muutuv
intr
ess
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
>1 aasta ja
Bilansiline
Fikse
eritud ja
muutuv
intr
ess
Informat
sioon
pangalae
nude
kohta on
avalikust
atud L
isas 18.
Kontser
ni ärite
gevu
s on rahvu
svahelise
ulat
usega n
ing se
etõtt
u on ko
ntsern av
atud m
õningal m
ääral
valuut
akursir
iskile.
Valuutak
ursiri
sk te
kib siis, k
ui tule
vikus ase
t leidv
ad majan
dusliku
d tehin
gud v
õi kajast
atud v
arad
või koh
ustused
on fi
kseeri
tud valuu
tas, mi
s pole
ettevõtte a
rvestus
valuuta
. Kontse
rni kuul
uvad
ettevõtte
d o
n
kohust
atud j
uhtima oma valu
utakur
siriski arv
estusv
aluuta
suhte
s. Kontsern
i kohalike
maade tulud
on peam
iselt
fiksee
ritud k
ohalikes v
aluutad
es, mille
ks on eu
ro nii Eestis,
Lätis ku
i ka Lee
dus. Samut
i makstakse
enamik
ule oma
peamiste
le tarn
ijatele
ja töövõtj
atele k
ohalikus v
aluutas. Tüt
arett
evõtt
ed on kohust
atud välisle
pingut
es kasut
ama
üldjuhul valuutana eur
ot. V
älisvaluut
as laek
uvad su
mmad
konv
ertee
ritakse e
urodesse
vahet
ult pe
ale laeku
mist,
vähend
amaks avat
ud välisv
alu
utap
ositsioon
i. Muid v
ahend
eid valu
utariski ma
andami
seks ei k
asutata.
Seisuga 31
.12.2
021 oli k
onts
ernil val
uutari
sk ülev
al USD su
htes summ
as
kontse
rnil valu
utarisk
üleval
USD suh
tes summa
s 87 tuhat
eu
rot ja t
eiste v
aluutad
e suhte
s (SEK,
GBP, NO
K) 32 tu
hat
Tooraine
ga seo
tud hin
narisk
ist aval
dab kon
tsern
i teg
evusel
e enim mõj
u pabe
ri hind
. Võtt
es arve
sse mit
meid
kritee
riume,
peab k
ontsern
paberihinna r
iski
aktsep
teerim
ist op
timaalse
imaks lah
enduse
ks e
ga kasut
a paberih
inna
riski maan
damise
ks tule
tisinst
rument
e.
Tege
vusrisk o
n võimalik kahj
u, mille p
õhjuse
ks on ebapiisavad
või mitt
etoimivad
protse
ssid, tö
ötajad ja
infosüst
eemid v
õi välise
d fakt
orid.
Töötaj
ate kaasam
ine risk
ide
hindami
se protse
ssi paran
dab
üldist risk
ikult
uuri. T
ehing
ute t
eostamisel k
asutat
akse
võimal
ike kahj
ude min
imeeri
miseks te
hingu
limiite
. Kasut
at
av nelj
a silma põh
imõte,
mill
e järg
i peab t
ehingu
või
protsed
uuri te
ostamisek
s olema v
ähemalt k
ahe te
ineteise
st sõltu
matu tööt
aja või ü
ksuse kin
nitus,
vähend
ab inimlik
e
eksimust
e ja vig
ade t
ekkimis
e võimalu
st. Ne
lja sil
ma põhi
mõtet
kasutat
akse samu
ti l
äbirääk
imiste
käigus,
mis on
seotud
ostu
-
mü
ügi ja teist
e tehing
utega.
Juhtkon
d ja ettev
õtte ju
ristid v
aatavad ü
le kõik adv
okaadibü
roode
koostat
ud lep
ingud.
Juhtk
ond hindab
kontser
ni õigusk
aitset
heaks.
Kontse
rni tegevus
e sõltuvust infot
ehnoloogili
stest sü
steemi
dest h
indab j
uhtk
ond kesk
misest k
õrgemaks n
ing sell
e
turval
isuse ja t
öökindlu
se suuren
damiseks in
veste
eritak
se p
ideval
t. Vastut
us teg
evusrisk
i maandam
ise eest
lasub
kontser
ni nin
g tütarettevõ
tet
e juhatuste
l.
Enim avald
as aruandea
astal maai
lma majand
uskesk
konna
le mõ
ju COVID
-
19 viiruse levi
k. Kontsern on rakendanud
kõiki vaj
alikke
samme, et v
ältida COV
ID
-
19 viiruse
leviku
t kontsern
is. Esma
seks eesmär
gik
s on kaitst
a töötaj
aid ning
pakku
da seej
uures en
diselt oma aud
itooriu
mile u
saldusv
äärse
id ja õig
eaegseid
uudise
id ning t
eisi tee
nuseid.
Piirangu
test t
ulene
vate mõj
ude su
htes olid
kõige h
aavat
avamad
kontse
rni väl
imeedia j
a pile
timüüg
i platv
orm Lät
is.
Kui meed
iaette
võtet
es on eelkõ
ige dig
itaalsed r
eklaa
mimahud
taastun
ud hästi,
siis ür
ituste
ga seotu
d piirang
ud
jätk
uvad nin
g mõjutav
ad pile
tiäri tege
vusmahtu
sid vee
l ka 2022.
aastal.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kontsern
i peamine
eesmär
k kap
italiri
ski juh
timisel on
tagad
a kontse
rni jät
kusuut
likkus,
et kind
lustada t
ulu
aktsionä
ridele
ja hüv
ed te
istele huv
igrupp
idele n
ing säilit
ada seej
uures op
timaalne k
apita
li strukt
uur väh
endamak
s
Vastavalt
tööstu
sharus l
evinud
prakt
ikale kasu
tab kon
tsern kapit
ali jälg
imisek
s võla ja k
apitali suh
et. V
õla ja kapit
ali
suhe arv
utatak
se netov
õla suhtena k
ogukap
itali.
Netovõlg
saadakse rah
a ja pang
akontode
lahutamise
l koguv
õlast
(konsol
ideerit
ud bilan
sis kaj
astat
ud lüh
i
-
ja pikaaj
alised int
ressik
andvad k
ohustu
sed).
Koguk
apital on k
onsolide
erit
ud
bilansi
s kajastat
ud omak
apit
ali ja n
etovõl
a summa.
Kontserni k
apitali suht
arvud
Intre
ssikandvad v
õlakohustu
sed
Omakap
itali osak
aal bi
lans
ima
hust
Kontsern
i juhat
use hinn
angul e
i erine k
onsolidee
ritud b
ilansis korr
igee
ritud soe
tusmaksu
muses k
ajastat
ud
finant
svarade (
Lisad 5,
6,7,9,
12) ja
-
kohust
uste (L
isad 17,18,
19) õigl
ased väärt
used nend
e bilansiliste
st väärt
ustest
kontse
rni bilansi
s seisug
a 31. det
sember 2021 j
a 31. detsembe
r 2020. Kon
tserni riskim
argina
alid vast
avad
turut
ingimust
ele.
Eelnev
ast tulene
valt hin
dab kon
tserni j
uhatus, e
t pikaaj
aliste k
ohustu
ste õiglan
e väärt
us ei erine
oluliselt
nend
e bilansili
sest v
äärtusest
. Finant
skohust
uste
õiglane
väärtus määr
atakse
diskont
eeritu
d tulev
iku
leping
uliste r
ahavoo
gude b
aasil,
kasutad
es turu
intre
ssimäär
a, mis
on kont
serni
le kätt
esaadav s
arnaste
finant
sinstrume
ntide k
asut
amisel.
Nõude
d ostj
ate vast
u ja võl
ad hankij
atele
on kajast
atud k
orrigee
ritud
soetus
mak
sumuse
s, mistõt
tu juht
konna h
innangu
l nend
e bilansiline v
äärtus on läh
edane
nende õigl
asele väärt
usele.
Muude
investe
eringu
te õiglane
väärtus,
mille muu
tus kaj
astatakse läb
i kasumi
aruande,
oli 878 tu
hat euro
t seisuga
31.12.202
(31.12.
2020: 880 t
uhat
e
urot)
. Inv
esteering
ud ei ol
e ühelg
i börsil not
eerit
ud ja n
eid liigit
atak
se õigla
se
väärtuse
hier
arhia 3.
tasemel
. Kon
tserni j
uhtk
onna hinn
angu
l invest
eering
u õiglane
väärt
us ei erin
e olul
iselt sel
le
bilansi
lisest
väärtuse
st.
Muude
kasumiaru
ande k
audu kaj
astatav
ate koh
ustust
e (tin
gimuslik
ud tasud
) õigl
ane vää
rtus oli
seisuga 31.1
2.202
1
1 995
tuhat
eurot)
ja need liigitat
akse õ
iglase v
äärtuse h
ierarh
ia 3. tasem
el.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 5. Raha ja pangakontod
Raha j
a pang
akontod ko
kku
Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed
Nõud
ed ost
jate vastu
(Lisa 4,7)
Lisa 7. Nõuded ostjate vastu
Ebatõ
enäolis
elt la
ekuvat
e nõuete
Nõuded
ostja
te vastu
kokku
(Lisa 6)
Ebatõ
enäolise
lt laek
uvate nõ
uete alla
hind
lus p
eriood
i alguses
Perio
odi j
ooksul la
ekunud eb
atõe
näolis
elt la
ekuva
ks tu
nnistat
ud
Perio
odi jo
oks
ul ebatõenä
oliselt l
aekuvaks tu
nnistatu
d nõud
ed
Perioo
di j
ooks
ul bilansi
st ma
ha ka
ntud nõud
ed
Ebatõ
enäol
iselt la
ekuvate
nõuete
allahi
ndlus pe
riood
i lõpus
Perioodi jooksul
tehtud
nõuete
allahindlused on kajastatud
koondkasumiaruandes kirjel „Müüdud toodangu kulu“.
Nõuet
e vanuse
lise analüü
si kohta (
sh nõud
ed üle täht
aja) vaata Lisa 4.
Arvestu
spõhimõt
ted
finant
svarade v
äärtuse
languse
hindami
se koht
a on avalik
ustatu
d Lisas 2.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 8. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Konts
erni
tuluma
ksu k
ulu (
tuha
ndetes
EUR)
Aruand
eperiood
i tulu
maks
u
kulu
Edas
ilükku
nud tulumaks
u
kul
u
Aruand
eperiood
i tulu
maksu kulu
Kasu
m (kah
jum) enne t
ulumaksu
Mitte
maks
usta
tava
te tul
ude/kulu
de mõju
Aruand
eperiood
i tulu
maksu kulu
Edasi
lükkunud
tulumaks
u tulu (k
ulu)
Lisa 9. Muud lühiajalised nõuded
Nõuded
si
dusette
võtetel
e (
Lisa 31)
Ostja
telt laek
umata arv
ed
Nõuded
ühise
ttevõte
tele
(Lisa 31)
Ostja
telt laek
umata arv
ed
Nõuded seotud isikutele (Lisa 31)
Muud lühi
ajalised
nõuded
kokku (Lisa 6
)
Muud nõ
uded sisal
davad p
eamisel
t üritu
ste korr
aldajat
ele t
ehtu
d ettem
akseid (
üritust
e korrald
ajate n
imel ür
ituste
eest k
ogutu
d raha), mis
kujutav
ad end
ast üritu
ste korr
aldajat
ele te
htud makse
te saldo
t enne
ürituse
toimumist.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Valmis
toodangu a
llahind
lus
Koond
kasumia
ruandes
kaj
astatud
allahi
ndlus
Varude
allahindlu
s on k
ajastatu
d koond
kasumiaru
ande
kirjel
„Müüdud
toodan
gu kul
u“.
2021. aa
sta juu
lis omand
as AS Ek
spress Gru
pp 100%lise
osaluse
Babahh Me
dia O
Ü
-
s,
mis tegeleb
videotoot
mise,
meedia j
a infrast
ruktu
urilahe
ndust
e müüg
iga. Se
ni kuulu
s ASile Ekspre
ss Grupp
49% ett
evõtte
st.
2021. aasta d
etsemb
ris,
omandas 100%l
ise osalu
se mee
diaett
evõt
tes Geenius
eesmärk ol
i digita
alse mee
dia
äri kasvat
amine j
a laiene
mine
nišši, mid
a Ekspre
ss Gru
pi väl
jaande
d seni reg
ulaarselt
ei kata.
Ekspre
ss Grupi j
a Ge
enius Me
edia üh
ine ee
smärk o
n pak
kuda ed
aspidigi
lug
ejate
le köitv
at sisu.
Tehin
gu järe
l jätkab
Geeniu
s Meedia OÜ
tegut
semist eral
diseisv
a meediae
ttev
õtte
na. Eksp
ress Gru
pi kont
sern pak
ub
Geen
ius Meedial
e sünerg
iat m
eediaäri t
oetavat
es fun
ktsio
onide
s, mis annab
kiire
sti aren
evale
ett
evõttele
oluliselt
suurema k
asvupot
entsi
aali.
Äriühe
nduste t
ulemuse
na oman
das kont
sern net
ovara bil
an
silises v
äärtuse
s 368 tu
hat eu
rot. Lisak
s võet
i õiglase
s
väärtuse
s arvele
ostuan
alüüsi
koostami
sel iden
tifitse
eritud
kaubamär
gid ja f
irmavä
ärtus (
lisa 16).
2021. aast
a eelt
oodud är
iühend
uste rah
aline mõju
on
esit
atud k
onsolide
eritud
rahavoogu
de aruan
des real
”Tütar
ette
võtet
e ost (miinus omandat
ud raha)
”, seisug
a 31.12.
2021 tasumat
a osaluse
soet
usmaksumus su
mmas 668
tuhat
eurot on
kajast
atud k
ohustusena.
Mõju k
ontsern
i 2021. aast
a müü
gitulu
le ja p
uhaskasumile
olek
s ebaolul
ine kui G
eenius M
eed
ia OÜ j
a Babahh Me
dia
OÜ ole
ks omandat
ud seisu
ga 1. j
aanuar 2021.
Lisa
12. Muud
nõuded ja i
nvesteering
ud
Nõuded sidu
s
-
ja üh
isettev
õtetel
e (Lis
a 4,3
1)
Muud i
nves
teeringud
õiglases vä
är
tuses läbi
kasumiar
uande
Pika
ajal
ised
nõu
ded
kokku
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
31.12.2021
31.12.2020
31.12.2021
31.
12.2020
Ühiset
tevõt
ete põhit
ege
vus on kirje
ldatu
d Lisas 1.
Ühise
ttevõtt
e osa
lus
e bilansi
lin
e väärtu
s
Kasu
m / (ka
hjum)
osalusel
t ühisette
võttes
Osaluse suuru
s ühisettevõttes
Ühise
ttevõtt
e osa
lus
e bilansi
lin
e väärtu
s
Kasu
m / (ka
hjum)
osalusel
t ühisette
võttes
Ühis
ettevõtete
finan
tsandmed
Eelpool nime
tatud varad ja kohustu
sed sisaldava
d:
Raha ja raha ekvivalen
did
Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele,
Pikaajalised
finantskohustused (v.a võlad tarnijatele,
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Eelpool nime
tatud varad ja kohustu
sed sisaldava
d:
Raha ja raha ekvivalen
did
Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele,
Pikaajalised finan
tskohustused (v.a võlad tarnijatele,
Kasu
m / (ka
hjum) enn
e tulumak
su
Aruand
eperiood
i ka
sum / (kah
jum)
Kasu
m / (ka
hjum) enn
e tulumak
su
Aruand
eperiood
i ka
sum / (kah
jum)
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Sidu
sett
evõtete s
oeta
mine
Kasum
/(ka
hjum) s
iduse
ttevõ
tte mü
ügis
t
Sidusettevõtete nõuete allahindlus (Lisa 31)
Sidus
ettevõt
ete aktsi
ad bila
nsis
Koond
kasumia
ruandes
kaj
astatud
kasu
m/(kahj
um) si
dusett
evõ
tete
lt
Kapita
lio
salus
e meetodi
l arv
estatud ka
sum/(kah
jum)
Kasum
/(kahjum
) sid
usette
võtetelt
kokku
2021. aa
sta juu
lis omand
as AS Ek
spress Gru
pp 100%lise
osaluse
Babahh Me
dia O
Ü
-
s,
mis tegeleb
videotoot
mise,
meedia j
a infrast
ruktu
urilahe
ndust
e müüg
iga. Se
ni kuul
us ASile Ekspre
ss Grupp
49% et
tevõtte
st.
Sidusette
võtte f
inantsand
med
Babahh Media OÜ
Altero SIA
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 15. Materiaalne põhivara
Muu
põhivara ja
Soetus
maksum
us
409
10 390
25 578
4 477
697
41 551
Akum
uleer
itud
kulu
m
0
(4 004)
(19 682)
(2 922)
0
(26 608)
Bila
nsili
ne vä
ärtus
409
6 386
5 896
1 555
697
14 943
Ostud ja
parend
used
0
642
171
412
1 748
2 972
Müüdud
põ
hivara
(jää
kmak
su
mus)
Allahi
ndlus
ja
mahak
and
mine
0
(393)
(646)
(14)
0
(1 053)
Ümberklassifitseerimine
438
(448)
Soetus
maksum
us
409
10 332
25 073
4 903
1 997
42 714
Akum
uleer
itud
kulu
m
0
(4 756)
(20 508)
(3 315)
0
(28 580)
Bila
nsili
ne vä
ärtus
409
5 576
4 565
1 588
1 997
14 134
Ostud ja
parend
used
0
599
729
2 779
1 217
5 323
Allahi
ndlus
ja
mahak
and
mine
Ümberklassifitseerimine
27
807
Soeta
tud äri
ühe
ndus
te kaud
u
Müüdud
äri
ühendust
e kaud
u
(409)
(2 337)
(5 647)
(52)
(162)
(8 608)
Soetus
maksum
us
0
4 829
1 636
7 508
520
14 493
Akum
uleer
itud
kulu
m
0
(1 965)
(1 044)
(3 520)
0
(6 529)
Bila
nsili
ne vä
ärtus
0
2 864
591
3 988
520
7 964
2021. aast
a
mate
riaalse p
õhiv
ara ostud j
a paren
dused si
sald
avad ren
ditavat
e varad
e
(Lät
is j
a Eestis li
sandun
ud LED
ekraanid
e rend
itavate
asukoh
tad
e ning
ko
ntori
pindade
ja muud
e varad
e)
kasu
tusõigu
se arv
ele võt
mist
summas
tuhat
eurot v
astavalt
raamatup
idamis
standar
dile
IFRS 16 „R
endile
pingu
d“.
2021. aa
sta ehitist
e all
ahindlu
s ja mah
akandmine
sisald
ab kasu
tusõigu
se var
ade kaj
astamise
lõpetamist
summas 1
10
2020. aast
al kaj
astas kont
sern
19 mõj
u tõttu maj
anduslik
ule oluk
orrale mate
riaal
se põhiv
ara väärtu
se langu
se
kahju
mit summas 1 0
31 tuhat
eurot
.
2021.
aastal mate
riaal
se
alla ei hinn
atud.
Informat
sioon l
aenude
tagatis
eks p
anditu
d materiaal
se põhi
vara koh
ta on tood
ud Lisas 18
.
Informat
sioon r
endile
pingut
e ja k
asutamis
õiguse
alu
sek
s olev
ate varad
e makset
e ja t
ähtaeg
ade koh
ta on tood
ud
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 16. Immateriaalne põhivara
Soetus
maksum
us
52 525
13 920
726
3 546
4 552
585
75 854
Akum
uleer
itud
amor
tisatsioo
n
(9 897)
(
4 703)
(1 855)
(2 611)
Bilansiline
väärtus
42 628
9 218
306
1 691
1 942
585
56 369
Ümberklassifitseerimine
29
352
(381)
Amortisatsioon
(483)
(
142)
(
217)
(
549)
Soetus
maksum
us
52 982
13 920
667
3 546
4 711
1 250
77 076
Akum
uleer
itud
amor
tisatsioo
n
(9 897)
(
5 186)
(2 072)
(2 813)
Bilansiline
väärtus
43 085
8 733
194
1 474
1 898
1 250
56 635
Ümberklassifitseerimine
53
788
(882)
Müüdud
äri
ühendust
e kaud
u
0
0
0
0
(216)
(166)
(382)
Amortisatsioon
(412)
(
103)
(
175)
(649)
Soetus
maksum
us
55 473
15 515
695
3 546
5 316
1 535
82 081
Akum
uleer
itud
amor
tisatsioo
n
(9 897)
(
5 598)
(2 247)
(2 983)
Bila
nsili
ne vä
ärtus
45 576
9 917
146
1 299
2 333
1 535
60 807
Informat
sioon l
aenude
tagatis
eks p
anditu
d immater
iaalset
e var
ade koht
a on tood
ud lisas 18.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Firmaväärtuse jagunemine rahateenivatele üksustel
e
Digita
l Matt
er (
Adn
et Media
Vara väärtu
se t
estide
s on kaet
av väärtu
s leitud
kasutu
sväärtuse
meetod
i aluse
l, kasut
ades disk
ontee
ritud
rahavoog
ude mee
todit
. Iga om
andatud
äriük
suse koht
a on k
oostatud
vastav
a rahate
eniv
a üksuse
viie aa
sta rah
avoo
progno
osid. Pe
ale viien
dat aas
tat on v
äärtuse t
estis rahav
oogu
de hind
amisel on läh
tutu
d perpet
uitee
dist. P
ikaajalise
oodatav
a rahavoo kasv
umäär
aks on kasu
tatud k
onservat
iivset
kasvup
ortsent
i, mis iseloomust
ab oodat
avat kasv
u
turul. Müügitulu kasv, muutuv
-
ja pü
sikulud on p
rognoosit
ud varase
mate pe
rioodide
tulemuste
ning läh
itulev
ikus
plaanitav
ate st
rateeg
iliste
arengu
te aluse
l. Väärt
uste t
estides on k
asutatu
d nominaal
mude
leid.
Delfi v
äärtuse t
estis ka
sutut
akse De
lfi toot
e rahavoog
usid
ASis Ek
spres
s Meedia,
Läti et
tevõt
te AS D
elfi rahav
oogus
id
ja
Leedu ettevõt
te UAB Delfi rahav
oogusid.
Maalehe
väärtus
e te
st põhineb ASi Ek
spress Mee
dia ajale
he Maaleh
t (k.a
kõik seot
ud te
gevu
sed ja n
ende tul
emused)
ja aj
akirja Maak
odu är
itege
vuse t
ulevast
el rah
avoogud
el. Dig
ital Mat
ter
(end
ise nimeg
a Adnet
Media)
väärtuse te
stis on kasu
tatud
Adnet
Media t
egevuse
rahavoogu
sid Balti ri
ikides.
Linna
Ek
raanid
väärtu
se
te
stis
on
kasut
atud
E
esti
d
igitaalse
välir
eklaam
i
ärit
egev
use
tu
levasi
rah
avoogusid
.
Biļe
šu
Paradīze
väärtuse
testi
s
on kasutatud
ärit
egev
use
tule
vasi
rah
a
voogusid
elekt
roon
ilise
pilet
imüügip
latvormi
ja
piletim
üügikoh
tade h
aldamise
st L
ätis.
2021. a
asta koht
a Geeniu
s Me
edia suh
tes väärt
use
testi läb
i ei v
iidud,
kuna osalu
s omand
ati de
tsembr
is 2021 ja
sel
hetk
el toimus o
stuhinn
a jaota
mine
õigla
ses väärt
uses ei t
uvastat
ud.
Kõikide r
ahate
enivat
e üksust
e rah
avood ko
nsolid
eeritak
se j
a neid on
vajadu
sel korr
igee
ritud
sisemist
e juh
timis
Kasutatu
d on allj
ärgnev
aid tul
ude k
asvusid:
31.12.202
31.12.2020
31.
12.202
31.12.2020
Digita
l Matt
er (
Adn
et Media
)
Järgmise
viie aast
a rahav
oogude
nüüdisv
äärtus j
a lõppv
äärtus leit
i, kasu
tades d
iskontom
äärana k
aalutud
keskmist
kapital
i tootlu
se mä
ära, kus o
odatav
omakap
itali to
otlus o
n 8,
8%
ja võlakapit
ali toot
lus on
3,9% (
2020: 3,4%
). Võlakap
itali suhe
omakapit
ali on arvest
atud k
õikidel
e ettev
õtetele
vastavalt Damodar
an On
line
andmeb
aasi tur
u keskmise
le võlak
apital
i suhte
le. O
makapital
i hind on arv
utatu
d kasut
ades CAP
Mi (Capit
al Asset
Prici
ng Mode
l). Üh
e komponen
dina on kasu
tatud
Damodara
n Onlin
e andmebaasi v
astava
tööstush
aru kõige
viimast
finant
svõimend
useta be
etat.
Riigipõhist
e riskim
äärad
e aluseks o
n kasutat
ud Sak
samaa pikaaj
alise eu
rovõlakirj
a
2021. aastal l
angesid
riskiv
abad
in
tressimäär
ad akt
siaturgu
del ve
elgi, mille
tulemuse
na kasutat
akse väärt
use te
stides
samuti väik
semaid
diskont
om
äärasid.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kasutatu
d diskon
tomäär
ad on j
ärgmised
:
Allpool t
oodud t
abelis on v
älja to
odud rah
ateeniv
ate ük
suste kaet
avad ja bilan
silised
väärtuse
d ning
nende
vahel e
nne allah
indlusi.
Bilansil
ised v
äärtused
sisal
davad f
irmaväär
tust,
kaubamärk
e, mat
eriaalse
id j
a
immater
iaalseid
vara
sid ning k
äibekap
itali. A
llahind
lusi ei o
le käe
soleval e
ga eelmise
l aruan
deaasta
l kaj
astatud
.
Bilansiline
Bilansiline
Delfi
150 787
46 379
104 408
103 799
45 984
57 815
12 197
1 652
10 546
8 383
1 474
6 909
Maal
eht
5 095
2 185
2 910
6 031
2 226
3 805
Linna Ekr
aa
nid
9 052
3 058
5 994
3 317
2 097
1 220
Biļešu Paradīze
23 667
7 963
15 704
25 518
8 177
17 341
Kontsern
i juhat
use hinn
angul on
kõik soet
atud rah
ateen
ivate üksust
e vara k
aetava v
äärtuse t
estide
s rakend
atud
olulised
eelduse
d reali
stliku
d. Ju
hul, k
ui mõnes t
estimisel
kasutat
ud olulise
s eel
duses to
imuks e
basoovit
avas suu
nas
oluline m
uutus,
võiks se
llest
t
ulene
da vara allah
indam
ise vaj
adus.
Delfi,
Digital
Matter
ja Maalehe mü
ügi
on kõr
ge ning nend
e prog
noositavad
tulev
ased rahav
ood üle
tavad n
ende
varade b
ilansil
ist väärtu
st su
mma võrra,
kus kasut
atud e
eldust
e mõistlik
muutu
s ei tek
itaks allah
indlu
se vajad
ust.
ning L
ä
üü
ļ
eš
ī
ze.
Seo
ses riikl
ike p
iirangut
ega Ee
stis ja Lät
is v
ähene
sid antud
reklaami
müügi
-
ja pilet
iäri teg
evusmah
ud
Väliekraanid
e turu
taastumin
e 20
21. aasta t
eise
s pooles
ning
piirangu
te lee
vene
mine Lätis
2022.
aasta alg
uses
ann
ab kind
lust, et
progno
ositavad t
ulevase
d
rah
avood ü
letavad
nend
e varade
bilansilist
väärtu
st summa v
õrra,
kus
k
asutatud
eeld
uste
mõistl
ik muutu
s ei tek
itaks allah
indluse
vajadu
st.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 17. Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijatele (Lis
a 4)
sh võlad seotud osapooltele (Lisa 31)
Kliend
ilep
ingu ko
hustus (Lisa
22)
Võla
d ühis
ettevõ
tetel
e (Lisa 31
)
Võlad tarni
jatele ja muud võlad
kokku
Kliendil
eping
u kohust
us sisald
ab k
lientid
e periood
iliste v
äljaanne
te et
tete
llimusi.
Muud v
iitkohu
stused sisal
dava
d peamise
lt raha,
mis on kogutud
üritust
e korraldaj
ate nimel j
a nende üritu
ste eest,
mis toimuv
ad 2022.
aastal
või on ju
ba toimun
ud, kuid
mille lõp
parvet
ei ole k
orraldaj
atele t
ehtu
d (Lisa 9).
Seisuga 31
.12.202
1 on äriüh
enduse
tulemu
sena bilansis k
ajastat
ud tin
gimuslik t
asu summas 2 256 t
uhat eu
rot, sh
2 033 tuhat eurot lühiajaline ning 223 tuhat eurot pikaajali
ne kohustus. 20
21. aastal
te
hti pile
timüüg
iplatvo
rmi
soetusmak
sumuse
tasu
mata t
ulevase
kohust
use õiglas
e väärt
use kor
rigeerim
ine,
mis kajast
ati ühek
ord
se
finant
stuluna su
mmas 40
7 tuhat
eurot
(Lisa 3).
Seisuga 31
.12.20
20 on äriüh
end
use tu
lemusena b
ilansis kaj
astat
ud tin
gimuslik t
asu summas
1 995 tuhat
eurot,
sh 250
tuhat
eurot lühiaj
aline nin
g 1 745 tu
hat eurot pikaaj
aline
kohust
us. 2020.
aastal te
hti pile
timüüg
iplatvo
rmi
soetusmak
sumuse
tasu
mata t
ulevase
kohust
use õiglas
e väärt
use kor
rigeerim
ine,
mis kajast
ati ühek
ord
se
f
inantst
uluna sum
mas 69
0 tuhat
eurot (
Lisa 3).
Lisa 18. Pangalaenud ja laenukohustused
Summa
12 kuu
5 aasta
1-
Kokku
22 219
3 201
14 018
5 000
Kokku
22 202
3 613
13 589
5 000
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Efekt
iivsed in
tressim
äärad on
väg
a lähedase
d nom
inaalset
el
e intressim
äärad
ele.
Laenuk
ohustust
e õiglan
e väärtu
s on
ligilähe
dane nom
inaal
väärtu
sele,
kuna in
tressimä
är on mu
utuv
ja seotu
d Euriborig
a ning marg
inaal on
turut
ingimust
el kok
ku lep
itud 2021. aa
sta
Printall
ASi osalu
se müügit
ehing
u raames tasu
ti sept
embris 2021 AS
-
ile SEB Pan
k laenu
leping
ust tu
lenev Prin
tall ASi
laenuj
ääk summa
s 2,06 milj
onit
eurot.
2021. aasta j
uulis AS E
kspress G
rupp ja AS SEB P
ank sõlmisid laen
ulepin
gute muudatused, mille tulemusena on
laenud
e uuek
s tähtaj
aks 18. j
uuli 202
6. aast
a, varase
ma 25
. aprill
2022 ase
mel. U
ue kok
kulepp
e kohasel
t vähen
dati
igakuist
tagasi
makset 2
04 tuh
andelt
eurolt
kuus 60 t
uhande eu
roni kuu
s.
Lisaks sõ
lmiti AS
-
iga S
EB Pank
uus laen
uleping
refin
antseer
imak
s AS Cit
adele
banka lae
n summa
s 2,1 m
iljonit
eurot
ja täht
ajaga 3.
juuni 2024.
Uue lep
ingu k
ohaselt j
ääb laenu t
agasimakseg
raafik
samaks,
laen
u uuek
s tähtaj
aks on
21. det
sembril 2021
a
llkirjas
tasid O
Ü Eksp
ress Finant
s ja AS SEB Pan
k laenu
leping
u summas 2,6
5 miljo
nit euro
t
maksetäh
tajag
a 18. ju
uli 2026 ig
akuise t
agasimak
sega 30 t
uhat eu
rot.
Uute
leping
ute k
ohaselt on
intressi m
argina
aliks v
ahemik
1,75%
-
1,9% v
arasem
a 1,9%
-
3,
9% ase
mel. Mu
ud peamised
laenule
pingu
tingimu
sed jäid
samaks.
T
ütarettevõ
tete aktsia
tega;
A
Si Ekspre
ss Grupp
ja tüt
arettev
õtet
e garantiide
ga;
K
ontsern
i kaubam
ärkideg
a summ
as 4,9 milj
onit e
urot;
L
õplikk
u kontr
olli omav akt
sio
när on samut
i andn
ud isiklik
u g
arantii sum
mas 4 milj
onit e
urot
, et k
atta lae
nu
ja arve
lduskre
diidi lep
inguid
.
Vastavalt
laenule
pingu
tingimu
stele p
eab laen
uvõtj
a koguvõla/EBIT
DA suhe
olema madala
m kui 3,
0. Seisu
ga
31.12.20
21 oli lae
nulepin
gus kok
ku lep
itud korrig
eerimist
e j
ärgi arvu
tatud kog
uvõla/EBI
TDA suh
e 1,41. Vast
avalt
laenule
pingu
tingimu
stele p
eab laen
uvõtj
a intressid
e ja lae
numakset
e katt
ekord
aja (DSCR
) olema v
ähemalt
1,2.
Seisuga 31
.12.20
21 oli laenu
lep
ingus k
okku le
pitud kor
rigeerimiste
järgi arv
utatu
d DSCR suh
tarv 2,
74. Lisaks t
uleb
hoida pan
gas likviid
susre
serv
i summas 1 mil
jon eu
rot.
Okto
obris 2019 em
iteer
is AS Ek
spress Gru
pp 5 000 v
õlakirja
nimiväärt
use
ga 1 000 eur
ot, int
ressimää
raga 6%
aastas
ja lunast
ustäht
ajaga e
missioo
nikuup
äeva 8. aast
apäe
v, s.t 7.
okto
ober 2027.
Intre
ssi makstakse
kord aa
stas 7.
Võlakirj
ad emite
eriti suu
natud e
missioonin
a ASi LHV Varah
aldus hall
atavate
le pen
sionifo
ndidel
e. 4. oktoob
ril 2019
sõlmis AS E
kspress G
rupp märkim
islepin
gu pe
nsionifon
dide
(LHV Pen
sionifond
XL, LHV
Pensionif
ond M)
nimel t
egut
seva ASiga
LHV Varah
aldus k
õikide e
miteerit
ud võ
lakirjad
e märkimi
seks
kogun
imiväärtu
ses 5 milj
onit
eurot.
Võlakirj
ad on allu
tatud
jaanu
aris 2019 AS
ilt SE
B Pank võ
etud l
aenule.
AS SEB Pan
k on ee
sõigusnõude
ga v
ja võlak
irjad on allu
tatud
ASilt SEB P
ank võetu
d eelnimet
atud laen
ule. Võlak
irjad ku
jutavad
endast
Ekspress G
rupi
tagatu
d võlak
ohustust
aktsion
äride j
a seotu
d osapo
olte ee
s. V
õlakirjad
on täielik
ult t
agat
ud OÜ
Haep garant
iiga ja
Hans H. L
uige k
äenduse
ga. OÜ Hae
p 88% osaluse
omanik
uks on
ASi Ekspr
ess Grup
p suurak
tsionär
Hans H. L
uik.
Võlakirj
ade emit
eerim
isest s
aadud vah
endit
e arvelt
refinant
seeri
AS
Ekspress G
rupp
OÜlt Akt
iva Finant
s (100%
omanik Han
s H. L
uik) v
õetud laenu su
mmas 3,
2 miljonit
eurot
ja kasu
tab üle
jäänud
1,8 miljo
nit euro
t tule
vastek
s
invest
eering
uteks.
OÜ
-
lt
Aktiva Finants v
õetud
laen kandis int
ressi 12% nin
g oli kon
tserni vaate
s sildfinan
tseerin
guks
2019. a
astal teh
tud suu
remat
ele inv
estee
ringut
ele.
2019. aast
al on kon
tser
n invest
eerin
ud Lät
i turul t
egut
sevasse
piletim
üügipl
atvormi S
IA Biļ
ešu
Paradīze
(bil
esuparadiz
e.lv
) ja v
äliekraanid
e et
tevõt
tesse O
Ü Linna Ek
raanid Ee
stis.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kontsern
jätk
ab aktiiv
selt inv
estee
ringut
ega, tu
gevdamaks ol
emasole
vaid põh
itege
vusi ja t
oetamak
s kontse
r
ni
digitaal
se muut
use läbiv
iimise
l.
Vastavalt
võl
akirjad
e ting
imuste
le peab
ASi Eksp
ress G
rupp
(kasu
tades k
onsolidee
ritu
d finant
sandmeid
) kog
uvõla
/EBITDA su
he olem
a madala
m kui 4,
0 ning in
tresside
ja laenumakset
e katt
ekord
aja (DSCR
) vähemalt
1,2.
31.12.20
21 oli võl
akirjad
e tingim
ustes ko
kku lep
itud korrige
erimiste j
ärgi arv
utatud
koguvõla/
EBITDA su
he 1,41 j
a
laenumak
sete k
attek
ordaja (
DSCR
) oli 2,7
4.
Seisuga 31
.12.202
1 oli kont
sernil sõlm
itud pik
aajaline
arveldu
skrediid
i leping
SEB pang
aga summas 3 miljo
nit euro
t
tähtaj
aga 18.01.202
3. 31.
12.2021 ja 31.
12.2020 seisu
ga ei oln
ud arveld
uskrediid
i limiiti k
asutatud.
Kasutusõ
iguse
varasid
kajastat
akse mat
eriaalse
te põh
ivarad
e koosseisu
s.
Enamik kon
tserni re
ndilep
inguid
hõlmab ko
ntoriruu
me, mille re
ndiper
iood on tavalise
lt kolm kun
i viis aastat n
ing
mille jär
el on võimalik re
ndilep
ingut
pikendad
a. Mõned rend
ileping
ud sisaldav
ad inde
ksist või
määrast
sõltuv
aid
Kontsern
rendib
IT/ko
ntorite
hnikat
, mille le
pingu
järgn
e rendip
eriood on
üks kun
i kolm aa
stat.
Need
on kas
lühiajal
ised j
a/või madal
a alusv
ara väärtuse
ga rend
id. Kon
tsern on otsu
stanud
antud rendile
pingu
te kasut
usõiguse
vara
sid j
a rendik
ohustusi m
itt
e kajast
ada.
Informatsioon rendilepingute kohta, milles kontsern on rentnik, on toodud allpool.
põhivara
Kasu
tusõi
guse va
rade lisa
ndumi
ne
Kasu
tusõi
guse
varade ka
jasta
mise lõp
etami
ne
Sald
o 31. det
sembri
l
2 792
499
498
1 708
5 497
Saldo 1
. jaanuari
l
2 792
499
498
1 708
5 497
Kasu
tusõi
guse va
rade lisa
ndumi
ne
Kasu
tusõi
guse
varade ka
jasta
mise lõp
etami
ne
(110)
(2 185)
(42)
(1 708)
(4 046)
Lõpet
amata põhiv
ara sald
o seisug
a 31.12.
2020 sis
aldab ka lis
aks kasu
tusõigu
se var
ale põhiv
ara valmi
stamisek
s teht
ud
muid kulutusi summas 474 tuhat eurot.
Kasumia
ruandes k
ajastat
ud sum
mad
Intres
si
kulu r
endilepi
ngutest
Vähevää
rtuslik
e varade ja
lühia
jaliste r
endilepi
ngute rendi
kulu
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Rahavoo
gude aru
andes kaj
astat
ud summad
Rendi
lepingut
ega s
eotud r
aha
väl
jama
ksed
Tege
vusseg
mendid
on juhtk
ond määratlen
ud emae
ttev
õtte ASi Eksp
ress Gru
pp ju
hatuse jäl
gitavat
e aruanne
te
põhjal
. Juh
atus hind
ab ärite
gevust e
ttevõt
te perspe
ktiivist
lähtud
e
2021. aa
sta sept
embris
müüs AS
Ekspress G
rupp
100%lise
osaluse t
ütare
ttev
õttes P
rintall AS
. Kuni mü
ügini mood
usta
s
Printall
AS'i ärit
ege
vus trü
kiteenust
e segme
ndi. Tr
ükitee
nuste seg
menti k
ajastat
akse 2021.
aasta kon
solidee
ritud
majandu
saasta
aruand
es lõp
etatu
d tegevusv
aldkonn
ana nin
g antud segm
endi tu
lud ja kulud kaj
astatak
se
konsolide
eritud
koondk
asumia
ruand
es eraldi re
al „Kasu
m/
-
kah
jum lõp
etatu
d tege
vusvald
konnast“.
Alates 202
1. aast
a septem
brist
on kont
sern te
gutse
mas ainult ü
hes jät
kuvas t
egevussegm
endis,
milleks on
Meediasegment:
online
uudispo
rtaalid
e ja ku
ulutu
ste portaalid
e haldam
ine,
re
klaamimü
ük oma por
taalides ü
le
Baltikum
i ning
ajaleht
ede,
ajakirj
ade,
kliend
i
j
a reklaaml
ehted
e ning
raamatute
kirj
astamine j
a välj
aandmin
e
Eesti
s nin
g digit
aalse v
älir
eklaami
müük E
estis ja L
ätis.
Me
ediasegm
ent hõl
mab samu
ti tehn
oloog
ia
j
a
innovat
sioonik
onveren
tsi
„
Login
”
kor
raldamist
Le
edus,
elektroonilise
pil
etimüüg
iplatv
ormi
(bilesup
aradize
.lv)
ja
piletim
üügikoh
tade h
aldamist
Lät
is ning sisu
lo
ome produktsioonistuudiot Leedus.
Sellesse
segmen
ti kuul
uvad t
ütarette
võtt
ed Ekspress M
eedia AS (
Eesti)
, AS Delf
i (Läti),
UAB Delfi (
Leed
u), OÜ Hea
Lugu (Ee
sti), D S
creens SIA (Läti)
, Dig
ital Matt
er (endise nime
ga Adne
t Media
-
L
eedu, Eest
i, Läti)
ja Linna
Ekraanid
OÜ
(
Eesti),
Babahh
Med
ia
OÜ
(Ee
sti),
SIA
Biļešu
P
aradīz
e
(Lät
i)
Vid
eotinkl
as
UAB
(Le
edu)
ja
Geen
ius
Meedia
O
Ü
alates 20
21. aasta d
etsemb
ris
t.
Meediasegmendi
pe
amisteks t
ulude
ks on reklaamb
ännerit
e ja teiste
reklaamip
indade
ja
g dig
itell
imuste
müük oma p
orta
alides n
ii Eest
is, Lät
is kui L
eedus.
Rek
laamipin
dade mü
ük ajal
ehted
es ja aj
akirjad
es, aj
alehte
de ja
ajakirj
ade te
llimustu
lud ja üksikmüü
k. R
aamatute
ja erinevate
sarjade m
üük ning teenustasu
kliend
imaterj
alide
koostami
sest nin
g muud
est proje
ktide
st. Lisaks dig
itaalse
välirek
laami müüki j
a pilet
imüügip
latvorm
id Eestis j
a
Kontserni kesksed tegev
used
on kajastat
ud eral
di ning n
eed ei mood
usta erald
i teg
evusvaldk
onda. S
iia alla k
uulub
emaett
evõte
AS Ekspr
ess Gru
pp,
mis pakub
kontse
rnisises
elt j
uriidilise
nõust
amise j
a IT
teenu
seid ning
Ekspre
ss
Finants O
Ü, mis p
akub raam
atup
idamise te
enuseid
kontse
rni e
ttev
õtete
le.
Juhatus hindab tegevussegmentide tulemuslikkust eelkõige müüg
itulu, EBITDA ja EBITDA marginaali põhjal.
Segmen
tide re
klaamimüüg
itul
udest
ei ole maha ar
vatud
agent
uuridel
e makstav
aid mahu
põhiseid
ja muid t
asusid,
kuna ko
ntserni j
uhtk
ond j
älgib ett
evõtete
ja seg
mentide
brutotu
lusid. A
llahindlu
sed ja h
innav
ähend
used kaj
astuvad
kontserni müügitulu vähendusena ja on nä
idat
ud elim
in
eerimiste
koondre
al.
Segmen
di tule
muses ei k
ajast
u
kontse
rnisisese
d ju
htimistasu
d,
firmaväärt
uste allah
indlu
sed.
Kontsern
i emaett
evõt
te ju
htkonna hinnan
gul ei e
rine seg
mentid
evahel
ised teh
ingud
oluliselt tin
gimuste
st, mill
ega
on tehtud t
ehingu
id kolman
date osap
oolteg
a.
Invest
eering
ud põ
hivarasse sis
aldavad
materia
alse (Lisa 1
5) ja immat
eriaal
se põh
ivara (Lisa
16) oman
damist.
Olulised
Eestist v
äljaspo
ol asuvad p
ikaaj
alised var
ad on peam
iselt
erinevad
kau
bamärgid
,
mille j
ääkväärtu
sed on riik
ide l
L
äti 4,2 milj
onit eurot
seisuga
31.12.2021 (
4,4 miljonit
eurot
seisuga 31.
12.2020)
L
eedu 1,
7 miljonit
eurot seisug
a 31.12.2021 (
1,8 miljon
it eurot se
isuga 31.12.
2020)
Väljaspo
ol Eestit
asuvat
e ett
evõtet
ega seot
ud firmaväärt
use
d jääkv
äärtus
L
äti 10,9 milj
onit eurot
seisug
a 31.12.202
1 (10,9 milj
onit eurot
seisuga 31.
12.2020)
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
L
eedus 13,
8 miljonit e
urot seisug
a 31.12.202
1 (13,8 milj
onit
eurot seisug
a 31.12.2020)
Väljaspo
ol Eestit
asuvat
e ett
evõtet
ega seot
ud kliend
isuhte
d jääkv
äärtuses:
Lät
i
1,3 miljon
it seisuga 31.
12.
2021 (1,5
miljonit eu
rot seisu
ga 31.12.
2020)
Kesksed
kokku
Müügi
tulu konts
erniväli
st
elt
klie
n
tide
lt
52 030
11 707
1 346
0
65 083
Segm
entide
vahel
ine
müüg
itulu
Segme
ndi müügi
tulu kokku
52 093
13 244
4 118
(4 372)
65 083
EBITDA
8 927
1 286
(669)
(100)
9 444
Investeeringud (Lisa 15,16)
7 056
Kesksed
kokku
Müügi
tulu konts
erniväli
st
elt kli
enti
delt
43 664
18 913
666
0
63 243
Segm
entide
vahel
ine
müüg
itulu
Segme
ndi müügi
tulu kokku
43 728
21 384
2 761
(4 629)
63 243
Põhivara kulum (Lisa 15,16)
Investeeringud (Lisa 15,16)
**COVID
-
19 mõju tõtt
u majandusl
ikule ol
ukorrale on ko
ntsern
2020. aast
al kajastan
ud materia
alse põhiv
ara väärtus
e languse k
ahjum
it summas 1 031 t
uhat eu
rot (Lisa 1
5).
Lõpet
atud te
gevus
valdko
nna
(13 244)
(
21 384)
(1 286)
(
2 224)
Segme
ntideva
heline eli
mineerimi
ne
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa
21.
Lõpet
atud
t
egevusval
dkond
2021. aasta se
ptemb
ris müüs
AS Ekspre
ss Grupp 100%lise osal
use tüt
arett
evõtt
es Printall AS
'i. Kont
serni j
uhatus
otsustas mü
üa Pr
intall
AS'i e
esmärgig
a väljud
a ärisek
tor
ist,
mis ei vasta k
ontsern
i str
atee
giale j
a kus on suu
r
invest
eering
uvajad
us. T
ehingu tu
lemusen
a vabaneb
kapit
al kontse
rni digiv
aldkon
na kasvu r
ahastam
iseks.
Kooskõl
as ASi Ekspre
ss Grup
p 13.07.202
1 erakorr
alise ül
dkoosole
ku otsuse
ga allkir
jasta
sid AS E
kspress Gru
pp ja OÜ
Trükit
ung 3. se
ptembril 202
1 müüg
ileping
u, mille k
ohaselt mü
üs Ekspre
ss Grupp 100%
lise osalu
se tüt
arett
Printall AS
. T
ehing v
iidi lõpu
ni seisuga
6. sep
tembe
r 2021.
2021. a
asta kons
olidee
ritud m
ajand
usaast
a aruand
es on
esitatu
d andme
d jätk
uvate te
gevu
svaldk
ondade k
ohta, ku
s lõpetat
ud te
gevusval
dkonnan
a tulud
ja kul
ud
kajast
atakse ko
nsolid
eeritu
d koond
kasumiar
uandes e
raldi
real „Ka
sum/
-
kahjum lõpeta
tud tegevusvaldkonnast“.
Kuni müüg
ini moodu
stas Pr
intal
l AS'i ärit
egev
us trük
iteen
uste segme
ndi, mid
a käesole
vas aru
andes kaj
astab k
ontsern
lõpet
atud t
egevusv
aldkonn
ana. Maj
andusaasta ar
uande k
oond
kasumiar
uandes j
a segme
ndi üle
vaadet
es on jät
kuvat
e
tege
vusvald
kondad
e võrdlusan
dmed k
orrigee
ritud. Kon
solideerit
ud bil
ansis ja rahav
oogude
s
korrige
erimisi t
ehtu
d ei ole. Trükit
eenust
e segmend
iga seotud v
arad on bilansis se
isuga 31.
12.2020 end
iselt rid
a
-
realt k
onsolidee
ritud,
kuna Printall
AS ei vastan
ud seisuga 31.
12.2020 mü
ügioote
l varaks k
lassifit
seerim
ise
kriteeriumitele.
Peale müüg
itehin
gut AS
Printal
l jätk
ab trükiteen
uste osu
tamist kon
tserni
ett
evõte
tele.
Kasum /(k
ahju
m)
lõpet
atud teg
evusval
dkonnast
Segm
entide
vahel
ine
müüg
itulu
Müügi
tulu konts
erniväli
st
elt kli
enti
delt
Segme
ntideva
helised
kulud
Aruand
eperiood
i kasu
m
/(ka
hju
m)
Kahju
m
tege
vusva
ldkonna müü
gist
Kasu
m /(ka
hjum) lõp
etatud te
gevusvald
kon
nast
Tavapuhaskasum (
-
kahjum
) akt
sia koht
a (e
uro)
(0,06)
0,00
Lahus
tatud
puhask
as
um (
-
kahjum)
akt
sia ko
hta (eu
ro)
(0,06)
Rahavood
lõpetat
ud tegevusv
aldkonnast
Rahavood
investeerimistegevusest
(512)
Rahavo
od finants
eerimis
tegevuses
t
Müügitehi
ngu rahaline
mõju kontse
rnile
Raha ja
raha
ekvivale
ndid müüd
ud tegevus
va
ldko
nnas
Kokk
u rahali
ne mõju konts
erni
le
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
(tuha
ndetes
EUR)
2021
2020
2021
2020
2021
2020
Peami
sed mü
ügit
ulu liigid
Ajaki
rjand
usväljaa
nnete müük
Muude ka
upade ja
teenus
te müük
2 440
2 268
1 485
849
3 925
Kokku
52 031
43 664
1 485
849
53 516
44 514
Müügi
tulu kajast
amise ajas
tus
Klien
tidele ül
e antud
kaub
ad ja
teenus
ed kindla
l aja
hetkel nin
g
Müügi
tulu klien
dilepi
ngu
telt
52 031
43 664
1 485
53 516
44 514
Müügi
tulu geog
raafilist
e pii
rkon
dade lõik
es
Järgmine
tabel
annab ül
evaate
leping
ulistest
varadest
ja leping
uliste
st kohu
stustest
klien
tideg
a.
Kliend
ilep
ingu
kohustus
ed (Lisa 1
7)
Kliendil
eping
u varad on
peamiselt
seotud
kontse
rni õiguse
ga saada tasu
teostat
ud tööd
e eest
vastavalt p
aberi ja
trükit
eenust
e müüg
ileping
utele,
kuid mil
le eest ei ol
e aruand
e kuup
äeva seisu
ga vee
l arveid esit
atud.
Kliendil
eping
u
vara klass
ifitse
eritak
se nõue
teks k
lientid
e vastu
, kui kont
sernil t
ekib le
pingu
line õigu
s väljast
ada neile
arve.
Kliendil
eping
u kohust
used on
peamise
lt se
otud k
liendi e
ttemak
seteg
a periood
iliste
välj
aannet
e tell
imisel. Ku
na
antud
leping
utes ei o
le olulis
i finant
seerim
ise kompon
ente
ning
kliend
ileping
u kohust
us klassif
itsee
ritakse ü
mber
müügit
ulusse üh
e aast
a või lü
hema per
ioodi j
ooksul,
rakend
ab kont
sern prak
tili
st abinõu.
Pr
aktilise
abinõu al
usel e
i
pea lep
ingulist
tehin
gu hind
a korrige
erima ol
ulise f
inantse
erimi
se komp
onend
i mõjuga,
kui aj
avahemik
on üks
aasta
või vähe
m, mis jääb
kliend
i poolt kaub
a või tee
nuse eest
tasumise ning k
ontser
ni poolt t
eenuse osu
tamise või k
auba
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lis
a 23. Müüdud toodangu kulu
Kaubad
, t
oor
e,
mater
jal ja teenu
sed
Kaubad
, t
oor
e,
mater
jal ja teenu
sed
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 26. Kulud liikide järgi
Kaubad
, t
oor
e,
mater
jal ja teenu
sed
Rendikulud (Lisa 19)
1 026
Kokk
u müüd
ud k
aupade k
ulu, tu
rundus
-
Antud
lisas toodu
d informat
si
oon on Lisad
e 23
2021.
a
astal on kon
tsern
saanu
d CO
VID
-
19 p
andeemia m
õjust t
ingitu
na ühek
ordseid
riikli
kke
abimeet
meid Lät
is 407
tuhand
e euro e
est pil
etimüüg
iplatvormi t
egev
use suh
tes, k
us üritused
jäeti är
a peaaeg
u 7
Tulenevalt
COVID
-
19 põhju
statud
erioluko
rrast keh
testas Ee
sti Vabariig
i val
itsus 202
0. aast
a märtsis tööt
asu hüv
itise
programmi
ette
võtet
ele,
kes olid sunn
itud oma t
egev
ust lõp
etama ja t
öötaj
aid koond
ama. T
öötasu hü
vitist
maksti
töötaj
ale, k
elle tö
öandja t
egev
us oli erako
rralist
est a
sjaolu
dest t
ulenev
alt olul
iselt
häiritud
. Hüv
itis tagas
töötaj
atele sisse
tulek
u ning
aitas tööandj
atel aj
utised r
askused ü
le elada, e
t ei peaks töötaj
aid koond
ama või
tege
vust lõ
petama. T
öötasu hü
vitist sai t
aotled
a 2020.
aasta märt
si, april
li ja m
ai eest.
Hüvitist
maksti,
kui tö
öandja ol
i olukorr
as, mis vast
as väh
emalt k
ahele t
ingimuse
le kolm
est:
t
ööandj
a käive v
õi tulu on sellel ku
ul, mille ee
st hüvitist t
aotletak
se, lange
nud vähemalt
30 protse
nti
võrreld
es eelmise
aasta sam
a kuu
käibe v
õi tulug
a;
t
ööandj
al ei ole v
ähemalt 3
0 protsen
dile tö
ötajat
est kok
kulepitu
d mahus t
ööd anda;
t
ööandj
a on vähe
malt 30 protse
ndil tööt
ajate
st vähend
anud töötasu
vähemalt
30 prot
senti või alamp
algan
i.
Kontsern
i töötasu
hüvitise
taot
lus kinn
itati mai
s ja juu
nis 2020 ning
selle alu
sel oli k
ontser
nil õigus sa
ada igak
uist
töötasu h
üvitist
tingimu
sel, et t
öötajaid
ei koondat
a ja kontser
n jätk
ab töötasu mak
smist.
Kontsern
sai töötasu
hüvit
ist 2020. aa
sta apri
lli ja
mai eest
. Kont
sern sai pro
gra
mmi raame
s tööta
su hüv
itist summa
s 795 tuh
at eurot
.
Saadud
toetu
s on kaj
astatud
koondkasum
iaruande
s real
"Muud
äritulu
d".
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 28. Aktsiaoptsiooniskeemid
2017. aasta j
uunis k
innitas
aktsionärid
e üldk
oosolek v
õtmet
öötajat
ele suun
atud aktsiaop
tsioon
iskeem
i, mis
realiseer
us suu
res osas 20
20. aast
a lõpus j
a 2021. aast
a I kv
artalis.
31. de
tsembrik
s 2021 oli 201
7. aastal k
innitat
ud prog
rammist väl
jastatu
d optsio
onide sald
o 69 tuhat
optsioon
i
(seisug
a 31.1
2.2020: 4
50 tuh
at op
tsiooni)
, millest
igaü
ks an
nab õigu
se saada t
asut
a ühe e
tte
võtt
e aktsia.
detse
mber 2021 on
kõik opt
sioonid
üle ant
ud ja n
eid saab re
aliseer
ida 2022.
aasta j
ooks
ul. Se
isuga 3
nimetat
ud akt
siaoptsi
oonikoh
ustuse
suurus 72 t
uhat e
urot (31.
12.2020:
289 tuh
at eurot
).
2020. aa
sta sept
embris kin
nitas ak
tsion
äride üld
kooso
lek uue
aktsiaopt
sioonip
rogr
ammi pe
rioodiks 20
21
on suunatud AS
-
i Ekspre
ss Gr
upp j
a temag
a samasse k
ont
serni ku
uluvat
e äriüh
ingut
e teg
evju
htkonnale
. Seisu
ga
31.12.20
21 on ant
ud pro
grammi raa
mes kokk
u väljast
atud 1 0
64 tuhat
optsiooni,
millest ig
aüks ann
ab õiguse
omandada ü
he ett
evõtte aktsia ost
uhinnag
a, mis o
n optsioonide
väljast
amise het
kel keht
iv aktsiat
e nimiväärt
us
(praeg
u 60 euro
se
nti)
.
O
ptsioonid
väljast
atakse p
roports
ion
aalselt 1/
3 aast
as kolme
aasta
se per
ioodi jook
sul.
aastal
on
v
älja
akt
siat.
Optsioo
nide re
aliseerim
ine j
a aktsiate
väljalask
mine toim
ub ASi
Ekspress
Grupp
aktsiakap
itali su
urend
amise j
a uute ak
tsiate
väljalask
mise t
eel,
mis toimub 202
4. aasta I k
vartalis.
Aktsiaopt
sioonid
e kinn
itamis
el võe
ti optsioo
nid arve
le nend
e õiglase
s väärtuse
s ning
kajast
ati ühelt
poolt
kasumi
aruandes t
ööjõuk
ulun
a ja te
iselt po
olt omakap
italis
aktsia
optsioon
i rese
rvin
a. Seisug
a 31.12.
2021 ol
i
nimetatu
d reservi su
uruseks 3
6 tuhat
eurot (31.
12.2020 0 eu
rot).
2
022. aast
a veeb
ruaris kinn
itas akt
sionär
ide üld
koosole
k uue ak
tsiaopt
sioonipr
ogramm
i, mill
e alusel t
ekib G
eenius
Meedia p
oolt aastal 2
020 välj
astatu
d optsioon
ide alusv
ara
asendam
isel opt
sioonis
aajate
l õigu
s omandada Ek
spress
Grupi ak
tsiaid.
Optsioo
niprogram
mi raames v
äljastat
akse
kuni 371 t
uhat opt
s
i
ooni, mill
est igaü
ks annab õig
use
omandada t
asuta ük
s ette
võtte aktsia,
täht
ajaga mai 2023.
Antud
optsioonid
e realisee
rimine
toimub
Ekspress G
rupi
omaakts
iate vast
u. Ant
ud progr
ammi raames e
i emitee
rita uusi ak
t
võimaldab A
Sil Ekspre
ss Grupp
täita 17.
12.20
21 sõlmitu
d Gee
nius Meed
ia OÜ osad
e ostu
-
müügilepinguga võetud kohustuse. Seisuga 31.12.2021 oli
nimetat
ud akt
siaoptsi
ooni koh
ustus 37
8 tuhat
eurot.
Seisuga 31.
detsemb
er 2021 ASi Ekspre
ss Grupp ak
tsiakapita
l on 18 478 105 eurot
(31.12.
2020: 18 478 105 eurot
) ja
see koosneb
30 796 841 akt
siast (
31.12.2020:
30 796 841 akt
siat) n
ominaalvää
rtuseg
a 0,60 e
ur
Põhikirj
aga lub
atud mak
simaa
lne akt
siakapital
on 25 564 65
6 eurot
.
2021. a
asta jook
sul ant
i aktsi
aoptsioon
iskee
mi raa
mes opt
siooni o
manikele
üle
a
ktsiat j
a ostet
i tagasi
547
162 aktsi
at, mil
le tule
musena suu
renes oma
aktsiat
e saldo 1
75 tuhan
de eu
ro võrra.
Seisuga 31.
detsemb
er 2021 oli ettev
õttel 513 972 omaakts
iat (31.
12.2020: 341 421)
kogusumma
s 384 tuhat e
urot
(31.12.
2020: 209 tuhat
eurot).
440 t
uhat omaaktsi
at kasutat
akse 202
2. ja 2023. aast
al realisee
ritav
ates
aktsiaopt
sioon
iprog
rammide
s.
2021. aast
al
maksis k
ontsern
seoses P
rintall AS
'i müügig
a akt
sionärid
ele erak
orralise
divid
end
ina välja 10
euro sent
i
ühe akt
sia koht
a, mis t
eeb k
okku 3,
03 miljon
it eur
ot. A
ktsionä
ride ot
sused v
õeti va
stu
erakorral
ist ül
dkoo
solekut
kokku
k
utsumata 04.
novem
ber 2021.
Õ
igus d
ividend
idele
oli 19. nov
embri
l 2021
kantud
aktsionä
ridel j
a divid
endid
maksti akt
sionärid
ele väl
ja 23. n
ovembril
2021.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Kokku on
seisuga 31. d
etsember
2021 võimalik t
ulumaksu
vab
alt maksta v
älja div
idend
e kogusummas 24,9 m
iljonit
Reserv
idena on
kajastat
ud ärisead
ustiku
ga ett
e näht
ud kohustu
slik rese
rvkapit
al ja omanik
u üldot
starbe
line
Kohus
tuslik res
ervkap
ita
l
Omanike täiendav rahaline sissemakse
Tavapuhaskasum
aktsia kohta
on arv
utatu
d emaet
tevõt
te omanike
le kuul
uva puh
askas
umi ja k
aalutud
keskmi
se
periood
i aktsiate
arvu suht
ena.
Emaette
võttele
kuuluvaid
omaaktsiaid
ei arvest
ata ring
luses olev
ate akt
siate hu
lka.
Lahustatud
puhaska
sum aktsia
kohta
on arvutatud em
aettevõtte o
manikele kuu
luva pu
haskasum
i ja kaalu
tud
keskmise
periood
i aktsiat
e arv
u suht
ena võt
tes arve
sse pote
ntsiaal
selt e
miteerit
avate ak
tsiat
e arvu.
Emaett
evõt
tele
kuulu
vaid omaakt
siaid e
i arve
stata ring
luses ole
vate ak
tsiat
e hulk
a.
Jätkuvad
Jätkuvad
4 119 007
(1 875 904)
2 243 103
2 539 554
(
29 976)
2 509 578
keskmine
arv peri
oodi lõpus
30 243 148
30 243 148
30 243 148
29 800 859
29 800 859
29 800 859
Optsiooni
programmi r
aames
p
otentsiaa
lselt emiteeri
tavate
lihtakt
siate arv
periood
i lõpus
1 064 071
1 064 071
1 064 071
1 180 345
1 180 345
1 180 345
0,14
(0,06)
0,
07
0,09
0,00
0,08
0,13
(0,06)
0,
07
0,08
0,0
0,08
Lisa 30. Tingimuslikud varad ja kohustused
Tingimuslik
tulumaksu k
ohus
tus
Seisuga 31.
12.2021 oli k
ontser
ni jaotamat
a kasum 19 261 t
uhat eurot
(31.12.2020:
20 189 tu
hat eurot). D
ividendide
väljamak
smisel o
manike
le ka
asneb ül
djuh
ul tulu
maksukul
u 20/80 n
etodiv
idend
idena väl
jamakstav
alt
summalt
. Kui
ettevõte ma
ksab vä
lja divi
dende, mille ta
on saanud om
a
ühisette
võtetelt
ja tütar
ette
võtetelt,
mill
elt on juba
divide
ndide
tulumak
su tasut
ud või mille k
asum on juba
maksustatud
asukohari
igis, siis e
maet
tevõt
test
dividen
dide
jaotamise
l täie
ndavat
tuluma
ksu t
asuda ei tu
le. Se
isuga 31.
12.2021 võib
AS Ekspre
ss Gru
pp (
emaett
evõte)
maksta
selliselt
tulumak
suv
abalt v
älja div
idende
summas 24 93
5 tuh
at eurot
(seisu
ga 31.12.
2020:
25 663 t
uhat eu
rot).
Ett
evõt
te kogu
jaotamata k
asumi väl
jamaks
misel se
isuga 3
1.12.20
21 ei tek
i poten
tsiaals
et t
ulumaksu
kohustu
st.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Tingimuslik
ud v
arad ja kohust
used seoses pool
eliolev
ate kohtuasj
adeg
a
28.04.202
0 toimetat
i AS
i
le Ek
spress Me
edia Harj
u Maakoht
u p
oolt kät
te MM Grup
p OÜ hagi, mille
s viimane n
õuab
ASilt Ek
spress Mee
dia 2,0 milj
onit e
urot väide
tavalt e
baõiget
e faktiv
äidete
avaldamise
ga seotu
d mittevar
alise või
alternat
iivselt
tulev
ikus te
kkiva v
aralise k
ahju h
üvitamise
ks.
17.03.20
21 teg
i Harju
Maakoh
us MM Grup
p OÜ hag
is AS
Ekspress M
eedia v
astu otsu
se
, milleg
a jätt
is rahuldamat
a kah
ju hü
vitamise nõ
ude sum
mas 2,0 milj
onit
eurot
ja
rahuldas h
agi ühe f
aktiv
äite ümberlü
kkamise n
õudes.
Menet
luskulu
d jät
tis kohus poolt
e endi kanda.
MM Grupp OÜ
esitas ape
llat
sioonikae
buse T
allinn
a Ringk
onnakoh
tule.
Rin
gkonn
akohus j
ättis 02.
02.202
2 otsuse
ga MM Gru
pp OÜ
hagi AS Ek
spress Mee
dia vastu
rahu
ldamata an
aloogse
lt 17.
03.202
1 teht
ud maakoh
tu otsu
sele. M
õlema koht
uastme
menet
luskulu
d jäävad
hagej
a kanda.
esita
kassatsio
onkae
buse
R
iigikoht
uss
e.
Kontsern
i tütar
ette
võtet
el on poolel
i mitmeid me
ediaal
aseid
ja avald
atud art
iklite
ga seotu
d koht
uvaidlu
si, mille
mõju kontserni finantstulemusele on ebaoluline.
Lisa
31. T
ehingu
d seotud osa
pooltega
Tehin
guks seo
tud osapoolt
ega on teh
ingud omanik
ega,
siduset
tevõtet
ega, ühiset
tevõt
eteg
a, kõikide
kontserniettevõtete tegevjuhtkonna li
ikmete (Key Management) ja nende lähedaste pereli
ikmete ning nende
kontrollit
ud või olulise mõju all olevate ettevõtetega.
ASi Ekspre
ss Grup
p kont
rolliv isik on
Hans H.
Luik.
Kontsern
on ostnu
d (kau
bad
edasimüüg
iks, t
ootmism
ater
jalid,
põhivara)
ning mü
ünu
d oma kaup
u ja osut
anud
teen
useid (
põhivara re
ntimine
, j
uhtimiste
enus, m
uud
teenused) järgmistele seotud osapo
oltele.
Nõuko
gu li
ikmed j
a nendeg
a seotu
d ette
võtted
*
Juhatus
e liikm
ed ja
nende
ga s
eotud
ettevõ
tted
Juhatus
e liikm
ed ja
nende
ga s
eotud
ettevõ
tted
Nõuko
gu li
ikmed j
a nendeg
a seotu
d ette
võtted
*
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juhatus
e liikm
ed ja
nende
ga s
eotud
ettevõ
tted (Lis
a 9)
Nõuko
gu li
ikmed j
a nendeg
a seotu
d ette
võtted
(Lisa 9)*
Lühiaj
alise
d nõuded kok
ku
Nõuko
gu li
ikmed j
a nendeg
a seotu
d ette
võtted
(Lisa 21
)
Sidusettevõtted (Lisa 12)
Pika
ajal
ised
nõu
ded
kokku
Seisuga 31.
12.2021 on n
õudeid sidu
settev
õtete vast
u alla hinnatud sum
mas 698 tuhat
eurot (31.
12.2020: 532 tu
hat
eurot)
ja nõu
deid ühiset
tev
õtete vast
u alla hinn
atud su
mmas
KOHUST
USED (
tuhandete
s EUR)
Juhatus
e liikm
ed ja
nende
ga s
eotud
ettevõ
tted (Lis
a 17)
Nõuko
gu li
ikmed j
a nendeg
a seotu
d ette
võtted
(Lisa 17
)*
* alate
s sep
tember 202
1 on Pr
intall AS n
õuk
ogu liik
mega seotud
ettevõte ni
ng Print
all AS'ig
a seotud t
e
hing
ud ja sald
od kajast
atakse re
võtmeisiku
te poolt kont
rolli
tavad ette
võtted". Va
rem oli Prin
tall AS kontsern
iettevõ
te ning tema
ga seotud tehin
gud ja
saldod lisa
s "Tehing
ud seotud
Vastavalt
2. ju
unil 2
009 ja 4.
mail 201
2 toimu
nud üld
koosol
eku
otsusele
makstak
se Hans
H. L
uigele
laenule
pingut
e
käend
amise eest
tagati
se sea
dmise t
asu 1,5%
aastas t
agati
se summa
st, mil
leks on 4
milj
onit eu
rot ku
ni tagat
ise
keht
ivuse lõp
uni. 2021.
aast
al tasu
ti isikl
iku garan
tii ee
st
ja t
asumata võl
ga
seisuga 31. d
etsemb
er 2021 ja
31. det
sember 2020
Konsolideerimisgrup
pi kuuluvate kõikide ettevõtete j
uhtko
ndade ja nõukog
u liik
mete tasud
Töötas
ud ja muud
hüvitised
(il
ma sotsiaal
maksuta
)
Kokku (i
lma sotsi
aalm
aksu
ta)
Konsolid
eerimi
sgrup
pi kuul
uvate k
õikidel
e juh
atuste
liikmetele (sh tü
tarettevõtete tegevjuhtkonnale,
kui nendes
ette
võtet
es ei ole
juhat
ust vastaval
t Eesti är
iseadu
stik
ule) (
edaspid
i teg
evju
htkond)
makstakse le
pingu
lõppem
isel
ja lõpe
tamisel ko
mpensat
sioon
i vastaval
t ametile
pingu
s ette
nähtud
tingimu
stele.
T
egevjuhtkonna lahkumishüvitised
kuuluvad üldjuhul väljamaksmisele juhul, kui la
hkumise on algatanud ettevõte. Kui tegevjuhtkonna liige kutsutaks
e
tagasi olu
lise p
õhjuse
ta, tu
leb ett
e teatada k
uni 3 kuud j
a tasud
a täiendav
alt kuni 8 k
uu palg
a ulatuse
s
lahku
mish
üvit
ist. T
öösuhte
lõpet
amisel üldj
uhul
kompen
satsi
ooni ei
maksta,
kui teg
evj
uhtko
nna liige
lahkub
omaenda in
itsiat
iivil v
õi juhul,
kui nõuk
ogu kutsub te
gevjuhtk
onna liikm
e tagasi olu
lise p
õhjuse
ga. Pote
ntsiaalne
tege
vjuhtk
onna lahk
umishüv
itiste mak
simaalne
brutosu
mma
seisuga 31.
12.20
21 oli 7
35
t
uhat eur
ot (31.12.
2020: 759
tuhat
eurot)
. Konsolide
erimi
sgrup
pi kuul
uvate
ettevõt
ete nõuk
ogu liik
metele
tavapär
aselt eral
di tasu li
ikmek
s
olemise ee
st ei mak
sta ning
ei ole
ette näh
tud ka
kompensatsioon
i nende
ta
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused
AS
i Expre
ss Post ak
tsiate mü
ük
ASi Ekspre
ss Gr
upp j
a ASi Post
imees G
rupp n
ing ASi Ee
sti Po
st vah
el 2.
le
pingu
kohaselt
ostab
Omniva k
aubamärg
i all teg
utsev
AS Eesti P
ost 100% osalu
se ASis E
xpress P
ost.
Tehin
gu eesm
ärk on leida aj
alehte
de ja ajak
irjade koj
ukandel
e j
ätkusuutlikum majandusmudel.
Postiärist
väljum
ine
on kooskõl
as Ekspre
ss Grup
i pikaaj
alise str
ateeg
iaga ja d
igitaalse
meedia o
saka
alu pide
va kasvu
ga.
Ostu
müügit
ehing
u peab enne jõu
stumist h
eaks kiit
ma Konkure
ntsiamet
, ke
llel on seisuk
oha kuj
undamisek
s aega
Seisuga 31.
12.2021 o
li
k
ontser
ni bilan
sis kaj
astatud
invest
eering
u väärt
us null e
urot (l
isa 13
).
Terv
isekriisi m
õjud on
küll le
evenenu
d, kuid k
õik sekt
orid ei ole
samaaeg
selt t
aastunud
. Täiend
avalt on Ba
lti riik
ide
ma
jandu
st mõjut
amas kesk
misest
oluliselt
kõrgem
ad energ
iahinnad
ning k
asvav inf
latsioo
n.
24. ve
ebruaril 202
2 alanud
Venem
aa sõjaline rü
nnak U
kraina Vab
ariigi vastu
on suure
ndanud
riske
majandu
skeskk
onnas. Ar
uand
e kinnitamise päeval v
alits
eb sü
ndmuse l
õpliku mõ
ju hind
amisel eb
akindlu
s, k
uivõrd
lääneri
ikide k
ehtest
atud
sankt
sioonid
ei ole ve
el lõpl
ikud
ning
ei ole t
eada
,
kas Venema
a ja NAT
O riikid
e vahe
l algab
sõjaline
tege
vus. Kon
tsernil p
uudu
vad otse
sed suht
ed Ve
nemaa, Valge
vene
ja Ukr
ainaga, samas o
mab ant
ud riikid
e
tege
vus mõj
u Balti riikide maj
anduse
le kaud
selt,
sh energia hinnad
, toor
aine ning
selle kogu
mõju Eur
oopa ja teiste
lääne riik
ide maj
andust
ele.
Kontsern
hindab
aruand
e kuu
päevag
a teadaole
vat mõj
u marg
inaal
seks.
Kõige
enam või
b mõj
u avaldu
da ko
reklaami
müügil
e.
Tulen
evalt sõj
aolukorr
a jätku
misest
on ma
jand
uskeskk
ond jät
kuval
t ebakind
el ning
ette
teadmat
u,
mis omakor
da ei võima
lda hin
nat
a mõju kon
tserni t
egev
usele.
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Lisa 3
3
. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta
Eesti raamat
upida
mise seadu
se k
ohaselt t
uleb kon
solideerit
ud aastaar
uande lis
ades av
alikustad
a konsol
ideer
iva
üksuse (
emaet
tevõt
e) eraldise
isvad ko
nsolidee
rimata p
õhiar
uan
ASi Ekspress Grupp
(emaettevõte) bilanss
Raha ja raha ekviv
alendid
Inves
teering
ud tütar
ettev
õte
tesse
Inves
teering
ud ühise
ttevõ
tetess
e
Inve
steer
ingud sid
usett
evõtet
esse
Lühiaj
alise
d kohu
stus
ed kok
ku
Pikaa
jalised la
enuko
hustused
Muud pik
aajalised kohu
stused
Muud pikaajalised kohustused
Muud võlad ja ettemaksed kokku
Aktsi
akap
ital nim
iväär
tuses
Kohus
tuslik res
ervkap
ita
l
KOHUSTUSED
JA OMAKAPI
TAL KOKKU
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ASi Ekspress Gr
upp (emaett
evõte) koondk
asumiaruanne
Finan
tstulud ja
-
kulud
tütaret
tevõ
tete aktsia
telt ja
Finan
tstulud ja
-
kulud
ühiset
tevõ
tete ak
tsiat
elt ja osad
elt
Finan
tstulud ja
-
kulud
siduse
ttevõtete a
ktsiate
lt ja osad
elt
Aruand
eaasta m
uu koo
ndkasum/
Aru
andepe
rioo
di k
oondk
asum
kok
ku
ASi Ekspress Grupp
(emaettevõte) omakapitali muutuste arua
nne
Saldo 31.12.
2019
17 878
14 277
1 688
17 701
51 522
Kohus
tusliku res
ervkapi
t
ali s
uurend
amine
Emiteeritud aktsiakapital
Aruand
eperiood
i p
uhaskas
um /(ka
hjum)
Aruandeper
ioodi koondkasu
m /(kahjum) kokku
Kohus
tusliku res
ervkapi
t
ali s
uurend
amine
Aktsiaoptsioonid
271
36
(17)
290
Tehingud
oman
ikega ko
kku
0
0
(175)
162
(3 171)
(3 184)
Aruand
eperiood
i p
uhaskas
um /(ka
hjum)
Aruandeper
ioodi koondkasu
m /(kahjum) kokku
Saldo 31.12.
2021
18 478
14 277
1 920
19 261
53 552
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
ASi
Ekspr
ess Grupp (em
aettevõte)
rahavoogude aru
anne
Aruandeperioodi ärikasum (
Põhiva
ra k
ulum ja väär
tuse lang
us
Aktsiaoptsiooni
väärtuse muutus
(Kas
um)/ka
hjum põhi
var
a müü
gist ja ma
haka
ndmi
ses
t
Ärit
egev
usega
seotud n
õuete ja
ettemaks
et
e muu
tus
Ärit
egev
usega
seotud k
oh
ustus
te ja ett
emakset
e muutus
Rahavood äritegevu
sest kokku
Rahavood i
nveste
erimisteg
evusest
Inves
teering
ute suurend
ami
ne/vä
hendami
ne tütaret
tevõte
tess
e
Siss
emak
sed/l
aek
umised ka
pi
taliosa
luse m
eetodil ar
vestat
ud in
vesteeri
ngutess
e/
Muude i
nveste
eringut
e ost ja ta
gas
ilaekumi
sed
Materiaalse j
a immateriaalse põhivara ost
Materiaalse j
a immateriaalse põhivara müük
Antud la
enude ta
gasimaks
ed
Rahav
ood inv
esteerimi
stegevu
sest kokk
u
Saadud laenud / Saadu
d laenude tagasimaksed
Rendi
kohustus
e põhi
osa tagas
ima
ksed
Emiteeritud aktsiakapital
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel
Rahav
ood fina
ntse
erimi
st
egevu
sest kokk
u
RAHA JA R
AHA EKVIVAL
ENTIDE MUUTUS
Raha ja raha
ekvivalendid perioodi algu
ses
Raha ja
raha
ekvivale
ndid perioo
di
lõpus
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juhatuse
kinnitu
s k
onsoli
deeri
tud m
ajand
usaas
ta
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel
5
kuni
83
e
sitatud
ASi Ekspress G
rupp t
egevusar
uanne,
hea ühin
guju
htimise tav
a
aruanne j
a tasust
amisar
uann
e
anna
õige
ja õigla
se
ülevaat
e emaet
tevõt
te ja kon
solideeri
misse
kaasatu
d
ette
võtet
e kui ter
viku äriteg
evuse aren
gust,
tule
mustest
ja finantsse
isundi
st. J
u
hatus kinnitab, et lehekülgedel
84
kuni 1
40
konsolid
eerit
ud raamat
upidami
se aasta
aruan
ne annab
juhat
use parima t
eadmise k
ohaselt õig
e ja
õiglase ül
evaate
emitend
i j
a konsolide
erimisse
kaasat
ud e
ttevõt
ete kui t
erviku varad
est,
kohustu
stest,
finant
s
seisun
dist ja t
ulemust
est vast
avalt r
ahvusvah
elise
finan
tsaruand
luse st
andard
itele,
nagu n
eed on v
õetud v
astu
Euroopa Liid
u poolt
. Samut
i sisald
ab aruanne
peam
iste riski
de j
a kahtl
uste kirje
ldust
.
Mari
-
Lii
s Rüüt
salu
ju
hatuse e
simees
all
kirjast
atud
digit
aalselt
25
Signe K
ukin
ju
hatuse
liige
al
lkirj
astatu
d dig
itaalselt
Kaspar Hann
i
j
uhatuse
liige
allkirj
astatu
d dig
itaalselt
Sõltumat
u vande
audiit
ori
aruanne
Aruanne ko
nsolideeri
tud raama
tupidamise aa
staaruande auditi
kohta
Oleme auditeerinud Ek
spress Grupp A
S
-i
ja selle tütaret
tevõtete (koos nimet
atud
raamatupidamise aastaaru
anne
t, mis sisaldab kons
olideeritud
konsolideeritud koondka
s
umiaruannet, kon
s
olideeritud
omakapit
ali muutuste
aruannet
ja konsol
rahavoogude
aruannet eelt
oodud kuupäeval lõppenud aast
a
kohta ja k
onsolideeritud r
aamatupidamise
aastaaruande lisasid, m
is sisaldavad oluli
ste arvestuspõhi
mõtete kokkuvõtet
ning muud s
elgitavat
Meie arvat
es kaja
stab eespool
mainitud
konsolideeritud raamatupid
am
ise aa
staaruanne kõ
igis olulist
e
s
osades õiglaselt
kontserni
konsolideeritud finants
seisundit s
eisuga 31. det
sember 202
lõppenud majandu
saasta
konsolideeritud fi
na
ntstulemust j
a konsolideeritud ra
rahvusvaheliste finant
sa
rua
ndluse standardit
e
ga, nagu E
uroopa Liit on ne
ed vastu v
õtnud.
Viisime auditi läbi
kooskõlas rahvu
s
vaheliste a
uditeeri
mise standarditeg
a (Eesti). M
eie kohustusi vast
avalt
kirjeldatakse täie
nda
valt
meie aruande
osas „Va
ndeaudiitor
i kohustused
se
oses
konsolideeritud r
aa
matupid
amise aastaaruand
e
auditi
ga“.
Me ol
eme kontserni
st sõltumatud
kooskõlas
kutseliste arvestu
s
ekspertide
eetikakoodeksig
a (Eesti) (sh
s
õltumatuse sta
ndardid), ja
oleme täitnud o
ma muud
eetikaala
sed kohu
stused va
stavalt nend
ele nõuetele.
Me usume, et auditi tõen
dusmaterjal, mil
le oleme
hankinud, on pii
sav ja asjako
hane aluse andm
iseks meie
arvamusele
.
Peamised auditi
asjaolud o
n asjaolud, mi
s olid meie
k
utsealase otsu
s
tuse koha
selt käesolev
a perioodi
konsolideeritud ra
a
matupidamise
aastaaruande
auditi seisukohast
k
õige märkimi
s
väärsemad.
Neid asjaolusi
d
käsitlesime konsolideeritud
raamatupidamise aastaar
ua
nde kui tervi
ku auditi
kontekstis ja selle kohta
arvamuse kujundami
s
el ning me ei
esita nende asjaolude koht
a eraldi arvamust
.
Firmaväär
tuse kaeta
va väärtuse hi
ndamine
Vaata konsolideeritud raama
tupidamise aastaaruande
Kontserni bilansis
seisuga 31. dets
ember 202
detailsemalt kirj
eldatud lisas
Finantsaruandlus
e standa
rdid nõuavad, et
firmaväärtu
se kaetava v
äärtuse võ
imalikku
vähenemist alla sell
e
raamatupid
amisväär
tuse
hinnataks vähemalt kord aastas.
Firmaväär
tuse kaetava väärt
use
oluliste hinnan
gute tegemi
st iga raha teeniva
üksuse (RTÜ) t
ulevaste p
erioodide tul
emuste
kohta. Hindamisel l
eitakse iga RTÜ ka
s
utusväärtus
diskonteeritud rah
av
oogude meeto
dil, mis nõuab
juhtkonnalt olulisi
hinnanguid ja otsuseid
sisendite
k
ohta, nagu di
s
kontomäärad, tule
va
ste
perioodide eeldat
av
ad tu
lud ja lõ
ppväärtuse
Hinnangu andmine selle kohta, kas kontserni
olulisemate
firmaväärtu
ste kaet
ava väär
tuse
arvutami
sel kasutat
ud si
semised j
a välised
sisendid põhinevad mõi
s
tlikel
hinnangutel, nõudi
s
audit
i ajal kõrgenda
tud
tähelepanu. Isegi väik
esed muutused
kasutatud
sisendites võivad olul
iselt mõjutada firm
aväärtuse
kaetava väärtuse
hinnang
ut ning seelä
bi ka
kontserni majandu
stulemust.
Kuidas seda asjaol
u audit
Meie auditi prot
seduurid selles vald
k
onnas hõlma
sid
•
hindasime oluliste juhtkon
na poolt määratletud r
aha
teenivatele
üksustele vara
de jaotami
se asjakoh
asust
lähtudes meie aru
saamast kontserni
ä
ritegevusest;
•
koostöös meie
hindamisspetsialistidega
kontrollisim
e
firmaväärtu
se kaetava väärt
use hindamisel kasut
atud
metoodika so
bivust, võrreldes
seda asjakohast
e
finantsaruandluse
standardite nõu
etega ning
hindasime kriitili
selt kae
tava väärtuse mudeli
s
kasutatud pe
amisi eelduse
id ja hinnanguid seoses
diskontomäärade, t
ulevaste perioodi
de eeldatavat
e
tulude ja lõppv
äärtu
se kasvumäärad
ega,
võttes arvess
e
väliseid infoalli
kaid ning oma arusaama kont
serni
äritegevusest ja maj
anduskeskkonnast;
•
võrdlesime mudeli
s
kasuta
poolt kinnitatud ee
la
rvete ja str
ateegiaga nin
g
hindasime kontserni ajalooli
s
e eelarvestamise
korrektsust
võrreldes v
iimaste aastat
e tegelikke
makse, kulum
it) eel
arvestatud summ
adega;
indasime, kas konsolideeritud raamatupidami
se
aastaaruandes avalikustatud
informatsioon (sealhulgas
teave, mis
käsitleb hinda
mis
tulemuste tu
ndlikkust
peamiste eelduste m
uutus
te suhte
s
) on asjako
hane.
Juhatus vastutab muu
informatsiooni e
est, mis sisald
ub kontserni
k
onsolideeritud
majandusaasta aruandes
lisaks konsolideerit
ud raamatupidami
s
e aastaaruan
dele ja meie
vandeaudiitori ar
uandele.
Meie arvamus konsolideerit
ud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlm
a muud informatsiooni ja me e
i
esita selle kohta m
itte mingi
s vormis kindlu
standvat järel
dust.
Seoses konsolideeritu
d raamatupidamise aastaaruan
de
auditiga on meil k
ohustus luged
a muud
informatsiooni ja kaalu
da seejuures, kas see lah
kneb oluliselt konsolid
e
eritud
aastaaruandest või te
admistest, mille auditi
käigus omandasim
e, või kas
see näib ol
evat muul viisil
oluliselt
väärkajastatud. Lisa
ks on meie kohustu
s avaldada, kas te
gevusaruandes esitat
ud informatsioon on vastavuses
kohalduvat
e seaduses s
ätestatud n
õuetega
.
Vast
avalt väärtpaberi
turu
seaduse §
135
3
kontrollida tasust
amisaruande va
stavust seadusega
ke
htestatud nõuet
ele.
Kui me teeme oma töö alusel järeldus
e
, et muu informatsio
on on oluliselt väärkajastatu
d, s
iis
kohustatud sellest asjaolu
s
t teavitama. M
eil ei ole sellega seoses mille
stki teavitada ning avaldam
e, et
tegevusaruandes e
s
itatud i
nformatsioon on olu
lises osas kooskõlas kons
olideer
itud raamatupidamis
e
aastaaruand
ega
ning kohal
duvate seaduses säte
st
Meie hinnangul on ta
s
ustamisaruan
ne koostatud
v
astavalt väärtp
aberituru seadus
e §
-
3
.
Juhatuse ja nende,
kelle ülesandeks
on v
alitsemine,
k
ohustused s
eoses konsolide
e
ritud r
aamatupidamise
Juhatus vastutab
konsolideeritud raam
atupidamise a
astaaruande koostami
s
e ja õiglase esitamis
e eest
kooskõlas rahvusvaheli
s
te finantsaruandlu
s
e standardite
ga, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise
sisekontrolli eest, mi
da juhatus peab vajalikuk
s, et oleks võimalik koo
stada pettusest v
õi v
east tuleneva
olulise
väärkajast
amiseta konsolid
eeritud raamatu
pidami
s
e aast
aaruanne.
Konsolideeritud r
aamatupidamise aa
s
taaruande koost
amisel on juhat
us kohustatu
d hindama, kas konts
ern
suudab oma t
egevust jätk
ata, esitama inf
o
t tegevus
e jätkuvusega
se
otud a
sjaolude kohta,
kui see on
asjakohane, ja kasutam
a
arvestuses t
egevuse jätkuvus
e alusprintsiipi,
välja arvatud ju
hul, k
ui juhatu
s kavatseb
kontserni likvideer
ida või sel
le tegevuse lõpetada
v
õi kui tal puudu
b sellele realistlik alter
natiiv.
Need, kelle üles
andeks on valitse
mine, vastutav
ad kontserni finant
s
aruandlusprot
sessi järeleva
lve eest.
Vandeaudiitori koh
ustused seoses
konsolideeritud r
aamatupidamise
aastaaruande
auditiga
Meie eesmärk on sa
a
da põhjendatud
kindlus selle kohta,
k
as konsolideerit
ud raamatupidamise aast
aaruanne
tervikuna on
pettus
es
t või v
east tuleneva olul
ise väär
kajastamiseta ja an
da välja vandeaud
iitor
i aruanne,
mis
sisaldab meie arvamust
. Põhjendatud kin
dlus on kõrgetas
emeline kindlu
s, kuid
väärkajast
amise esinemisel see koo
skõlas rahvu
svahelis
te auditeerimi
se s
tandar
ditega (Eesti) t
eostatud aud
iti
käigus alati ava
s
tatakse. Vää
rkajastamised võivad tulene
da pettusest v
õi veast ja
neid peetak
se oluliseks
siis,
kui võib põhjendatult
eeldada, et need võivad ük
s
ikult või koo
s mõjutada majandusli
k
ke otsuseid, mid
a
kasutajad
konsoli
deeritud
raamat
upidami
se aastaaruande alu
sel teevad
.
Rahvusvaheliste auditeerim
is
e standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast ot
säilitame kutsealase skeptit
sismi kogu auditi vältel. Lisaks
:
–
teeme kindlaks
konsolideeri
tud raamatupidamise aasta
a
ruande pettu
sest või v
east tuleneva oluli
se
väärkajast
amise riskid ja hin
dame neid, kavand
ame riski
dele vastavad audit
iprotsedu
urid ja teostame
neid ning hangime
piisava ja asjakohase au
diti tõendus
ma
terjali, mi
s on aluseks m
eie arvamusele.
Pettusest tulen
eva olulise
väärkajastami
s
e mitteava
s
tamise ris
k on suurem kui vea
s
t tuleneva
väärkajast
amise puhul, sest pett
us võib tähend
ada sa
lak
okkulepet, võl
tsimist, inform
atsiooni tahtlikku
esitamata j
ätmist või vääre
s
itust või
sisekontrolli
eiramist;
–
omandame arusaamise
auditi jaoks a
sjakohasest sise
kontrollist,
et kavandada ant
ud tingimustes
asjakohaseid a
uditiprotseduur
e, kuid mitte
sellek
s, et
av
aldada arvam
us
t kontser
ni s
isekontroll
i
–
hindame kasutatud
arvestuspõhimõtete asjak
ohasust n
ing juhatuse raamatupidam
ishinnangute ja
nende kohta avaliku
s
tatud inf
ormatsiooni põhjend
a
tust;
–
teeme järel
duse selle
kohta, kas arve
s
t
uses tege
vuse jä
tkuvuse alu
sprintsiibi ka
sutamine juhat
us
e
poolt on asjakohane ja
kas hangitud auditi tõendu
smaterjali põhjal e
sineb sündmustest
v
õi
tingimustest tul
e
nevat oluli
st ebakindlust, mis või
b tekitada märkimi
sväärset kah
tlus
t kont
serni
jätkuva te
gutsemise suhte
s
. Kui järe
ldame, et ek
sisteerib olulin
e ebakindlu
s, siis ol
eme kohustatud
juhtima vandeaudiit
ori aruandes t
ähelepanu konsolid
e
eritud raamat
upidamise aastaaruandes sell
e
kohta avalikustatud informatsio
onile
või kui avalikustatud informatsioo
modifitseerima oma
arvamust. Meie järeld
used põhinevad kuni vandeau
diitori arua
nde
kuupäevan
i
hangitud auditi tõendus
ma
terjalil. Tulev
as
ed sündmuse
d või tingimused võivad põhjustada se
da, et
kontsern ei jätka oma
tegevust;
-
hindame kons
olideeritu
d raamatupidami
s
e aastaarua
nde üldist esitu
sviisi, stru
ktuuri ja sisu,
sealhulgas avali
kustatud
informatsiooni, ning sed
a, kas konsoli
deeritud r
aa
matupidamise
aastaaruanne esitab
s
elle aluseks ol
evaid tehinguid
ja sündmusi õiglasel vii
s
il;
–
hangime kontserni majandu
süksus
te või äriteg
evuse finantsinfor
matsiooni kohta pii
savalt asjakohast
tõendusmaterjali, et av
aldada arvamust kontserni
k
onsolideeritud r
aamatupidami
s
e aastaaruand
e
kohta. Vastutam
e kontserni
auditi juhtimise, jär
ele
valve ja
te
o
stami
se eest.
Oleme
ainuvastuta
vad
Vahetame informatsio
oni nendega, kelle ülesa
ndeks on
valitsemine, muuhulga
s auditi planeeritud ulatu
se
ja
ajastuse ning märkimis
väärsete auditi tä
helepanekute, kaa
s
a arvatud auditi käig
us tuvasta
tud
märkimisväärsete si
sekontrolli puudu
s
te kohta
Esitame neile, kelle ül
es
andeks
on valitsemine, av
alduse, milles kinnitame, et ole
me järginud sõlt
umatust
puudutavaid eetik
anõudeid, ning eda
stame neile infor
mats
iooni kõikid
e suhete ja muude asjaolu
de koh
ta,
mille puhul võib p
õhje
ndatu
lt arvata, et need
k
ahjustava
d meie sõltumatu
st ja, juhul
k
ui see on a
sjakohane,
informats
iooni vast
avate kaitsemeh
hanismide koht
a.
Neile, kelle üle
s
andeks on v
alitsemine, esitatud
asjaolude
seast määratleme
need, mis olid käesol
eva perioodi
konsolideeritud raa
matupid
amise aastaaruande a
uditi seisukohast
k
õige märkimis
väärsemad ja on seeg
a
peamised auditi asjao
lud. Kirjeldam
e neid asjaolu
sid vandeaudiit
ori aruandes, välj
a
arvatud juhu
l, kui seaduse
või regulatsiooni koh
aselt on keelatud mõne asjaolu ko
hta informatsiooni avalikustada või k
ui me äärmiselt
erandlikel juhtudel ot
s
ustame, et mõne a
sjaolu kohta ei tohiks meie aru
andes informatsio
oni avaldada, sest
võib põhjendatult
eeldada, et avaldamis
e
kahjuliku
d tagajärjed k
a
aluva
d üle
s avalikes h
uvide
s avald
amisest
Aruanne muude s
eadusest tulenevate j
a regul
atiivsete nõ
uete kohta
Aruanne konsolideeritud r
aamatupidamise aastaarua
nde iXBRL
-
vormingus elektr
ooniliste märgendite
vastavuse kohta Euroopa ü
htse elektroonili
se aruandevormingu regul
atiivsete tehniliste standardite (ESEF
Oleme teostanud
põhjendatud kindlust
andva töövõtu
konsolideeritud raamatupi
damise aastaaruande iXBRL
-
vormingus elektroo
nilis
te mär
gendite osas, mi
s
sisalduvad
andmefailides ni
mega
52990
0B52V1TUM
W7FS54
-
20
21
31
Juhatuse kohustus
ed seoses digita
alsete andmefailide k
oostamisega vastav
alt ESEF RTS
-
i nõuet
ele
Juhatus vastutab
digitaalsete andmefailide
k
oostamise
eest vastavalt
ESEF RTS
-
i nõuetele.
See vastutus
–
asjakohaste iXBRL
-
märg
endite valimist ja rakendamist
, kasutades vaja
dusel otsustu
st;
–
digitaalse teabe ja inimlo
etavas vormingus esitatud konsolid
eeritud
raamatupid
amise aastaaruan
de
–
ESEF RTS
-
i kohaldamisega
seotud sisekontrollide kav
andamist, rake
ndamist ja alalhoi
dmist.
Meie kohustuseks on avaldada kogutu
d tõendusmaterjali põhjal arvam
ust selle kohta, ka
raamatupidamise a
astaaruande elektroonil
ine märgistamine vastab olulises o
sas ESE
F
-
tehnilistele standar
ditele (ES
EF RTS).
Me rakendame rahvusvahel
is
t kvaliteedikont
rolli standardit
(Eesti) 1 (täiendatud)
ja
kehtestanud mitmekülgs
e kvaliteedikontro
llisüsteemi, mis sisaldab doku
menteeritud poliitikaid ja prot
seduure
vastavuse osas eeti
k
anõuetele,
k
utsestandardite
le ning r
akendatavatest s
eadustest ja reg
ulatsioonidest
Me oleme Ekspres
s Grupp
sõltumatud kooskõlas kutseliste arve
stusekspertide eetik
akoodeksiga (Eesti)
(sh sõltumatuse sta
nda
rdid)
ja ole
me täitnud o
ma muud eetikaalased kohu
stused vastavalt n
e
ndele nõuetel
e.
Viisime läbi põh
jendatud kindlu
s
t andva tö
övõtu va
s
tavalt rahvus
v
ahelisele
kindlustandvat
e teenuste
standardile (E
esti) 3000 (m
uudetud) „Kind
lustandvad t
eenused, mis on
muud kui möödunud per
ioodide
finantsinformat
siooni auditi
d v
õi ülevaatus
ed“ (ISAE (EE
) 3000 (muudetud)).
Standardi ISAE
(EE) 3000 (
muude
tud) ko
hane põhjend
atud kindlust
a
ndev töövõtt
hõlmab protseduuride
läbiviimist, et koguda tõend
us
materjali vastav
use kohta ESE
F RTS
-
iga. Protseduuride olemuse, ajastu
se ja
ulatuse vali
k sõltub va
ndeaudiitori ot
sustest, sealh
ulgas hinnangu
st ESEF RTS
-
i
nõuetest pettuse või vea
tõttu
olulise kõrvalekald
um
ise risk
i kohta. Põhjendat
ud kindlust andev töövõtt
sisaldab:
–
arusaamis
e omandami
st märgistamis
est ja E
SEF RTS
-
ist, sealhulgas
töövõtuga hõlmatud
märgistamisprotse
ssi suhtes rakend
atud sisekontr
ollidest;
–
märgistatud andmete v
õrdlemist auditeerit
ud konsolideeritud raamatupid
amise aruandega seisuga 31.
–
konsolideeritud raa
matupidamise
aruande märgi
stamise täielikku
se hindamist;
–
aruandva
üksuse poolt ESEF
-
i põhitaksonoomi
a
st valitud iXBRL
-
ele
mentide ja sobiva põhit
aksonoomi
a
elemendi puudumi
sel laiendtaksonoomi
a
elemendi loom
is
e asjakohasu
se hindamist;
–
aruandva üksuse pool
t k
asutatud lai
e
ndtaksonoomi
a elementide kinn
istamist põhita
ksonoom
Usume, et meie han
gitud tõendusmaterja
l on piisav ja asjakohan
e, et olla alus
eks meie arvamus
ele.
Meie arvate
s on
Ekspress G
rupp AS
-
i
31. detsembril
202
1
lõppenud majandus
aa
sta aa
staaruandes
sisalduv
konsolideeritud ra
a
matupid
amise aastaaruanne
andmekogumi
s nimega
52
9900B5
2V1TUM
W7FS54
-
202
1
-
12
-
31
-
et.zip
märgist
atud kooskõlas ESEF
-
i regulatii
vsete tehniliste sta
nda
rditega (ES
EF RTS).
Muud audiitori ar
uande nõuded tulen
e
valt Euroopa P
arlamendi ja Nõukogu määru
sest (EL) nr 537/2014
Need, kelle ülesandek
s on valitsemi
ne, määrasid mei
d 17. juunil 2020 auditeeri
ma Ekspress Grupp AS
-
i seisuga
lõppenud majandu
saasta konsolide
eritud raamatupi
damise aastaaruannet.
Audiitorteenust o
leme osutanud
katkematult kokk
u
at ja see hõlmab
perioode, mis lõppesid
31.
detsember 2017 kuni
31. detsember 202
1.
–
meie auditiarvamu
s on koos
kõlas kontserni aud
itik
omiteele e
s
itatud täiendav
a
aruan
dega;
–
me ei ole osutanud kontse
rnile keelatud auditiv
äliseid teenus
eid, millele on viida
tud määruse (EL) nr
537/2014 artikli 5 lõ
ik
es 1. Me olime
auditi tegemis
el a
ud
iteeritavast üksuse
st sõltumatud.
/allkirjastatud dig
itaalselt/
Vandeaudiitori n
umber
661
/allkirjastatud dig
itaalselt/
Vandeaudiitori n
umber
701
Audiitorettevõtja t
ege
vuslub
a
nr 17
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
2021
. AASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
ASi Ekspre
ss Grupp
juhat
us tee
b ett
epane
ku jagada 31.
det
sembril 2021.
aastal
lõppen
ud majan
dusaa
sta puhask
asum
summas 2 243
tuhat e
urot all
järgne
valt:
ASi Ekspress Grupp o
manikele k
uuluv osa kasumist
Kohus
tusliku res
ervkapi
t
ali s
uurend
amine (1/20 p
uhaskas
umist)
Eelmiste perioodide
puhaskasumi reale kantav aruandeaasta kasum
Kohus
tuslik res
e
rvk
apita
l enne su
urenda
mist
Kohus
tusli
k reserv
kapi
tal pä
rast suur
endamis
t
Eelmiste perioodide
jaotamata kasumi j
ääk enne kasumi
jaotamist
Kon
solide
erit
ud jao
tamat
a ka
sumi jä
äk pär
ast
kasumi
jaot
amist
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
Juhat
us on koost
anud AS
i Eksp
ress Gr
upp 31.
detse
mbril 20
21. aast
al lõp
penu
d majand
usaast
a
tege
vusaruan
dest,
hea ühin
guju
htimise t
ava aru
andest,
tasust
amisar
uandest
, konso
lid
eerit
ud raam
atupid
amise
aastaaru
andest
, juh
atuse kinnit
usest aru
andele
, sõltu
matu van
deaudiit
ori aru
ande
st, k
asumi jaotamise
ette
paneku
st ja juh
atuse n
ing nõukog
u dek
laratsioonist
.
ASi Ekspre
ss Grupp
nõukogu o
n tutvun
ud juhatuse
koostat
ud majan
dusaasta
aruande
ga, mis k
oosneb
teg
evusar
uandest
, hea ü
hinguj
uhtim
ise tava aru
ande
st, t
asustamis
aruand
est, k
onsolid
ee
ritud raam
atup
idamise
aastaaru
andest
, juh
atuse kinnit
usest aru
andele
, sõltu
matu van
deaudiit
ori aru
ande
st, k
asumi jaotamise
ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsi
oon
ist
ja heaks kiit
nud majan
dusaasta aru
ande
esitami
se
aktsionä
ride ü
ldkoosole
kule.
Allki
rjastat
ud dig
itaalselt
A
llkirj
astat
ud digi
taalselt
Allki
rjastat
ud dig
itaalselt
juhat
use esime
es
ju
hatuse l
iige
ju
hatuse l
iige
Allki
rjastat
ud dig
itaalselt
A
llkirj
astat
ud digi
taalselt
Allki
rjastat
ud dig
itaalselt
nõukogu liige
nõukogu liige
nõukogu liige
Hans H. L
uik
Priit Rohum
aa
Allki
rjastat
ud dig
itaalselt
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
PEAMISED FINANTSNÄITAJAD 201
7-
Konsolideeritud k
oondkasumiarua
nne
Müü
gitul
u
53 516
44 514
44 717
37 879
32 180
Müü
dud t
oodangu
k
ulu
(39 674)
(34 013)
(33 210)
(28 135)
(24 250)
Brut
okasum
13 842
10 501
11 507
9 744
7 931
Turund
uskulud
(2 359)
(1 905)
(2 175)
(2 231)
(2 103)
Üldhaldu
skulud
(7 435)
(6 930)
(7 468)
(6 993)
(5 367)
Ärik
asum /
(kahjum
)
4 864
3 071
2 337
850
1 766
Intr
ess
ikulud
(709)
(860)
(1 085)
(721)
(653)
Kokk
u fina
ntstulud/
(
-
kulud)
(335)
(198)
(681)
(362)
Kasum
/(ka
hjum) üh
iset
tevõte
te
Kasum
/(ka
hjum) s
iduse
ttevõ
tete
Aruand
eperiood
i kasu
m
/(ka
hju
m)
jätk
uva
test te
gevu
sv
aldko
ndadest
lõpet
atud te
gevus
valdko
nnast
Aruand
eperiood
i kasu
m
/(ka
hju
m)
2 257
2 536
1 407
25
3 146
Aruand
eperiood
i ka
sum /(kah
jum)
, mis on om
istatav
Ema
ettev
õtt
e aktsi
onärid
ele
2 243
2 510
1 394
6
3 140
Koondka
sum /(kahju
m) kokku
2 257
2 536
1 407
25
3 146
Aruand
eperiood
i koo
ndka
sum /(k
ahj
um), mis on omi
st
atav
Ema
ettev
õtt
e aktsi
onärid
ele
2 243
2 510
1 394
6
3 140
AS Ekspress Grupp
Konsolide
eritud
majandusaasta aruanne 2021
(tuha
ndetes
EUR)
31.12.2021
31.12.2020
31.12.2019
31.12.2017
Raha ja raha ekviv
alendid
10 962
6 269
3 647
1 268
1 073
Nõud
ed ost
jate vastu
ja muud nõ
uded
9 323
9 450
12 705
9 154
9 917
Ettev
õtte tuluma
ksu nõud
ed
Varud
266
2 756
3 120
3 382
2 832
Käibev
ara kokku
20 553
18 482
19 472
13 831
13 827
Muud nõ
uded ja in
vesteeri
ngud
1 671
982
975
1 588
1 750
Edas
ilükku
nud tulumaks
u
vara
Inves
teering
ud ühise
ttevõ
tetess
e
1 011
1 661
1 254
2 345
2 372
Inve
steer
ingud sid
usett
evõtet
esse
2 210
2 253
2 356
319
354
Materiaalne põhiv
ara
7 964
14 134
14 943
11 921
12 189
Immateriaalne
põhivara
60 807
56 635
56 369
46 691
45 419
Põhi
vara
kokku
73 705
75 696
75 935
62 907
62 130
VARAD KOKKU
94 258
94 177
95 407
76 738
75 957
Võlako
hustused
3 201
3 613
5 100
1 356
166
Võlad
ja ettem
akse
d
17 664
15 251
16 483
10 801
8 095
Ettev
õtte tuluma
ksu kohus
tused
Lühiaj
alise
d kohu
stus
ed kok
ku
20 947
18 945
21 647
12 186
8 372
Pik
aa
ja
li
se
d võ
l
ako
hust
u
sed
19 018
18 589
19 242
14 118
15 091
Muud pikaajalised kohustused
2 024
2 895
Pikaaja
lised kohustu
sed kokk
u
19 619
20 612
22 137
14 118
15 091
KOHUSTUSED KOKKU
40 566
39 557
43 784
26 304
23 463
Emae
ttevõtt
e oma
nikele k
uul
uv kapi
tal ja r
eservid:
Üle
kur
ss
14 277
14 277
14 277
14 277
14 277
Reservid
1 920
1 758
1 688
1 688
1 531
Jaotamata kasum
19 261
20 189
17 701
16 526
18 762
Emae
ttevõtt
e oma
nikele k
uul
uv kapi
tal ja
53 552
54 494
51 522
50 347
52 426
OMAKAPITAL KOKKU
53 692
54 620
51 622
50 434
52 494
KOHUSTUSED
JA OMAKAPI
TAL KOKKU
94 258
94 177
95 407
76 738
75 957